Ol AQSh-tyng San-Fransisko qalasyndaghy óner akademiyasyn tәmamdap, elge kәsiby kinossenarist bolyp oraldy. Qazaq kinosyn әlemdik dengeyge kóterudi maqsat etken jas maman alghashqy qadamdaryn neden bastaghysy keledi? «Bolashaqtyn» onyng bolashaghyn aiqyndap berudegi róli qanday? Armany algha jetelep, býgingi biyigine shygharghan Múrat Esjan ómirde qanday adam? 

Mine, osy súraqtardyng jauabyn býgingi súhbatymyzdan biletin bolasyzdar... 

 - AQSh-tyng San-Fransisko qalasyndaghy óner akademiyasyn oidaghyday tәmamdap, elge kәsiby kinossenarist bolyp oraldynyz. Shekara asyp, shetelde oqudyng artyqshylyghy men kemshin tústaryn bayandap berseniz. Este qalar erekshe oqighalar da oryn alghan shyghar?

Múrat Esjan: Shetelde, әsirese, AQSh-ta bilim aludyng artyqshylyqtary óte kóp, әriyne. Birinshiden, aghylshyn tili - әlemdik til. Tildik bilimindi jetildiresin. Ekinshiden, AQSh – joghary bilim beru jóninen birinshi orynda túrghan el. Neni, qalay oqytu kerek ekenin jaqsy biledi. Olarda barlyq nәrse ghylymy negizdelgen. Maqalanyng qúrylymy qalay bolu kerek? Prezentasiya qalay jasalu kerek? Tipti, romandy qalay jazu keregin ýiretetin әdistemelerdi jasap, jýiesin týzip tastaghan. Gumanitarlyq salanyng ózin osynsha naqtylyqpen oqytsa, naqty ghylymdardy oqytudyng әdistemesin qanday sapagha kótergenin baghamday beriniz. Sondyqtan da, amerikalyq JOO-dar basy artyq nәrsemen studentting uaqytyn almaydy. Keregindi beredi. Al endi kemshin túsyna kelsek, kóp studentter ol jaqta oqyghanyn bizding elding ómirine birden qoldanghysy keledi. Onysy jýzege aspasa, jatyp kep renjiydi. Ár uniyversiytet óz elindegi óndiris jaghdayyna say oqytady. Sol bilimdi Qazaqstan jaghdayyna iykemdey bilu kerek.

«Diplom alu degen – әngimening basy»

 - Smaghúl Elubay aghamyz «El bolam deseng ekranyndy týze» deydi ghoy. Kino arqyly iydeologiya jasaudyng yqpaly orasan zor zamanda múnday jauapkershiligi mol mamandyqtyq iyesi bolu - ekining birining qolynan kele bermeytin batyldyq. Kino salasyna bilek sybana kirisken qazaq júrtyna әkelgen bazarlyghynyz qanday?

Múrat Esjan: Qazaqta “asatpay jatyp qúldyq”, “qashpaghan siyrdyng uyzy” degen túraqty tirkester bar. Osy mening jaghdayyma dәl kelip túr. Oqu bitirip, diplom alu degen – әngimening basy. Teoriyasyn mengerdik, endi sony iske asyru – basqa mәsele. Sondyqtan әli oryndalmaghan josparlarymdy aityp sózdi kóbeytpey-aq qoysam deymin.

 - Siz AQSh-ta «Parijge ketem bir kýni...» atty filim týsirdiniz, iyә? 

Múrat Esjan: IYә, týsirdim. Qysqametrajdy drama.

 - Kinonyng jalpy mazmúny ne turaly? Búl enbeginiz óz jemisin qanshalyqty bere aldy? Aldaghy uaqytta qazaq kórermenderi nazaryna úsynu oiynyzda bar ma? 

Múrat Esjan: “Parijge ketem bir kýni...” (“I’m going to Paris”, aghylshyn tilinen tikeley audarghanda “Parijge ketip bara jatyrmyn”) ainalasyna ózin moyyndatyp, tanymal boludy maqsat tútqan jas aktrisa ómirining bir ýzigin bayandaytyn filim. Karieradaghy sәtsizdigin jergilikti kino mamandarynan kórgen ol Fransiyagha baryp, ózining úghymyndaghy “naghyz kinogha” týsudi armandaydy. Maqsatqa jetu ýshin, aldymen, әleumettik jelide qoldaushylarym kóp bolu kerek degen oigha bekiydi. Yaghni, búl - virtualdy tәueldilik, sonday-aq, baqytty bolu men baqytty bop kórinu arasyndaghy tandau taqyryptaryn kóteretin filim.

Naqty demeushisi bolmaghandyqtan, jaqyn-juyqtan jinaghan jәne óz qaltamyzdan shyqqan qarjygha týsirildi. Sondyqtan post-prodakshn óte bayau ótip jatyr. Bәri de sol qarajatqa kep tirele beredi. Qazir dybysy óndelu ýstinde. Tolyq dayyn bolghan son, aldymen kinofestivaliderde baq synap kóremiz, sosyn qazaq kórermenining de nazaryna úsynatyn shygharmyz.

«Eki týrli zәlimdik kórdim»

 - Alysta jýrseniz de, eliniz ýshin enbek ete jýretin azamat ekeninizdi «Asyl arna» telearnasy efiyrinen kórsetilgen «Múnaraly Amerika» atty derekti filim dәleldep bere aldy. Shetelge bilim alugha baratyn joldy tapqanymen, qaytar jolgha týsuge qinalatyn jastar turaly pikiriniz qanday?

Múrat Esjan: Orystyng “podlosti” degen sózi bar ghoy, zәlimdik dep audarsaq qalay bolar eken?.. Sizding súraghynyzgha baylanysty eki týrli zәlimdik kórdim. Birinshisi, “Bolashaqpen” oqyghan bir jigit oqudan shyghyp qalyp, ózi de birshama uaqytqa izim-qayym joq bolyp ketken. Oquyn bitirmegen, elge qaytpaghan jaghdayda, kelisim-shart boyynsha, memleketting qarjysyn qaytaru kerek qoy. Al ol bolsa, әleumettik jelide shu shygharyp, “men qazirgi jýiemen kelispeymin, sondyqtan shyghyndardy ótep bermeymin” dep jar saldy. Ol “Bolashaqqa” týskende de elde osy jýie boldy ghoy, sonday prinsipshil bolsa, sol kezde nege azamattyq ústanymyn jariya etip, sol memleketting berip otyrghan stiypendiyasynan bas tartpady? Mine, osynday, ózining ishki túrmystyq qalauyn sayasatpen, asqaq iydeyalarmen býrkemeleytin zәlimdikti janym jek kóredi. Al jalpy alghanda, “Bolashaq” baghdarlamasymen baryp, sonda týbegeyli qalyp qoyyp jatqandar, basynda bolghan shyghar, biraq qazir joqtyng qasy dep oilaymyn.

 - Siz aitqan “ekinshi podlosti” qanday?

Múrat Esjan: Ekinshi - keybir jastar studenttik nemese turistik vizamen AQSh-qa baryp alady da, sonda qaludyng joldaryn izdestire bastaydy. Áriyne, týrli-týrli joldar bar. Sonyng biri – ózin sayasi, diny nemese jynystyq tóze almaushylyq qúrbany retinde kórsetip, sayasy baspana súrap, bosqyndyq status alu. Ol ýshin advokat jaldap, sotta “men oppozisionermin, dәstýrli emes din ókilimin nemese qyztekemin, elime barsam, meni qudalaydy, týrmege tyghady” degen uәjdi dәleldep shyghuy kerek.

 - Sóitsen, azamattyq bere ma?

Múrat Esjan: Azamattyq bermeydi, tek “grin karta” deydi ghoy, sonda túraqty qalugha rúqsat beredi. Mine, sol “jasyl karta” men qara basyng ýshin eline qaraday jala jabudy da zәlimdik dep sanaymyn.

Al búdan ózge, әrkim ózining azamattyq qúqyghyn paydalanyp, shetelde bilim aluyna, júmys istep, tәjiriybe jinauyna, qolynan kelse, molynan qarjy tauyp, týrli ghylymy ne biznes iydeyalaryn jýzege asyruyna esh qarsylyghym joq.

«Adamgha bagha bergende paraqshasyndaghy postyna qarama!»

 - Sizdi qashanda izdenis ýstinde jýretin jәne uaqytyn tiyimdi paydalanatyn adam dep bilemiz. Oghan dәlel - juyrda «Qazaqfilim» qabyrghasynda filim týsiru mýmkindigine ie boldym» dep jaqsy janalyghynyzben bólisken ediniz. 

Oygha alghan isteriniz uaqytyly oryndalu ýshin ózinizge qanday talaptar qoyasyz? Álde әueli jospar qúryp, sol shenbermen jýresiz be? 

Múrat Esjan: Men turaly jaqsy pikiriniz ýshin rahmet. Degenmen, “izdenis ýstinde jýretinimdi” jәne “uaqytymdy tiyimdi paydalanatynymdy” qaydan bilesiz?(kýldi) Áleumettik jelidegi jazbalaryma qarap aityp otyrsyz ghoy. Solay ma?

 - Solay dese de bolady. 

Múrat Esjan: Kezinde ghúlamalar “adamgha bagha beru ýshin tórt nәrsesine qara, bir nәrsesine qarama” degende, auzyndaghy sózine qaramaudy ósiyet etken eken. Qazir sonyng sәl ónin ózgertsek, “adamgha bagha bergende paraqshasyndaghy postyna qarama” bolyp shyghatynday. Sebebi, internettegi jazbasy bólek, ómirdegi әreketi mýlde basqa adamdardy óte kóp kóretin boldyq. Eki әlemde eki týrli ómir sýru qalypty qúbylysqa ainalyp ketti. Bir ezuine qylysh, bir ezuine nayza qystyrghan nebir virtualdy aduyndy jigitter ómirde otbasyna sózin ótkize almaytyn ynjyq bop shyghyp jatady. Zere men Ayghanymdy algha tartyp sóileytin, jaqsy әiel bolu turaly aqyl aityp jýrgen keybir әpke-qaryndastarymyz kezekti postyn jazyp tastap, balkonda temeki tartyp túrady. Býgingi qazaq qoghamynda әleumettik jelining kópe-kórneu ótirik pen jasandylyqqa jol ashyp túrghan osynday jaghymsyz bir qyryn bayqamau mýmkin bolmay túr.

 - “Izdenis ýstinde jýrmeymin”, “uaqytymdy tiyimdi paydalanbaymyn” degeniniz be búl?

Múrat Esjan: Izdenis ýstinde jýrgim-aq, uaqytty tiyimdi paydalanghym-aq keledi, biraq kóp rette oryndala bermeydi.

 - Nege?

Múrat Esjan: Jyldam emespin. Júmysty asyqpay atqarghandy jaqsy kóremin. Bir sharua ekinshi júmyspen qabattassa, miym ashyp ketedi. Biraq moynyma artylghan sharuany qalayda sonyna shygharugha tyrysamyn. Meni qamshylaytyn bir ghana motivator bar. “Úyat bolady” degen sóz. Sondyqtan, ne istesem de, isti joq degende ózim úyalmaytynday tәmamdaugha tyrysamyn.

 - «Múrat - osy, aghylshyngha ýndeytin, Múrat - osy, «óner aldy – til» deytin» dep jazghan ekensiz. Til ýirenuding taghy da biz bile bermeytin artyqshylyqtary bar ma?

Múrat Esjan: Qazirgi jurnalistikada “danger of single story” (tikeley audarghanda – birjaqty әngimeleuding qateri) degen úghym bar. Qazaq tilindegi aqparattyng tapshylyghyna nemese oryssha materialdardyng birjaqtylyghyna baylanysty, әlgi “qúdyqtaghy baqagha aspan tengedey kóriniptinin” kerimen, keybir qúbylystargha naqty bagha bere almay jatamyz. Sondyqtan, meninshe bolghanda, әsirese, aqparat salasyndaghy mamandardyng әlemdik BAQ-tardy erkin shola alatynday sauaty boluy kerek.

Odan bólek, aghylshynsha ýirenuge qazaqtildi qazaqtardy kóbirek ýndeymin. Oryssha ýirengenshe, birden aghylshynsha ýirense deymin.

«Óz kemshilikterime aqtalatyn sebep tappaymyn»

 - Abay atamyz: «Eger esti kisilerding qatarynda bolghyng kelse, kýninde bir mәrtebe, bolmasa júmasynda bir, eng bolmasa aiynda bir ózinnen ózing esep al!» deydi.Ózine esep berip otyratyn adamdar qataryndasyz ba?

Múrat Esjan: Smartfondaghy remaynder degen qosymshany jii paydalanamyn. Sonda atqaruym kerek sharualarym jazylyp túrady. Ara-túra tyndyrylghandar túsyna belgi soghyp, arhivke jóneltem. Sonday sәtte ne istep, ne qoyghanyndy oisha sholyp shyghasyn. Sosyn bitpegenderin manyzdylyghy men jedeldigine baylanysty qayta rettestiresin. Esep bereyin dep emes, taza praktikalyq qajettilikten. Odan basqa ózimnen esep aludyng arnayy formasyn oilap taba qoymadym.

 - Jii aqtalasyz ba?

Múrat Esjan: Ózimning aldymda ma, ózgelerding aldynda ma?

 - Ózinizding aldynyzda. 

Múrat Esjan: Aqtalugha sebep tapsam, әriyne. Tipti, quanyp ketemin. Biraq kóp rette óz kemshilikterine aqtalatyn sebep tappaysyn. Onday sәtte ózindi jazghyryp, jýikene salmaq týsiruden basqa amal joq. Al negizinde, dinimiz boyynsha adam aqtalmau kerek. Dúrys emes nәrse jasasa, onyng dúrys emes ekenin eng aldymen óz-ózinning aldynda qasqayyp túryp moyyndauyng kerek. Búl – sol kemshilikti jonggha kómektesetin alghashqy qadam. Aqtaldyng ba, bitti, odan esh uaqytta emdelmeysin. 

 - «Auzynda əzili joqtyng qolynda shoqpary bar», «Qaljyng aita almaytyn adamnan qorqu kerek» deydi.  Ázilge qanshalyqty jaqynsyz?

Múrat Esjan: Ázil degen aqiqatty aitudyng eng tamasha qúraly ghoy. Keyde bir qabyldanuy qiyndau oidy qasang sózben dýnk degizgennen góri, qaljyngha sýiep júmsaqtap jetkizseniz, әseri basqasha bolady. Ázilding ekinshi jaghy bar. Dәl dozasymen qoldanbasa, kisining kónilin auyrtyp aluyng da ghajap emes. Adamnyng kónilinen ayauly nәrse bar ma? Jasyratyny joq, jelidegi jazbalarymda oinaqy jazugha tyrysam. Bir jaghy jenil oqylady, bir jaghy, myna komediya janryndaghy kinolarda akterding asyrynqyrap oinauyna, keyipkerding óz obrazynan tysqary nәrseler jasauyna, logikagha sәl qayshy oqighalargha az-maz keshirimmen qaralatyny sekildi, oinaqy bolsa, mazmúndaghy anau-mynau kemshilikter bayqalmay ketetindey kórinip túrady.

«Bala tәrbiyesi uniyversal úghym»

 - Sizding bala tәrbiyesine de erekshe nazar audaratynynyzdy bayqadyq. AQSh-tyng bala tәrbiyeleu әdisterinen ýirengen tústarynyzdy qazaq úghymyndaghy tәrbiyemen úshtastyra  aldynyz ba? Qanday erekshelikterimen bóliser ediniz? 

Múrat Esjan: Mynau- qazaqtiki, mynau - amerikaniki dep bóluge bolar ma eken? Bala tәrbiyesi uniyversal úghym dep sanaymyn. Qay últ bolsa da, balasyn jaqsy adam bolsa eken dep әrekettenedi. Qazaqtardyng bәri balalaryn birdey tәrbiyeledi degenge de kelispeymin. Evreyler sekildi, “sen -myqtysyn” dep ósirgen qazaqtar bar. Qazir kóbine qazaqy tәrbie dese, balany әkesimen qorqytyp, әkeni osy otbasynyng mýshesi emes, syrttan keletin jazalaushy gestapo etip kórsetetin tәrbie formasy әspettelip jatady. Sol jón eken dep ýige kelgende bala-shaghasyn qyryp jibere jazdaytyn әkeler bar. Meninshe, bala sening aqylyndy qoryqqanynan emes, qúrmettegennen, jaqsy kórgennen tyndau kerek. Al onyng kilti әieldin, yaghni, balalardyng anasynyng qolynda dep oilaymyn. Jaryng seni jaqsy kórse, qúrmettese, bala da sony isteydi. Yaghni, bala tәrbiyesining negizi әielinmen qarym-qatynasty týzeuden bastalady desek, qatelespeymiz-au.

Amerikalyqtardan alatyn nәrse – balagha senim artu. Ony ýnemi jigerlendirip, qayrap otyru. Ózinning jaqsy kóretinindi sezdiru. Qazaqtan alatyn tús – balany dandaysytyp jibermey, tizgindi kerek kezde tartyp otyru. Mine, osy balans jýzege asqanda, ózine senimdi, túghyry nyq, biraq, ata-anasyn algha salyp, әspettep otyratyn úrpaq ósetin shyghar dep oilaymyn.

 - Ótkenge qarap, bolashaqty baghdarlaytyn elmiz. Sizding balalyq shaghynyz 90 jyldargha tap keldi. Sol jyldar shynynda da qazir aityp jýrgenimizdey qorqynyshty boldy ma? Ol kezde qúndylyqtar qanday edi? Qazirgi kýnmen salystyrghanda, sol qúndylyqtarynyz qanshalyq manyzdy dey alasyz?

Múrat Esjan: San-Fransiskoda jýrgende bir ýndi jigitten myna óleng joldaryn estip, maghynasyn týrtip alghan edim.

Bireu bar - jaqyny ýshin armanyn qúrban etedi,

Bireu bar - armany ýshin jaqynyn qúrban etedi.

Siz qaysyna jatasyz?

Mening bala kýnimde

Kóp adamda saghat joq-tyn,

Biraq bәrinde uaqyt bar edi.

Qazir bәrinde saghat bar,

Biraq eshkimde uaqyt joq.

Búryn qaltalar tar edi,

Biraq jýrekter keng edi.

Býgin qaltalar ken,

Biraq jýrekter tar.

Aqyly tolmaghan bala kezde:

Bauyrymmen shekisip,

On minut ótpey tatulasushy em,

Qazir aqyl kirip, eseygende:

Onyng bir auyz sózin keshire almay,

On jyl araz bolyp jýre beruge barmyn.

Qayda әlgi kirgen aqyl?

Songhy jiyrma jylda qúndylyqtar osy ólendegidey auysqan sekildi.

Al endi túrmystyq jaghynan kelsek, kóbimiz 90-jyldardaghy qiyndyqtardy úmytyp qaldyq. Adamgha óz boyynyng óskeni bayqalmaytyny siyaqty, oy toqtatyp sanamasa, esimizge týse bermeytin dýniyeler kóp-aq. Qarnymdy qalay toydyram degennen góri qarnymnan qalay qútylam degen súraqqa, tamaqty qalay asyraymyn degennen góri, tamaqty qalay qorytam degen mәselege jiyirek bas qatyra bastaghanymyz ótirik emes. Toydyng dastarhanyna ne qoyaryn bilmey sendelgen zamandar ketip, ólimning dastarhanynan artyq asty moldalar aityp aldyra almaytyn zamandar keldi. Dýnie tamaqtan ghana túrmaydy ghoy dep uәj aituynyz mýmkin. Degenmen, tynyshtyq pen toqshylyq, adamzat ghasyrlar boyy úmtylyp kele jatqan eng negizgi qajettilikter ekeni anyq nәrse. Bizge osy tynyshtyq pen toqshylyqtyng qadirine jete otyryp, endi ózimizding hәm elimizding mәdeni, ghylymy damuyna atsalysu mindet.

 - «Pәlenshening pәlen jyldyghyna qúttyqtau jazyp bershi» formatynda ghana «qalam terbeytin «qalamgerge»  aynaldym»  depsiz. Búl aqyndyq dәrejenizge ózinizding tarapynyzdan berilgen bagha ma? 

Múrat Esjan: Úiqastyryp shumaq jaza alghan son, qúttyqtau degen nәrse qalmaydy eken. Biraq sol arqyly tuys-tughannyng kәdesine jarap jatsan, ol da jaman emes. Al endi kәdimgi salmaqty óleng jazu ýshin, oghan bap kerek. Sportshylar sekildi formada jýruing lәzim. Kónilindi tolqytqan nәrseni ólenge ainaldyrghyng kep túratyn qúshtarlyq qajet. Ol bolmasa, otyra qalyp, buyn sanyn keltirip, birinshi, ekinshi, tórtinshi jolyn úiqastyryp óleng jaza salu – aqyndyq emes. Ol, Bekjan Áshirbaev aghamyz aitpaqshy, úiqastyrylghan aqparat qana bop qalady.

«Bireudi túqyrtu ýshin aitylghan syn – eng jeksúryn syn»

 -  «Syndy únatpaytyn adam shyndyqty únatpaydy». Al siz syn qabylday alasyz ba?

Múrat Esjan: Syndy qabylday almaymyn dep eshkim aitpaydy. Biraq, syn estigende jýregi jaryla quanatyn da kisi az-au. Synyn estiging keletin adamdar bolady. Kerisinshe, sol synasa, qan qysymyng kóteriletin jandar kezdesui mýmkin. Sondyqtan, ózimiz de synaghanda abay boluymyz kerek. Ol syndaghy maqsat ne, niyetiniz qanday? Bireudi túqyrtu ýshin aitylghan syn – eng jeksúryn syn. Amerikada syn - sendvich sekildi bolu kerek dep ýiretedi. Aldymen, artyqshylyghyn ait, sosyn, kemshiligin jetkiz de, sonynda taghy bir únamdy túsyn aityp ót. Sonda syn - shyn bolady.

Syn degennen shyghady, “tanymasyn syilamas”, “tughandy biyde iman joq” degen mәtelderding kerin keltiretin bir únamsyz sipat payda boldy qazir bizde. Ásirese, әleumettik jelide. Avtordy tanymasan, ne jamandaysyn, ne ýnsiz qalasyn. Ekining biri. Al avtordy únatpasan, shygharmasyn jerge oilanbay tygha salasyn. Jaqsyny jaqsy, jetistikti jetistik dep kórsetetin mәrttik jetispey jatady. Nemese, kerisinshe, osy bir “qara qyldy qaq jaryp”, jer-kókti syngha alyp jýrgen “tura biyler” keyde avtoryn tanyghany ýshin ghana týkke túrmaytyn nәrseni jer-kókke syighyzbay maqtap jatqanyn kóresiz. Osy ústanym tek syn, kózqaras, pikir dengeyinde emes, amal-әreket dәrgeyinde de jii kórinis tauyp keledi. Tamyr-tanystyqtyn, búlt etpe tayghanaqtyqtyng qalypty qúbylysqa ainalyp, óktem sóilegenge qúrsha jorghalap qyzmet qylyp, sypayylyq saqtap ýnsiz qalghanyndy basyna ketetin jeksúryn minezder sol qarapayym әdildik ústanymdarynyng saqtalmauynan shyghyp jatqan aurular der edim. Múnyng bәrine, “birinshi anau әdil bolsyn, sosyn men de әdil bolam” degen “әdemi” aqtau sózimiz dayyn. Men baryp kelgen batys әlemi men bizding aiyrmamyz da osynda. Olar “To change the world, change yourself” (әlemdi ózgertu ýshin ózindi ózgert) degen qaghidagha senedi, soghan әreket etedi. Aytayyn degenim, ózimiz qarapayym ghana әdildik qaghidalaryn oryndap ýirenbey túryp, bireuden әdildik kýtuimiz әngýdikting tirligi.

 - Óz súraghynyzdy ózinizge qoysaq: «Jalpy ainalanyzdyng jaqsy jaqqa ózgerui ýshin siz óz boyynyzdan neni ózgerter ediniz?»

Múrat Esjan: Taghy aitam, әrbir adam óz oiynan “júrt ta býitip jatyr ghoy” degen týsinikti alyp tastasa, qogham ózgerer edi. Bәlki, mende de sol qasiyetting júrnaghy bar shyghar. Óz boyymnan da sony ózgerter edim.

Mysal retinde jolda jýru erejelerin alayyqshy. Osy songhy bir aida Almatyda taksiymen kóp jýrdim. Zang talaptary búzylghan sayyn qatayady degen qaghida bar. Soghan salsaq, qaladaghy qaptaghan fotoapparattar men kameralargha jýrgizushilerding ózderi layyq pa degen oigha keldim. Qagha beriste bir-birin qiyp ketip, orap ketip, qauipti jaghday tughyzatyn manevrlar jasap, asyghyp-aptyghyp, ózi sekildi jýrmegen adamdy shyqpyrta sybap jýrgen shopyrlardyng talayyn kórdim. Bәrining uәji jogharyda aitylghanday, “bәri solay jýr ghoy”. Ádettegidey jolshybay kliyentterdi “tiyep” alyp, janúshyra jýrgen birine “biz asyghys emespiz” dedik. Aytqan jauaby – “men asyghyspyn”. Kelesi kliyentti alugha asyghys eken. Qúday-au, myna sharuandy tynghylyqty bitirip alsayshy. Alatyn 500 tengendi yrzalyqpen alsanshy. Ózinning sәtsizdigindi ózgeden kórmesenshi. Jol da, taksy de – jay mysal. Bizding kóp tirligimiz osylay ekeni ótirik emes qoy.

«Ol sen bolsan...»

 - Qanday armanynyz bar?

Múrat Esjan: Arman men maqsat turaly jalpygha belgili eki pәlsapa bar. Birinshisi, aigha jetudi armanda, jetersin, jetpessin, biraq joq degende gharyshqa shyghasyng degenge sayady. Ekinshisi, kózge kórinbeytin nәrseni armandaghansha, kózge kórinip túrghan, qysqa qashyqtyqtaghy maqsattarmen ainalys deydi. Ekeuining de óz shyndyghy bar. Mektepte oqyp jýrgende QazÚU-da oqyp, “Habarda” júmys isteu armanym boldy. Maqsatyndy biyik qoy dep ýiretken eshkim bolmady. Amerikada oqudy oilaugha da jýrek daualamaytyn edi. Áyteuir tyrbana bersen, kýtpegen nәtiyjeler aldynnan ózi shyghatynyna kózim jetti.

Sóz reti kelgende aita keteyin, bizding qazaqqa osy qysqa maqsattarmen júmys istey biludi kenirek nasihattau kerek siyaqty. Áytpese, qazir nebir treningshiler shyqty. Shetelden kórip alghanyn istep, armanda, armanda dep tópelep jatady. Armandar oryndalady dep Parijden suret salady. Anyghynda Parijge armandaghany ýshin bardy ma? Armandamasa barmas pa edi? Qúr armandaghannan ne shyghady? Odan da qasynda túrghan tóbege shyghyp ýirensin. Bir tóbege shyqsan, sen armandamay-aq kelesi tóbe ózi shaqyratynyna senimdimin. Janaghy taksist esime týsip ketkeni. Bir kliyentin aman jetkizbey túryp, kelesi kliyentine asyghyp bara jatyr.

- Súraghyma jauap bermediniz. 

Múrat Esjan: Perzent retinde bólek armanyng bolady, әke retinde taghy bir nәrseni armandauyng mýmkin. Maman retindegi maqsatymdy aitayyn. Qazaqqa únaytyn kino týsiru. Ary qaray әlemge únap jatsa, tipti, qoy demeymin (kýldi). Irannyng Farhadiyi, serbting Kusturisasy sekildi týsirgen nәrsendi shekaralardy kóktey ótip jatsa... qazaqtan sonday bir adam shyqsa... ol sen bolsan... keyde osylay qiyaldap alatynym bar. Ol ýshin kelesi aidaghy bir aptalyq týsirilimindi qatyryp aluyng kerek. Sóitip jerge týsesing de, naqty sharuamen ainalysa bastaysyn. Búiyrghan ketpeydi.

 - Búiyrtsyn deymiz.

Múrat Esjan: Rahmet.

Súhbattasqan Ýmit Qonysbek

Derekkóz: Asyl arna

Abai.kz