Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 4561 0 pikir 3 Nauryz, 2011 saghat 06:14

Álimjan Bayqadamov. IYsi qazaqqa, elim dep eniregen erlerge, el aghalaryna!

ÝNDEU

Qadirmendi halayyq !

Ata - babalarymyz ansap ótken tәuelsizdikke qolmyz jetip, egemen el bolghanymyzgha da biraz uaqyt boldy. Ata- babalarymyzdyng nayzanyng úshymen, bilekting kýshimen qorghap, bizge amanat etip qaldyryp ketken jerin qorghau  bizding  paryzymyz. Sol keng baytaq jerimizge ie bolar keler úrpaqqa ýlken kesepat tónip túr. Ol kesepat - ishimdik . Alla Taghala ishimdik ataulyny adamzat balasy ýshin haram etip, ony ishuge tiym salghan. Payghambarymyz (s.a.u)  « Araq ishpender! Sebebi  araq barsha  jamandyqtyng kilti»  dep ýmmeterin haram nәrseden saqtanugha shaqyrghan. Araq - azghyrushy shaytannyng bir qúraly. Araqtyng adamzat balasyna tiygizetin ziyany shash-etekten.Araq ishken adamnan iman qashady. Ishimdik bar jerden perishte qashady, bereke ketedi. Sol әzәzil araqtyng kesirinen qazaghyma qanshama ziyan kelip jatyr.  Qanshama otbasynyng oshaghy oiran boldy, qanshasynyng shanyryghy opyrylyp ortasyna týsti, qanshama otbasynan bereke ketti. Tepse temir ýzetin azamattarymyz bәrinen aiyrylyp,  qanghybas kýy keship, ittermen birge qoqys tógetin jәshikterdi jaghalap jýr. Ayauly aru qyzdarymyz ózin qor etip aryn satyp jýr.

ÝNDEU

Qadirmendi halayyq !

Ata - babalarymyz ansap ótken tәuelsizdikke qolmyz jetip, egemen el bolghanymyzgha da biraz uaqyt boldy. Ata- babalarymyzdyng nayzanyng úshymen, bilekting kýshimen qorghap, bizge amanat etip qaldyryp ketken jerin qorghau  bizding  paryzymyz. Sol keng baytaq jerimizge ie bolar keler úrpaqqa ýlken kesepat tónip túr. Ol kesepat - ishimdik . Alla Taghala ishimdik ataulyny adamzat balasy ýshin haram etip, ony ishuge tiym salghan. Payghambarymyz (s.a.u)  « Araq ishpender! Sebebi  araq barsha  jamandyqtyng kilti»  dep ýmmeterin haram nәrseden saqtanugha shaqyrghan. Araq - azghyrushy shaytannyng bir qúraly. Araqtyng adamzat balasyna tiygizetin ziyany shash-etekten.Araq ishken adamnan iman qashady. Ishimdik bar jerden perishte qashady, bereke ketedi. Sol әzәzil araqtyng kesirinen qazaghyma qanshama ziyan kelip jatyr.  Qanshama otbasynyng oshaghy oiran boldy, qanshasynyng shanyryghy opyrylyp ortasyna týsti, qanshama otbasynan bereke ketti. Tepse temir ýzetin azamattarymyz bәrinen aiyrylyp,  qanghybas kýy keship, ittermen birge qoqys tógetin jәshikterdi jaghalap jýr. Ayauly aru qyzdarymyz ózin qor etip aryn satyp jýr.

Jetim bala, mýgedek bala, bәri osy әzәzil araqtyng kesiri. Araqqa әues adamnan barlyq adamgershilik qasiyetten júrday  әljuaz, әlsiz, namyssyz, úsaq minezdi sujýrek úrpaq taramaq. Óz basyn qorghay almaytyn adam elin , jerin qalay qorghamaq. Tariyhqa ýnilseniz, osy araqtyng kesirinen qanshama últtyng óz tilinen,dilinen jәne dininen ajyrap qalghanyn kóresiz.Tipti tútas bir últtyng joghalyp ketkenderi de bar.Araqty joghary jaqtan arnayy  zang qabyldap jong mýmkin emes, oghan da tarih kuә. Búl әzәzilden qútylu ýshin, әr adam sanaly týrde kýres  jýrgizui  kerek.  Búl  kýresti   әr adam ózinen basta ghana  jeniske jetpek.

Qadirmendi aghayyn !

Alla Taghala Qasiyetti Qúranda: «Bir qauym óz-ózin ózgertpeyishe, men olardy ózgertpeymin» deydi . Úrpaghymyzgha, eldigimizge qauip tóndirip túrghan әzәzilge, attandap qarsy shabatyn uaqyt jetti. Qazaqtyng tamyry auylda, sondyqtan búl kýresti auyldan bastau kerek. Araq degen әzәzildi ýiimizden, aulamyzdan, auylymyzdan quayyq. Ár qaysymyzdyng da araqqa ketken esemiz bar. Namysyndy oyat, jigerindi qayra, qayratyna min aghayyn! Búl Qasiyetti kýreske barshanyzdy shaqyramyz!

Búl sharany jýzege asyru ýshin :

Audan, auyl әkimderi dengeyinde búl mәseleni kóteru;

Auyldargha  nasihat aitu;

Auyl әkimderi búl mәseleni aqsaqaldar  kenesimen talqylau;

Auylda  kópshilik jinalysyna salyp sheshim shygharu;

Auyldaghy araq satushylarmen sóilesip, araqty dýken sórelirinen birden alyp tastau mýmkindigi joq bolsa, dýkenderdegi araqtyng sanyn anyqtau, satylap bitkenen keyin qayta alyp keluge jol bermeu;

Mektepterde «Araqtyng ziyany turaly» tәrbie saghattaryn ótkizu;

Araqsyz  jiyn-toy  ótkizudi  qadaghalau;

Búl  sharany  jәy nauqangha ailandyrmau;

Saryózek «Aq meshit» meshitining imamy Álimjan Bayqadamov jәne meshit jamaghattary

«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3233
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5347