Beysenbi, 22 Sәuir 2021
Áne, kórding be? 2299 0 pikir 1 Tamyz, 2018 saghat 13:16

Bas prokuraturanyng atyn jamylghan alayaqtar kimder?

Osydan eki jylday búryn turistik salada aldaumen ainalysyp jýrgen «Art Aziya» degen firmanyng ýstinen aldanghan birneshe adam sotqa jýginse, sudiya jasalghan qújattar dúrys, sondyqtan eshqanday alayaqtyq joq, «bәri zandy» dep sheshim shygharyp, kózge kórinip túrghan  qylmysqa qarsy esh әreket jasay almay, aldaudy zandastyryp, isti jauyp tastaghan. Búl turaly «Informburo» saytynda egjey tegjeyli jazylghan. (S.Mauletbay., «Kak turfirmy razvodyat lohov turistov ne prestupaya zakon», 29. 11. 2016 g.)

Sóitip... Isterinen zansyzdyq tabylmaghan «Art Aziya» sodan beri jýgen- qúryqsyz josyp, ózderining әreketterin jalghastyruda eken. Qazir tipti eshkimnen aiylyn jimay, Astanadaghy Bas prokuraturanyng týbinen ofis ashyp, kliyentterin sendire týsu ýshin onyng atyn jamylugha deyin baryp otyrghan kórinedi. Juyrda bizding bir әriptesimiz ózining qalay aldanghany turaly bylay bayandap berdi:

«Búlardyng «menedjerleri» týrli supermarketterde, kópshilik oryndarda syghannyng әielderi qúsap adamdargha jabysa ketip, qoldaryna «diskont karta» degen bir qaghazdy tyqpalaydy eken. Maghan da bir orys әieli jabysa ketip, juyrda bolatyn útysqa qatysynyz, eshteneniz ketpeydi, myna nómeriniz útyp shyghady dep әlgi qaghazdy qolyma súghyp, atym men telefonymdy jazyp aldy».

Damyghan elderde osynyng ózi-aq jeke adamnyng qúqy men bostandyghyna qol súghushylyq dep tabylar edi. Dem alyp, ózimen ózi jýrgen adamnyng mazasyn alyp, «mynany ala kórshi» dep bireuding birdeneni tyqpalauyna olarda jol joq. Ózinning zatyndy satqyng kelse arnauly jaldaghan orynda, zandy jolmen, salyq tólep, oryn alyp, ózinning úsynysyndy jasauyng kerek. Al óz betimen ketip bara jatqan tanymaytyn adamnyng mazasyn alyp, jabysa ketip, syghandyq jolmen, ózgelerge kórsetpey, birdeme tyqpalaugha bolmaytyny olardyng zandarynda ashyq kórsetilgen. Múnday is – zansyzdyq, adamnyng erkindik qúqyna qol súghu dep tanylyp, arnayy jaza qoldanylady. Izdegen kisige bizding zandarymyzda da onday bap bar, biraq ony biluge de, izdeuge de bizding kóptegen sudiyalarymyzdyng biligi de, bilimi de jetpeydi... Jasyratyny joq, keyde onday baptardy qasaqana bilmegen bolady. 

Sonymen zardap shegushining әngimesin әri qaray tyndalyq:
«Eki-ýsh kýnnen keyin әlgi әiel telefon soghyp, mening «Mәngilik el kóshesindegi16-1» ýige júbayymmen birge jedel keluimdi qiyla ótindi. (Al «Mәngilik el -14» ýide Bas prokuratura ornalasqan). Ne ýshin kelemiz degen súraqqa: «útystyng nәtiyjesine qatysasyz, siz úttynyz» dedi. Kelmey jatyp, qatyspay jatyp, mening útqanymdy bilip otyrghandary qyzyq eken dep oiladym da, ne de bolsa baryp kórmek boldym. Ertesine kelsek, eshqanday mandaysha, atau joq, jasyryn deuge bolatyn, tek birneshe jas jigitter men qyzdar tolyp jýrgen oryngha tap boldyq. Aty joq, zaty joq búl ne qylghan oryn dep kýdiktenip qaldyq. Biz siyaqtylar birneshe júp eken, әrqaysymyzdy bir-birimizben sóilestirmey, alasa ýstelder tizilip, muzyka qatty oinap túrghan bir úzyn bólmege kirgizip, bólek-bólek otyrghyzdy. Osy jerde әrqaysymyzben firmanyng adamdary jeke-jeke sóilesip, «Art Aziyanyn» jetistigin, tabystylyghyn t.t. maqtap otyrdy. Ara-arasynda qaybir turfirmalardyng jarnamalyq rolikterin kórsetip, otyrghandardy tap ózderining isterindey tanyrqatty. Aytularyna qaraghanda 12 300 eurogha búlardyng joldamalaryn tórt jylgha alu kerek eken, sonda tórt jyl boyy bes júldyzdy qonaqýilerde birneshe elde dem alugha bolady eken. Aqyny qymbatsynghandargha qolma qol 9 400 eurogha týsiretinderin aitty. Oilanayyq, kóreyik degenderge aksiya býgin ghana, basqa uaqytta múnday jenildik bolmaydy dep soqty. Osynyng bәri kýdiktileu kóringen son, tórt jylda qanday qalagha, qanday demalys oryndaryna barugha bolady degen naqty súraqtar qoysaq únatpay, bizge qalay senbeysiz, biz alayaq bolsaq Bas prokuraturanyng týbinde júmys istemegen bolar edik dep bedeldi organnyng atyn jamylyp, bizben sóilesken Jandәulet osy sózdi birneshe ret qaytalap, bet baqtyrmady. 

Qysqasy biz tórt jyldan bas tartyp, útys qashan bolady degen edik, onyng ótkizilgenin, bizge Chernogoriya eline baratyn joldama týskenin aitty. «Qane joldama» degen edik, ony anyqtaymyz, ózimiz habarlasamyz desti. Al joldama tirkelui ýshin 69 myng tenge tóleuiniz kerek dedi. Aytqanday joldama emes, «SRG Global Travel LLP” degen firmanyng «jarnamalyq sertifikaty» degendi qolymyzgha berip, mine, osy barlyq jenildikterdi jasaytyn qújat, al qay qalagha, qashan baratynynyzdy bizding adamdar ertesine habarlap aitady dep tyqpalady. (Sodan beri bizge mine, bir aidan asty eshkim habarlasqan da joq).

Ári oilanyp, beri oilanyp, bәlky jarnama ýshin jenildik jasap jatqandary shyghar dep, Djamilya Kulaksuevna Kokbaeva degen diyrektorynyng atynan jasalghan kelisimshartqa qol qoyyp, 69 myng tengemizdi berip kettik... 

Ayta keterligi, barlyq qatynastar, kelisimshart oryssha jasaldy. Sondyqtan da kelisimsharttyng sharttaryn tolyq týsinip te ýlgermedik. Ýige kelgen song asyqpay qaraghanda ghana osynyng bәri aldau isi ekenin úqtyq. Óitkeni, firma ózderine eshqanday naqty mindetteme almaghan, tek jiyrma tórt aida mindettemesin oryndauy mýmkin degenge sayatyn búldyr-búldyr birdeneler jazylypty. 24 ay degeni úzaqqa sozyp, aldarqatudyng amaly. Múnyng aldau ekenin úqqan song ekinshi kýni firmagha kelip, aqshamdy qaytaruyn talap etken edim, qaydaghy... Manaylaryna da jolatpady» dep kýiinde әriptesim. 

Mine, osylay, aidyng kýnning amanynda, Astananyng qaq ortasynda, Bas prokuraturanyng janynda alayaqtar toby bosyp jýr. Olargha әy deytin әje, qoy deytin qoja joq, tipti sol organnyng atyn da jamylatyn bolypty. Olardy tiya alatyn zanymyz joq, zang bolsa da ony qoldanudy talap ete alatyn qúqyq qorghau organdarymyz joq siyaqty, biliktiligi tómen bolghandyqtan olar halyqtyng qúqyn qorghay almay, ondaylardan jenilip qala beretinge úqsaydy. 

Endi ne isteysing degen edim, zandy jaqsy biletin әriptesim ózining Bas prokuraturagha shaghym bergenin aitty. «Bizde barlyq jazbasha mәmileler memlekettik jәne orys tilderinde jasaluy mindetti. Qazaqstan Respublikasynyng Tilder turaly zanynyng 15 babynda «Qazaqstan Respublikasynda jeke jәne zandy túlghalardyng jazbasha nysanda jasalatyn barlyq mәmileleri qajet bolghan jaghdayda basqa tilderdegi audarmasy qosa berilip, memlekettik tilde jәne orys tilinde jazylady» dep naqty kórsetilgen. Men Zannyng osy babyna sýienip, orys tilinde ghana jasalyp, maghan týsiniksizdeu bolghany sebepti mening qúqym búzylghanyn, sol sebepti kelisimshartty búzyp, aqshamdy qaytaryp berulerin ótindim» dedi ol.

Dúrys-aq eken, onyng ýstine adamdardyng qúqy men bostandyghyna qol súghyp, aldap arbaumen qoldaryna kýmәndi shaqyru qaghazdaryn tyqpalau arqyly, olardyng aqshalarynan airyluyna jol ashatyn firmanyng is-әreketine de tiym beriler degen ýmittemiz. Sayyp kelgende zang ataulynyng bәri adamdardyng qúqyghy men bostandyghyn qorghauy kerek qoy. Ózderining eshqanday zandy búzbay, halyqty aldap jatqanyna senimdi osy topty qúryqtau Qazaqstan qúqyq qorghau oryndarynyng bedeli men biliktiligin syngha salatyn sәt ekeni dausyz. Sonymen birge Bas prokuraturanyng memlekettik tilding mýddesin de qanshalyqty yjdahatpen qorghay alatyny da osy jerde kórinedi. 

Jaqsybay Samrat

Abai.kz

 

0 pikir