QR Bas prokurory Q.Mәmiyding nazaryna!

Bismillahir Irahmanir Rahiym

QR Bas prokurory Q.Mәmiyding nazaryna!

Bismillahir Irahmanir Rahiym

Býginde Týrkistan - Qazaqtyng ruhany ortalyghy, ruhany astanasy. Qalany osy abroygha jetkizip otyrghan qala ortalyghyndaghy   әlemdik  sәulet ónerining inju marjany, týrki halyqtarynyng ruhany piri, әuliyelerding súltany Qoja Ahmet Yasauiyge arnalyp HIU ghacyr sonynda Ámir Temirding búiryghymen salynghan kesenesi. Búl kesene osy kýnge deyin qazaq dini men imandylyghynyn  basty qorghany, býkil iysi týrki júrtynyng abroyy bolyp keledi. Alty ghasyr boyy ot pen oqtan aman sau jetken múnday jauhar jәdigerdi kózding qarashyghynday saqtap ózimizden keyingi úrpaqtargha mýrin búzbay dәstýr sabaqtastyghymen jetkizu bәrimizge syn. Biraq halyq qazynasyna ainalghan osy bir qasiyetti jәdigerding basynan songhy on-onbes jyl kóleminde qara búlyt shyrq ainalyp shyqpay-aq qoydy. Daudyng ayaghy Astanadan asyp, YuNESKO-IKOSOS-qa jetti. Búl qiyn jaghdaygha baylanysty basqa jurnalisterdi aitpaghanda mening ózim respublikalyq BAQ betterinde «Ábsattardyng kóz júbaylyghynan, «Qosh bol, Qoja Ahmet Yasauiy kesenesi» dep jýrmeyik...» («Qazaqiya» gazeti, №3-4, 2010j»), «Imanghalidyng imandy haty bolmaghanda... «Qosh bol, Qoja Ahmet Yasauiy kesenesi» dep qalar ma edik...» («Jas qazaq ýni» №38, 01.10.2010j), «Imanghalidyng imandy haty, imansyzdardyng «jynyn bótelkeden shygharuda...» («Ýsh qonyr» gazeti, №13 01 10 2010j), «Keseneni qorghau - imandylyqty qorghau» ( «Tórtinshi biylik» gazeti, №2 19012011j) degen taqyryptarmen birneshe janayqay maqalalrym jaryq kórdi. Oiym osy maqalalardan song kesene manyndaghy orynsyz aiqay shu men zansyz salynyp jatqan qúrylysqa toqtau bolar dep kýtkenmin. Betpaqtargha daua bolmady.  Qayta osy maqalalardan son, esh negizsiz, shynymen-aq bótelkeden shyqqan jynday,   imandy tirlik jasap jýrgen qazaqtyng Imanghaliynyng da betin tyrnaugha kóshti. Eldi alatayday búzushylar; «Tasmaghanbetov Týrkistandaghy meshit qúrylysyn toqtatyp tastady. «Endi ol bir jolata búzylmasa bolghany» dep el qauiptenip otyr... Siz janadan salynyp, qúrylysy bituge tayanghan zәulim meshitting tas-talqanyn shygharyp qiratugha, jermen jeksen etip qúlatyp tastaugha qúlshynyp otyrghan qúdaydan bezgender (Qarghystary qara bastarynan aspasyn. B.A.) bar degenge senesiz be?.. Mәdeniyet ministrligi men Mәjilis deputattary da mәsele etip kótergen baybaylamnyng nýktesin qoyyp, naqty nәtijiyeli tirlik tyndyrghan Astana qalasynyng әkimi Imanghaly Tasmaghanbetov boldy. Áriyne, aidaladaghy Astana әkimining Týrkistandaghy meshitting tirligine aralasuyna eshbir qúqyghynyng joqtyghy da, qúzyrynyng jýrmeytini belgili...» dep respublikalyq basylym   betterining birinde, әdil qúqyqtyng ne tórelik aitatyny әli kýnge sanasyna jetpegen bir «jazghysh» bauyrymyz, aptal azamattyn  bedelin belinen basyp, jerden alyp jerge salyp, qarghap silep, tipti, ony býginde týrmede otyrghan «ismatullashylarmen» tyghyz baylanystyryp,  arasynan qyl ótpes qúrmettisi etip qoysa, ekinshi bir oblystyq basylymda «Alla ýiin (Diny sauatsyzdyq, meshit - mýlik, allany eske alatyn ýi.B.A.) búzyp, abyroy tappasymyz anyq» dep qariyalyqtan góri jasy úlghayghan sayyn qarabasyna qajetti pәndelik abroydan basqany oilamaytyn, dinnen maqúrym, eki-ýsh azamattyng qoldan úiymdastyrylghan hatyn algha tartyp baybaylamgha bassa, ýshinshi bir basylym kishi jýzding kósemi, preziydentting taghyn basyp alushy top jetekshisi  etip kósetip elge ýrey tastap baqty.  Qúdayym-au, osynday úshqalaq pikirdi jazyp, el arsyna taratpas búryn, júmyr basty pende óz «qaushaghyna» salyp el ýshin Imanghaly kim, ózgeler kim ekenin nege tarazygha salmaydy? Imanghaly búl júmysqa aralassa osy qúrylysty óz qadaghalauyna alghan YuNESKO-nyng qazaq elindegi Últtyq komissiya jetekshisi retinde aralasty ghoy. Búl onyng mindeti emes pe?  Biz  artyq aityp, jauyrdy jaba toqyp  otyrsaq, onda Imanghalidyng Ýkimet basshysyna jazghan sol hatyn birge oqylyq.

«Qazaqstan Respublikasynyng Premier-ministri K.Q.Mәsimovke.

iNESKO-nyng qorghauyndaghy Qoja Ahmet Yassauy kesenesi

manyndaghy qúrylys turaly

Qúrmetti Kәrim Qajymqanúly !

2003 jyly YuNESKO-nyng Býkilәlemdik múralar komiytetining 27-sessiyasynyng sheshimimen Qoja Ahmet Yassauy kesenesi (búdan әri-kesene) YuNESKO-nyng Býkilәlemdik múralar tizimine engizilgen. Búl oqighanyng aldynda kesenening nominasiyasyn últtyq jәne halyqaralyq dengeyde kelisu barysyna kóp jyldar ketti. Qazirgi kezde YuNESKO-nyng Býkilәlemdik múralar tizimine enu qúrmetine qazaqstandyq ýsh mәdeny jәne tabighy múralar (kesene, Tanbaly arheologiyalyq landshaftyndaghy petroglifter jәne qúramyna Qorghaljyn men Nauryzym tabighy qoryqtary kiretin «Sary Arqa - Soltýstik Qazaqstannyng dalasy men kólderi») ie boldy.

YuNESKO-nyng belgileuimen Kesene nominasiyasynyng tehnikalyq týiininde buferli aimaq kóne qalashyqtyng arheologiyalyq aumaghynyng

(88,15 ga) qúramyna kiredi.

Sonymen qatar, YuNESKO-nyng Býkilәlemdik múralar komiytetining 27 SOM 8S.25 sheshiminde «Qatysushy-memleket buferli aimaq manynda kez kelgen biyik qúrylystardyng bolmauyn baqylaugha alugha erekshe kónil bólui kerek» dep kórsetilgen.

Biraq, YuNESKO-nyng Býkilәlemdik múralar ortalyghynyng diyrektory F.Bandarin men QR Mәdeniyet ministrligining «Haziret súltan» memlekettik tarihiy-mәdeny qoryq-múrajayynyng diyrektory M.Salyqbekovting habarlamalaryna sәikes, qazirgi uaqytta, YuNESKO-nyng Býkilәlemdik múralar komiytetining sheshimine qayshy keletin, Kesenening buferli aimaghyna jaqyn jerde 2000 oryndyq meshit salynyp jatyr.

Atap aitqanda, YuNESKO-nyng tómendegidey talaptary búzylyp otyr :

-meshit qúrylysy buferli aumaqtan 70 metr, Qoja Ahmet Yassauy kesenesinen 400 metr jerde salynyp jatyr;

- meshit qorghaudaghy tabighy landshafta salynyp jatyr;

- meshit kóne Yasy men Týrkistan qalalarynyng manyna salynyp jatyr;

- meshitting josparly biyiktigi 26 metr, múnaralarynyng biyiktigi - 38 metr;

- meshitting tereng irgetasy men jerasty bóligi jerasty sulary jinaqtalatyn oryngha ainalyp, keyin kóne Yasy qalashyghy ortalyghynyng ornyna qaray jayylady;

- meshitting qúrlysy QR YuNESKO men IYSEKO isteri jónindegi Últtyq komissiyasynyn, QR Mәdeniyet ministrligining jәne YuNESKO-nyng Almatydaghy Klasterlik burosynyng kelisiminsiz bastalghan.

Sonymen qatar, qolda bar derekterge qaraghanda, Týrkistan qalasynyng Bas josparyna Kesenening buferli aimaghynyng ainalasyna (jaqyn manyna) ýsh túrghyn ýi, asfalitti jol jәne basqa da obektiler engizilgen.

F.Bandarinning resmy súranymyna atalghan qúrylysqa qatysty tiyisti týsinikteme men mәlimetterdi beru qajettigine baylanysty, YuNESKO-nyng Kesenening buferli aumaghynda jәne Býkilәlemdik múralar tizimine engen qazaqstandyq basqa da obektilerinde kelisimsiz qanday da bir qúrylys salugha jol bermeu kerektigin jәne osy mәselening qysqa merzimde sheshiluining manyzyn eskere otyryp, tómendegidey tapsyrmalar beriluin qalaymyz:

Ontýstik Qazaqstan oblysynyng әkimdigi QR Qúrylys jәne túrghyn ýi-kommunaldyq sharuashylyq isteri agenttigimen birlese otyryp, Kesenening buferli aumaghyna jaqyn jerde salynyp jatqan meshitting qúrylysyn joyyp, osy jylghy 25 mausymgha deyin QR YuNESKO isteri jónindegi Últtyq komissiyanyng Hatshylyghyna (QR SIM janynda) osy mәsele boyynsha tolyq mәlimetter men týsiniktemelerdi tapsyrsyn.

-QR Qúrylys jәne túrghyn ýi-kommunaldyq sharuashylyq isteri agenttigi Qoja Ahmet Yassauy Kesenesining buferli aumaghynda jәne YuNESKO-nyng Býkilәlemdik múralar tizimine engen Qazaqstannyng basqa da obektilerindegi qúrylystardy QR YuNESKO men IYSEKO isteri jónindegi Últtyq komissiyasymen, YuNESKO-nyng Almaty qalasyndaghy Klasterlik burosymen jәne QR Mәdeniyet ministrligimen nemese QR Qorshaghan ortany qorghau ministrligimen («Sary Arqa-Soltýstik Qazaqstannyng dalasy men kólderi nominasiyalanghan jaghdayda) kelisu mәselelerin baqylaugha alsyn.

Qarastyruynyzdy súraymyz.

IY.N.TASMAGhAMBETOV

QR YuNESKO jәne IYSESKO

isteri jónindegi Últtyq

Komissiyanyng Tóraghasy

14 06 2010 j.».

Imanghalidy bas salyp qaralaytynday osy hatta basy artyq әngime bar ma? Qazaqtyng kiyeli qazynasy ýshin bәrimizding atymyzdan shyryldap qamqorshy bolyp, әdildikti talap etkennen basqa, basy artyq ne jazyp otyr. Nege biz ózindik aitar pikiri bar  osynday naghyz aptal azamattarymyzdy әspeteu orynyna, kýstanalaugha, tabalaugha  qúmar bolyp baramyz. Abroydy eshkim satyp ala-almaydy ghoy, biraq búl múnlyq naghyz azamattyn  sonynan ózi de bir eli qalmaydy emes pe?.  Imanghaly býgigi tandaghy Elbasynyng qazaq elin basqarghaly bergi kezdegi eng senimdi izbasary ekenin is jýzinde dәleldep shyqqan jan. Ol Ýkimet basynda otyrghanda da, Atyrau, Almaty, Astanany basqarghanda da qajyrly enbegimen Elbasy senimine, el qúrmetine bólendi. Ár barghan jerinde  óz izin qaldyrdy. Tipti, ótken jyly ózge bir elge baryp, kóshesine Elbasy N.Nazarbaevtyng esimin bergizip, ekinshi bir tuys elde eskertkishin qoydyryp  jýrgen de osy Imanghaly emes pe? Tipti osy aralasyp otyrghan júmysynyng ózi, biylghy jyldan bastap әlemning azuly elderinen de artyq  qarjy júmsap, turizm óndirisin damytugha den qoyyp otyrghan Elbasy tapsyrmasyn qoldau emes pe?  YuNESKO-dan shu shyqsa osy Elbasy josparynyng kýli kókke úshpay ma... El budjetinen keler jylgha turizm óndirisine bólip otyrghan qarjymyzdyng qasynda Týrik aghayyndardyng bir meshitke bólgen qarjysy nege túrady?..   Nege shyqqyr kózimiz osynday jaqsylyqty kórmeydi. Sonda, osynday ósekti byqsytyp, el qúlaghan kóteru bizding jurnalist әriptesterimizge ne ýshin qajet bolyp otyr?

Hatqa kezek berilgen son,  endi osy hattan song jazylghan  Mәdeniyet ministri Múhtar Qúl-Múqammed myrzanyng Ontýstik Qazaqstan oblysynyng әkimine jazghan hatyn da birge oqylyq.

Ontýstik Qazaqstan oblysynyng әkimi

A.IY.Myrzahmetovke

Qúrmetti Asqar Isabekúly!

Mәdeniyet jәne aqparat ministrligi Týrkistan qalasy, Otyrar kóshesi boyynda salynatyn eki myng oryndyq meshit (búdan әri - Meshit) qúrylysynyng jobasyna qatysty tómendegini habarlaydy.

Qoja Ahmet Yassauy kesenesi YuNESKO-nyng Dýniyejýzilik Mәdeny jәneTabighy Múra tizimine engen elimizdegi tendessiz sәulet kesheni ekeni, sonday-aq, ortaghasyrlyq Týrkistan qalasynyng tarihy orny men kesene manyndaghy tarihiy-mәdeny eskertkishterding el tarihynda alar orny erekshe atalatyny barshamyzgha belgili.

2008 jylghy 24 nauryzda Ontýstik Qazaqstan oblysy әkimdigi tarapynan kelgen №04/1231 hatqa baylanysty Ministrlik 2008 jylghy 1 tamyzdaghy №10-2/1218 jauap hatynda Meshit qúrylysyn jýzege asyru barysynda qoldanystaghy zannamalargha sәikes tiyisti talaptardy saqtau qajettigin habarlaghan bolatyn.

Ministrlik tarapynan qúrylghan júmys komissiyasy biylghy jyldyng 3-4 nauryzynda Týrkistan qalasynda bolyp, Qoja Ahmet Yassauy kesenesinen 400 metr, al qorghau aimaghynan 50 metr qashyqtyqta, jalpy aumaghy 2 gektar jer tóleminde uәkiletti organnyng tiyisti kelisiminsiz Meshit qúrylysy salynyp jatqanyn, sonyng saldarynan birqatar kelensiz jaghdaylar oryn alghanyn anyqtady.

Birinshiden, 1988 jylghy 22 qarashadaghy Shymkent oblystyq atqaru komiytetining № 628 sheshimi boyynsha «Týrkistan qalasynyng ortaghasyrlyq qorghau aimaghy» 88,7 gektar bolyp bekitilgen. Alayda, qorghau aimaghy manyndaghy tarihy oryndargha 2008-2009 j.j. jýrgizilgen arheologiyalyq zertteuler «Týrkistan qalasynyng ortaghasyrlyq qorghau aimaghy» dúrys belgilenbegenin, yaghny Meshit qúrylysy salynyp jatqan jermen birge, qorghau aimaghy manyndaghy 40 gektar jer telimi ortaghasyrlyq Týrkistannyng tarihy qalyptasqan rabaty ekenin kórsetti. Sonymen birge, Meshit qúrylysy salynatyn orynda aldyn-ala jýrgiznlgen arheologiyalyq zertteuding (oryndaushysy: «Týrkistan arheologiyalyq qyzmet» JShS-nin) qorytyndysy dúrys berilmegeni belgili boldy.

Ekinshiden, nNESKO-nyng talaptary boyynsha Dýniyejýzilik Mәdeny jәne Tabighy Múra tizimine engen tarihy mәdeny eskertkishterding qorghau jәne tabighy landshaft aimaghyna janadan qúrylys týspeu qajet dep eseptelinedi. Mәselen, ótken jyly YuNESKO Komiyteti janadan kópir salynghany ýshin nemisting ejelgi Drezden qalasyn tizimnen shygharyp tastady. Al, biyiktigi 39 metr, kólemi 2000 adamgha arnalghan әri jana materialdan túrghyzylatyn ýlken Meshit qúrylysy tolyq salynyp bitkennen keyin, biyiktigi 41 metr jәne meshit salynatyn jerden tómen ornalasqan Qoja Ahmet Yassauy kesenesining panoramalyq qabyldanuyna keri әserin tiygizedi. Sondyqtan Meshit qúrylysy salynghan jaghdayda Qoja Ahmet Yassauy kesenesi Dýniyejýzilik Múra tiziminen alynyp tastalady. Búl elimizding imidjine aitarlyqtay zalal keltiredi.

Ýshinshiden, QR Mәdeniyet jәne aqparat ministrining 2007 jylghy 20-tamyzdaghy № 218 búiryghynyng 8-shi jәne 9-shy tarmaqtarynda kórsetilgen «Qorghau aimaqtarynyng aumaghynda tarihiy-mәdeny múra obiektisining saqtaluyna, onyng tarihiy-mәdeny qabyldanuyna teris әserin tiygizetin júmystar jýrgizilmeui tiyis», sonday-aq, «Qúrylys saludyng auqymdylyghy, qabaty, tyghyzdylyghy jәne qyzmettik mindeti tarihiy-mәdeny obiektilerining tarihy qalyptasqan ortasyna qayshy kelmeui tiyis» degen qúqyq normalary saqtalmaghan.

Tórtinshiden, Meshit qúrylysy ortaghasyrlyq qalanyng tarihy bóligi bolyp sanalatyn rabatta ornalasqan. Osynyng әserinen ghasyrlar boyy qalyptasqan ortaghasyrlyq  Týrkistan qalasynyng mәdeny qabattaryn joymen birge, ortaghasydan beri belgili Jәudir meshitining qaldyghyna da qauip tóndirip túr. Sonday-aq, qala rabatynyng ýstimen Arystanbab baghytyna qaray týsetin avtokólik joly da qalanyng mәdeny qabattaryn qiratu qaupin tughyzuy mýmkin.

Besinshiden, qala qúrylysynyng talaptaryna say, qalanyng ortalyq bas meshiti negizgi joldar týiisken jәne halyq kóp shoghyrlanghan ortalyq bólikte ornalasqany jón. Al, ortaghasyrlyq Týrkistan qalasynyng rabat bóligin aldaghy uaqytta qorghau aimaghyna qosyp, ol jerdegi tarihy landshaftta qorghau aimaghyna qosyp, ol jerdegi tarihy arheologiya, konservasiya, restavrasiya júmystaryn jandandyra otyryp, turister tamashalaytyn ghajayyp tarihiy-mәdeny keshen qalyptastyrugha basymdyq bergenimiz abzal.    Jogharyda atalghandary nazargha ala otyryp, ministrlikting kózqarasy boyynsha uәkiletti organnyng rúqsatynsyz bastalyp ketken Meshitting qúrylysy toqtatylyp, basqa jerge kóshirilgeni jón. Sonymen qatar rabat aumaghynda salynyp jatqan 4 pәterli 3 ýiding qúrylysyn jәne Arystanbab baghytyna qaray týsetin avtokólik jolyn ortaghasyrlyq qalany qorghau aimaghy tolyq anyqtalghangha deyin toqtata túru kerektigin jetkizemiz.

QR Mәdeniyet ministri

Múhtar QÚL-MÚHAMMEDKE

Ýkimet tarapynan jazylghan osy eki hat,  mәselening basyn ashyp beru men qatar, qalada qúrylys saluda oryn alyp otyrghan zansyzdyqty da kórsetip berip otyrghan joq pa? Solay bola túra, әli kýnge búl mәselege  respublikalyq prokuraturanyng ýnsiz qarap otyrghanyn nemen aqtaugha bolady? Álde búl mәselege olardyng ózderining de sybaylastyqtary bar ma?..  Búlay  qatty aityp otyrghanymyz, Týrkistandaghy janadan zansyz boy kótergen Ortalyq muzey ýii de,  zansyzdyqqa tosqauyl qoyatyn birden-bir qúzyrly oryn, audandyq prokuraturanyng tura qarsy aldynda túrghanyn qalay kórmey kelgen... «Kórmes týieni de kórmes» degen osy bolar...    Bolmasa,  osy zandylyqtardy bile túra, qoryq jerine zansyz qúrylys salugha úryqsat bergen Týrkistan qalasynyng búrynghy әkimi B.Syzdyqov, qazirgi әkimi Q.Moldaseytovting sheshimderining kýshin toqtatyp, jer betinen joyylghaly túrghan jәdigerimizge  janashyrlyq tanytulary kerek edi ghoy.

Týrkistanda ghibadat ýiin salu ýshin jer jetip aiyrylady. Týrik aghayyndar nege ghana osy qasiyetti jerge qasarysyp jabysyp otyr. Terenirek oilanatyn mәsele... Meshit degen múnday quys jerge emes, namazhandardyng kelip ketuine qolayly, kýre joldyng boyyna nemese qashanda halyq kóbirek jiylatyn bazarlar manyna salynbaushy ma edi? Bizge dәl osy jerde býgingining qúrylys materialdarymen salynatyn zәulim meshit emes, ortaghasyrlyq jәdiger Áziret Súltan kesenesining aman esen túrghany qúndy.  Kýmbez qasynan meshit ýiin salu jәdigerding tarihy qalyptasqan sәulettilik kelbetining qúnyn týsiredi. Al Jana meshitti osy jerge osynsha tyqpyshtap salushylardyn  negizgi maqsaty - arandatu. Olar týbi Qoja Ahmet Yassauiydi jermen jeksen etip jer betinen joydy kózdep otyrghandar.  Múny  úiymdastyryp otyrghandar qanshama jasyrynghanymen, aqyr sony bәribir әshkere bolary anyq.

Bizding payymdauymyzsha, qoryq alanynan jana meshit salynatyn bolsa, sol meshit pen kýre temir jol aralyghyndaghy jazyqtyq pyshaq ýsti  taghy da saudagha týskeli túr. Týrkistannyng songhy ketken ýsh әkimi de ózderi qyzmetterinen auysqansha, jer satu dauynan bastary ajyramaghan edi. Qazirgi әkim Qayrat Moldaseytov myrza biznes ortasynan kelgenimen,  songhy uaqytta zansyz jerlerge ókim shyghara bastauyna qaraghanda, búrynghy әriptesterining jolyn quyp, meshitting manyndaghy biz aityp otyrghan qúiqaly jerge  tәbeti ashylyp kele me degen jaman oy keledi... Jalpy, songhy on jyldyqta Týrkistan qalasy osy qalanyng tarihy taghdyryn tereng týsine otyryp, kemel keleshegin oilap júmys jasaytyn, ózindik derbes tereng oiy bar әkimge jarymay-aq qoymady. Kelgender kelimsektikten aspady. Sonyng naqtyly kórinisi qazir tanda shalghaydaghy eki auyldyng birine jetip jatqan gaz osy әlem moyyndaghan Týrkistan qalasyna әli kýnge jetpey-aq qoydy. Týrkistannnyng atynan úyalsaq ta osy qalany qara týtinge túnshyqtyrmay, mәseleni kýni býginge deyin sheship qoygha bolar edi ghoy. Naghyz isker әkim  qalany Turistik infroqúrylym negizinde damytyp, jergilikti qol ónershiler óndirgen  ónimdermen-aq  gýldendirip jiberer edi. Biraq múnday óreli de isker әkim әzir qala peshenesine jazylmay otyr...

Maqala sonynda aitarymyz, Týrkistan men  Qoja Ahmet Yassauiy salghan joldyng qazaq halqynyng tarihy taghdyrynda atqarghan roli zor. Sondyqtan da halyq Týrkistandy ardaqtap «Ázireti Týrkistan», Qoja Ahmet Yassauiydi «Áziret Súltan» ataghan. Týrkistan men Yassauiy aty qazaq halqynyng iman birligining negizi. Iman birligi myqty halyq esh qashan da esh bir jaugha des bermeydi. Sondyqtan da  Qoja Ahmet Yassauiy  kesenesin qorghau - qazaqtyng imandylyghyn qorghau ekenin úmytpayyq !...

Baqtybay Aynabekov,  «Qazaqstan qajylary» diny birlestigining tóraghasy

«Abay-aqparat»