Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Janalyqtar 3658 0 pikir 12 Mausym, 2009 saghat 12:12

Baqtiyar TAYJAN. Qazaqtyng qalyng tarihy — últtyng mereyi

Kenesti jýrgizip otyrghan Pre¬ziydent Ákimshiligi Basshysynyng orynbasary, “Mәdeny múra” memlekettik  baghdarlamasyn iske asyru jónindegi qoghamdyq ke¬nes¬ting tóraghasy Mәulen Áshimbaev alqaly jiynnyng betasharynda onyng mәn-maqsatyn bylaysha aiqyndap berdi.
– Irgeli últtyng rәmizi, últtyq simvoly bolady. Mәselen, Fran¬siya degende júrttyng kóz aldyna Eyfeli múnarasy, Rim degende Koliy¬zey keledi. Qazaqstanda da auyz toltyryp aitarlyqtay mәde¬ny múralar bar. Ol – әl-Farabiyge otan bolghan Otyrar, kiyeli Týr¬kis¬tan, danqty Sarayshyq. Osynday qasiyetti últ qúndylyqtarynyng qa¬di¬rine jetuimiz, ózge elderge na¬sihat¬tauymyz qajet. Elbasymyz¬dyng tap¬syrmasymen “Mәdeny múra” baghdar¬lamasynyng birinshi kezeni 2004-2006 jyldary jýzege asty. Endi ekinshi kezenning maq¬saty da aiqyndalyp otyr. Býgingi otyrys Otyrar, Týrkistan ai¬maghynda qanday júmystar atqa¬rylyp  jatqandyghyn talqylaugha arnala¬dy. Elbasy últtyq siym¬voldarmen qatar mәdeny turizmdi damytu jóninde de tapsyrma bergen. So¬nyng jay-japsary talqygha týsedi.
Kýn tәrtibine qoyylghan ýsh mәsele jóninde alghashqy sózdi Ontýstik Qazaqstan oblysynyng әkimi Asqar Myrzahmetov aldy.

Kenesti jýrgizip otyrghan Pre¬ziydent Ákimshiligi Basshysynyng orynbasary, “Mәdeny múra” memlekettik  baghdarlamasyn iske asyru jónindegi qoghamdyq ke¬nes¬ting tóraghasy Mәulen Áshimbaev alqaly jiynnyng betasharynda onyng mәn-maqsatyn bylaysha aiqyndap berdi.
– Irgeli últtyng rәmizi, últtyq simvoly bolady. Mәselen, Fran¬siya degende júrttyng kóz aldyna Eyfeli múnarasy, Rim degende Koliy¬zey keledi. Qazaqstanda da auyz toltyryp aitarlyqtay mәde¬ny múralar bar. Ol – әl-Farabiyge otan bolghan Otyrar, kiyeli Týr¬kis¬tan, danqty Sarayshyq. Osynday qasiyetti últ qúndylyqtarynyng qa¬di¬rine jetuimiz, ózge elderge na¬sihat¬tauymyz qajet. Elbasymyz¬dyng tap¬syrmasymen “Mәdeny múra” baghdar¬lamasynyng birinshi kezeni 2004-2006 jyldary jýzege asty. Endi ekinshi kezenning maq¬saty da aiqyndalyp otyr. Býgingi otyrys Otyrar, Týrkistan ai¬maghynda qanday júmystar atqa¬rylyp  jatqandyghyn talqylaugha arnala¬dy. Elbasy últtyq siym¬voldarmen qatar mәdeny turizmdi damytu jóninde de tapsyrma bergen. So¬nyng jay-japsary talqygha týsedi.
Kýn tәrtibine qoyylghan ýsh mәsele jóninde alghashqy sózdi Ontýstik Qazaqstan oblysynyng әkimi Asqar Myrzahmetov aldy.
– Oblysta tarihy qúndyly¬ghy joghary 1011 nysan bar. Biraq biz olardyng tarihyn zertteudi kesheuildetip kelemiz. Qarjy az bólinedi. Sonyng saldarynan 16 nysangha ghana tolyqqandy arheo¬lo¬giyalyq zertteuler jýrgize al¬dyq, búl óte mardymsyz, – dedi oblys basshysy. – Qarjy az bólingendikten, qolda bar aqshagha jinaqtar, fotoalibomdar shygha¬ru siyaqty úsaq-týiek júmystar atqarylyp keledi. Tarihymyz¬dyng jauhar qazynasy – kóne Oty¬rardy qayta janghyrtu isi de bayau jýrude. Sauran qalashyghy ashyq aspan astynda qorghan¬syz¬dyng kýiin keship, jauyn-sha¬shyn¬nan búzylyp barady. Qazir qúlashty kenge silteytin zaman emes. Qoja Ahmet Yasauy kesenesi janynan salmaq bolghan etno¬auyl, ýlken keshennen negizgi ke¬rek¬tilerin ekshep, qarjyny so¬ghan salu kerek. Osy mandaghy 15 otbasynyng ýiin basqa jerge kóshiruge de qomaqty qarjy qa¬jet. Sonda múrajay aumaghynda mәdeny múra qúndylyqtaryna 1-2 gektar jer bosaydy. Ekinshiden, mәdeny turizmdi meylinshe nasihattap, sayahattanushylardy tartu joldaryn oilastyru kerek. Mәselen, Dubayda múnay qúbyr¬larynan tysqary týsetin tabys¬tyng 90 payyzyn halyqaralyq turizmnen tauyp otyr. Týrkis¬tangha kelip-ketu mәselesin on¬taylandyru ýshin búrynghy shaghyn aerodromdy qalpyna keltirgen jón bolar ma edi.
Sol siyaqty qalanyng infra¬qú¬rylymy men kommunikasiya¬lar mәselesin de oilastyryp ja¬tyr¬myz. Oilasu ýshin oigha tamy¬zyq. Yasauy kesenesine ziyarat etip kelgen adamdardan aiyna 40-50 million tenge aralyghynda qar¬jy týsedi eken. Búl Mәdeniyet jәne aqparat ministrligining qú¬zyrymen júmsalatyngha úqsaydy. Nege osy qarjynyng kem degende 25 payyzyn múrajay manyn abattan¬dy¬rugha, kerek nysandar qúry¬lys¬taryna júmsay almaymyz. Yasauiydi kóp júrt dindar, sopy dep biledi. Aqyndyghyn, ýlken filosof ekenin bile bermeydi. Mýmkin ólenderin tasqa qashap jazyp qoysaq, jas úrpaq jaqynyraq bilip jýrer edi.
Sóz sonynda aitarym, qarjy bólinisin qalay jýzege asyramyz? Oblystyng qolynan keletinin biz alayyq, sonymen әrqaysymyz óz tarapymyzdan tapsyrmamyzdy oryndayyq. Sonda is sonyna jetip, naqty nәtiyjesin beredi.
Mәdeniyet jәne aqparat viyse-ministri Asqar Bóribaev býginge deyin atqarylghan júmystardy qú¬la¬ghynan tizip berdi. Bes jyl ishinde Esimhan kesenesi, Áulie Qúmshyq ata jerasty meshiti, Shyghys mon¬sha¬sy siyaqty jәdigerler qalpyna keltirilgen. Otyrarda da osynday irgeli júmystar jýrip jatyr. Qaz¬ba baylyqtary men konservasiyalau júmystaryna qarjy tiyisinshe bólinip keledi. Ministrlik qoldap, kóp bolyp júmys isteuge әrqashan dayyn.
Odan keyin Á.Marghúlan atyn¬daghy Arheologiya institutynyng diy¬rektory Karl Baypaqov sóz alyp, arheologiyalyq júmys¬tar¬dyng barysy jayly jan-jaqty bayandap berdi. Osy maqsattargha qarjynyng az qaralatyndyghyn, sondyqtan Otyrar siyaqty tarihy mәni zor qalanyng 40 jyldan beri qazylyp kele jatqandyghyn sóz etti. Karl Baypaqovtyng úsynysy – múrajay basshylyqtaryna qar¬jylyq erkindik kóbirek berilui ke¬rek. Tapsyrmanyng qalay oryn¬dalghandyghy qabilet-qarymnan angharylatyn bolady.
“Qazqaytajanghyrtu” kәsipor¬ny¬nyng diyrektory Q.Túyaqbaev Sauran qalasyna kóbirek kónil audaru qajettigin aitty. Kәsiporyn tarapynan Sozaqtaghy Babaata, Sayramdaghy Qarashash ana, Bәidi¬bek audanyndaghy meshit-medreseni qalpyna keltiru júmystary ayaq¬ta¬lyp keledi. Endi Áziret Súltannyng tórt qaqpasy qolgha alynyp jatyr.
– Bizge uaqyt kerek, – dedi “Qaz¬qaytajanghyrtu” kәsiporny¬nyng diyrektory. – Asyqtyr¬sa¬nyz¬dar is shala bitedi. Keyin qayta ora¬lu¬gha tura keledi. Sondyqtan uaqyt¬tan qyspaularynyzdy ótiner edim.
Osy tústa Mәulen Áshimbaev Yasauy kesenesi aldynan qazaq handaryna arnalghan panteon qoy mәselesin kóterdi. Mәselen, Tәuke han, Esim han, Jәngir han jәne Abylay hangha arnap. Últtyq patriotizmdi nasihattauda alar orny erekshe bolatyndyghy sózsiz. Osynyng jayy qalay bolady?
Sport jәne turizm viyse-miy¬nistri Qayyrbek Óskenbaev 2007-2011 jyldar aralyghynda memleket baghdarlamasy boyynsha atqarylyp jatqan júmystardyng jayyn bayan¬dady. Onyng aitqanynday, kýre jol boyyna ornalasqan nysandar Qazaqstannyng әleuetin anghart¬pay¬dy. Sapasy tómen. Mәselen, Jam¬byl oblysy boyynsha joldaghy 192 nysannyng ekeui ghana, Ontýstik Qazaqstan oblysy boyynsha 123 nysannyng bireui ghana talapqa say. Al Qyzylorda oblysyndaghy 85 nysannyng birde-biri halyqaralyq standartqa sәikes kelmeydi. Búl – manyzdy is. Kýni erteng Batys Eu¬ro¬pa – Batys Qytay avtomagiys¬trali¬ning qúrylysy bastalady. Qazaq jerinen ótkende kózge týse¬tin nysandar memleketimizding be¬de¬lin asqaqtatatynday bolghany abzal.
Sәuletshi Ghabit Sadyrbaev Arystanbab kesenesi men Otyrar qalashyghy arasyndaghy qalashyq jayyn jeke-jeke taldaghanymen, Mәu¬len Áshimbaev qarjy jetimsiz¬diginen keybir nysandardyng jobadan alynatyndyghyn jetkizdi.
Týrkistan qalasynyng әkimi Beybit Syzdyqov kesene janynan Memleket basshysynyng kelisimi¬men týrik aghayyndardyng meshit salu ýshin qarjy bóluge dayyn eken¬di¬gin, biraq arheologiyalyq sarapta¬ma¬nyng kesheuildep jatqandyghyn aitty. Qarjy joq emes, bar. Qú¬ry¬lysty bastaugha kedergi ózimizden bolyp otyr. Qazirgi uaqyt jaybasarlyqty kóter¬meydi.
Kóshpeli keneste Otyrar auda¬nynyng әkimi Álimjan Qúr¬taev, Jambyl oblysy әkimining orynbasary Qúmar Aqsaqalov, Qyzylorda oblysy әkimining oryn¬basary Múrat Múhamedov sóz alyp, týiindi mәselelerdi kóterdi.
Aytylghan oilardyng kónil qoya¬tyn tústary da bar. Qyzyl¬or¬¬da¬daghy Bayqonyr gharysh aila¬ghynda kosmos korabli úshyry¬lady. Jer qazaqtiki bolghanymen, jer ýstin¬degi qalashyq zәuzaty¬men Resey¬diki. Biraq, Qyzylorda oblysy¬nyng әkimi mәdeny tu¬rizm¬di nasiy¬hattau maqsatynda kelissózder jýrgizgen eken, gharysh ailaghy basshylyghy qar¬sylyq tanytpap¬ty. Yaghni, Qa¬zaqstannyng turiys¬terdi magnitshe tartatyn bir jeri osy.
Otyrysty qorytyndylaghan Preziydent Ákimshiligi Basshysy¬nyng orynbasary Mәulen Áshim¬baev naqty úsynys-pi¬kirlerding eskeriletindigin aityp, jiyngha qa¬tysushylargha tabys tiledi. Qazaq tarihynda qazaq úyalatyn eshtene joq. Elbasy bir sózinde osylay dep pikir aityp edi. Jan-jaghynan ash qasqyrday antalay tóngen jau¬laryna jerining jalynan ústat¬paghan ata-babalarymyzdyng ta¬rihy qanday qúrmetke de layyq.
Sauran – qazaqtyng ejelgi qalasy. Búrynghy qalalardan qalghan kózi tiri jәdigeri. Átten¬ayy, kóz aldymyzda jauyn-sha¬shynnan shógip barady. Konser¬vasiyalau isi әli kesheuildep keledi. Bir quanyshtysy, býgingi kóshpeli otyrysta Sauran jayly tolyghyraq sóz boldy. Qazaqtyng qalyng shejiresi tarih qaltary¬synda qalmauy kerek. Amanatqa adaldyq jarasady.

 


Baqtiyar TAYJAN, Ontýstik Qazaqstan oblysy,  Týrkistan qalasy.
«Egemen Qazaqstan» gazeti 9 mausym 2009 jyl

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1491
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3260
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5576