Jas qazaq: Danyshpan Abay óleninde: «Aqyl, qayrat jýrekti birdey ústa», -  dese, al 16 qarasózinde aqyl men qayrattyng jýrekke jýgingeni aitylady. Siz sheshim qabyldarda jýrekke sýienesiz be, әlde aqylgha ma?
Asqar Júmadildaev: Aqylgha. Óitkeni qalyptasyp qalghan stereotip bar. Aqyndar jyrdy jýregimen jazady. Ánshiler әndi jýregimen aitady. Biraq múnyng bәrin shartty sóz dep úghu kerek.  Ylghy da aqyl birinshi orynda, jýrek ekinshi orynda jýredi. Eger siz mәshiyne aidasanyz, jýrmey jatqan uaqytta gazdy basyp qalasyz. Gazdy basyp qalghan uaqytta dvigatelige kóbirek kýsh týsedi. Sol siyaqty aqylgha salmaq týsken uaqytta, jýrekke salmaq kóbirek týsedi. Sondyqtan júrttyng barlyghy jýregim auyrady eken dep oilaydy. Shyntuaytynda, jýregi auyrmaydy. Siz óte jaqsy súraqtan bastadynyz. Mәselen, siyrda da aqyl bar. Siyrda da jýrek bar. Onyng jýregi adamnyng jýreginen eki ese ýlken. Nege siyr óleng jazbaydy, nege esep shyghara almaydy? Óitkeni әngimeni sheshetin jýrek emes, aqyl.
Jas qazaq: Jýrekten aqylgha emes, aqyldan jýrekke әmir týsedi deginiz kele me?
Asqar Júmadildaev: Mindetti týrde. Aqyl deytinimiz - aua, qar siyaqty. Jauyp túrady, biraq bayqalmaydy. Auanyng bar ekeni bayqalmaytyny siyaqty, matematikanyng bar ekenin de bayqamaymyz. Aua, matematika, aqyl bәri bir sarynnyng isi.

Jas qazaq: Danyshpan Abay óleninde: «Aqyl, qayrat jýrekti birdey ústa», -  dese, al 16 qarasózinde aqyl men qayrattyng jýrekke jýgingeni aitylady. Siz sheshim qabyldarda jýrekke sýienesiz be, әlde aqylgha ma?
Asqar Júmadildaev: Aqylgha. Óitkeni qalyptasyp qalghan stereotip bar. Aqyndar jyrdy jýregimen jazady. Ánshiler әndi jýregimen aitady. Biraq múnyng bәrin shartty sóz dep úghu kerek.  Ylghy da aqyl birinshi orynda, jýrek ekinshi orynda jýredi. Eger siz mәshiyne aidasanyz, jýrmey jatqan uaqytta gazdy basyp qalasyz. Gazdy basyp qalghan uaqytta dvigatelige kóbirek kýsh týsedi. Sol siyaqty aqylgha salmaq týsken uaqytta, jýrekke salmaq kóbirek týsedi. Sondyqtan júrttyng barlyghy jýregim auyrady eken dep oilaydy. Shyntuaytynda, jýregi auyrmaydy. Siz óte jaqsy súraqtan bastadynyz. Mәselen, siyrda da aqyl bar. Siyrda da jýrek bar. Onyng jýregi adamnyng jýreginen eki ese ýlken. Nege siyr óleng jazbaydy, nege esep shyghara almaydy? Óitkeni әngimeni sheshetin jýrek emes, aqyl.
Jas qazaq: Jýrekten aqylgha emes, aqyldan jýrekke әmir týsedi deginiz kele me?
Asqar Júmadildaev: Mindetti týrde. Aqyl deytinimiz - aua, qar siyaqty. Jauyp túrady, biraq bayqalmaydy. Auanyng bar ekeni bayqalmaytyny siyaqty, matematikanyng bar ekenin de bayqamaymyz. Aua, matematika, aqyl bәri bir sarynnyng isi.
Jas qazaq: Siz ataq-danqynyz bizding elge ghana emes, әlemge tanys akademiksiz. Ádette ataqtylardyng ómirbayanyna qarasaq, kópshiligining balalyq shaghy qiyndyqta ótken. Balghyn ghúmyrynyzda qiynshylyq kezdesti me?
Asqar Júmadildaev: Mende baqytty balalyq shaq boldy dep esepteymin. Ómirimde de asa bir qiynshylyq kórdim dep aita almaymyn. Men bir-aq ret qiynshylyq kórdim.  Bir-aq ret, shynymdy aitayyn, 1972 jyly Almatydaghy mektep-internatty bitirip, Mәskeuge oqugha tarttym. Poyyz tórt kýn jýredi, onda da Almatydan eki-aq poyyz jýretin. 7 jәne 95 degen. Sol 95 poyyzben Mәskeuge baryp, MGU-gha oqugha týstim. Oqugha týserde Lev Tolstoydyng «Soghys jәne beybitshilik» tuyndysy boyynsha mazmúndama jazyp, orys tilinen eki alghanmyn. Qazir Lev Tolstoy mening eng sýiikti jazushym.
Jas qazaq: Asqar agha, Norvegiya studentteri aiyna 2000-3000 dollar stiypendiya alady eken. Batys elderinde studentterding sapaly bilim aluyna jaghday jasalghan. Sizge kóp jurnalister osy súraqty qoyady. Biz de osynyng jauabyn ózinizden bilsek dep edik. Bizdegi bilim jýiesine kóniliniz tola ma?
Asqar Júmadildaev: Tolady. Baghamdap, bayqasanyz, Qazaqstannyng jaghdayy odan da jaqsy. Birinshiden, siz qalay deseniz de Otanynyzda jýresiz. Ekinshiden, bizde Kenes Odaghynan qalghan iynersiya әli bar. Múny oqu jýiesine qatysty aityp otyrmyn. Shetelde, shyn mәninde, bilim alugha tyrysady. Azannan keshke deyin sabaq oqidy, izdenedi, kitaphanadan shyqpaydy. Bizde de onday studentter bar. Biraq arasynda ylghy «levyi» qulyq qylady, ebin tauyp, aghasyn salyp, kókesin salyp, mәselesin sheshuge tyrysady. Shetelde ondaydy kórgenim joq.
Jas qazaq: Sonda shetel studentteri men bizding studentterding aiyrmashylyghy nede?
Asqar Júmadildaev: Bizdikiler qulyq jolymen qisyq jaghyna ketip qalugha tyrysyp baghady. Nege olay ekenin týsinbedim. Qoghamnyng ózi sonday ma dep qaldym. Óitkeni, qisyq jaqqa úmtylyp túrady. Mәseleni basqa jaghynan ainalyp, tótesinen jol tabugha tyrysady. Qazir oqugha týsu onay, bitiru de qiyn emes. Asa bir topas bireu bolmasa, kez kelgen adam bitirip shyghady. Nege? Olay deytinim, ókinishke qaray, biz oqudy oiynshyqqa ainaldyryp jiberdik, ghylymdy da...
Jas qazaq: Sizdi úyaly telefon ústamaydy deydi. Osy ras pa?
Asqar Júmadildaev: Mening eng qinalatyn kezim qay kez ekenin bilesiz be? Sessiyanyng kezi. Men sessiyanyng kezinde qashyp ketemin. Meni eshkim taba almaydy. Óitkeni, ol kezde mening rulasym, tuysqanym, jerlesim, synyptasym, kurstasym kóbeyip ketedi. Ár studentti sýirep jýrgen bireu bar. Mening úyaly telefon ústamauymnyng sebebi de osynda. Men bireulerge jylyna eki-aq ret kerek bolamyn. Ol sessiyanyng uaqytynda. Basqa uaqytta eshkimge keregim joq.
Jas qazaq: Bir súhbatynyzda «Qazaq әdebiyetining dengeyi, qazaq ghylymyna qaraghanda óte joghary dengeyde» depsiz. Biraq әlemdik arenagha әli shygha almay jýrmiz. Nobeli syilyghyn alghan qazaq qalamgerin de,  ghalymyn da kórmedik. Nege?
Asqar Júmadildaev: Ádebiyet pen ghylymnyng aiyrmashylyghy nede? Ádebiyette bәri týsinikti, ghylymda bәri týsiniksiz. Ádebiyetti býkil halyqqa jazady. Ghylymdy birli-jarym adamgha arnap jazady. Mening enbegimdi Qazaqstanda týsinetin bir-eki-aq adam boluy mýmkin. Al әdebiyetti júrttyng bәri týsinedi. Týsinbeytin adam bolmaydy. Biraq әdebiyetting bir kemshiligi bar. Ony týsinu ýshin, sen tildi biluing kerek. Qazaqtyng aqyndary men jazushylary qansha jerden myqty bolsa da, ony qazaq qana moyyndaydy. Ózgeler moyyndamaydy. Óitkeni, onyng tilin bilmeydi. Al matematika enbegin bir-aq qazaq oquy mýmkin. Biraq býkil әlem biledi. Shyn mәninde, myqty jazsanyz, Sizding myqtylyghynyzdy býkil әlem moyyndaydy. Bizding myqty әdebiyetimiz bar, ol ras. Ony men moyyndaymyn. Mýmkin siz de moyyndarsyz, taghy da bireuler moyyndar. Basqa eshkim moyyndamaydy. Bizding myqty matematikamyz bar. Ony qazaq moyyndamaydy (kýledi). Biraq evrey men amerikandyq ghalymdar moyyndauy mýmkin. Nobeli syilyghyn kimder alyp jatyr? Eng kóp alyp jatqan amerikandyqtar, ózge dinning ókilderi. Mәselen, Nobeli syilyghyn alghan bir-aq músylman bar.
Jas qazaq: Nege?
Asqar Júmadildaev: Óitkeni, Europada ghylymgha qatty kónil bóledi. Naqty taqyryppen, naqty baghytpen júmys isteydi. Bizde, ókinishke qaray, jalpy, filosofiyagha kónil bóledi. Ádemilikke, sózge nazar audarady.
Qazaqtyng tili bay dep maqtanyp jatady bәrine. Biraq onyng bay ekenin qazaqtan basqa eshkim bilmeydi.
Jas qazaq: Ghylym demekshi, qazaqtan qashan tehnokrat shyghady?
Asqar Júmadildaev: Moyyndayyn, bilmeymin. Búl súraqty osymen ekinshi adam qoyyp otyr. Búryn eshkim qoymaytyn. Al biraq sizding qoyyp otyrghanynyz maghan únap túr. Búl әngimeni aityp jýrgenime kóp bolsa da, eshkim nazar salmaytyn. Sebebi, múnday problema bar dep eshkim oilanbaytyn. Búl neni kórsetedi? Demek, birli-jarym kisilerding psihologiyasy ózgerip kele jatyr. Júrtta auzymen oraq orghannan kóri, naqty tirlikke úmtylys bar degen sóz. Osylay birli-jarym kisiler shygha berse, tamshy bolyp tasty búzady. Sol kezde qazaqtan tehnokrat shyghuy mýmkin (kýledi)...
Jas qazaq: Akademik aghamyz daghdarys kezinde qalay kýn kórip jýr eken?
Asqar Júmadildaev: Maghan daghdarys eshqanday әser etken joq. Maghan daghdarysyng ne, progresing ne, bәribir. Biyl ailyq kóterildi nemese bagha aspandap ketti dep jatady ghoy. Men eshqanday ózgeristi bayqaghan emespin. Dalada qar jauyp jatyr ma, janbyr jauyp túr ma, mening týsingenim mynau: býkil dýniyejýzinde matematikany úqpaytyn adamdar kóp. Qazaqshalap aitsaq, «duraktar» kóp.
Jas qazaq: Qalammen esep qana shygharmay, óleng de jazady ekensiz.
Asqar Júmadildaev: Óleng jazamyn dep eshkimge aitpaymyn. Tolstoy: «Shyn mahabbatyndy júrtqa jayyp aiqaylay berme», - demey me? Men de ólenderimdi eshkimge kórsetpeymin. Men ózimdi aqynmyn, jyrshymyn deuden aulaqpyn. Men sóz qúrastyryp jýrgen kóp qazaqtyng birimin. Basqa eshkim emespin. Qazaqtan asyp  qayda baramyn? Meniki siyaqty sózdi kez kelgen qazaq qúrastyra beredi. Sondyqtan, ony men eshkimge aiqaylap aitqym kelmeydi. Men poeziyany tereng týsine bermeymin. Oiyma ne kelse, sony jazamyn.
Jas qazaq: Ghylym men poeziyanyng qanday aiyrmashylyghy bar?
Asqar Júmadildaev: Ghylym men poeziyanyng aiyrmashylyghy deysiz be? Poeziya degen intimdik nәrse. Sondyqtan mening ólenderim ózimmen birge kompiuterding ishinde qalady.
Jas qazaq: Matematika salasynda jolynyzdy quyp kele jatqan izbasarlarynyz bar ma?
Asqar Júmadildaev: Kóp dep te, joq dep te aita almaymyn. Ghylymnyng ereksheligi sol, búl salagha júrttyng bәri kele bermeydi. Óitkeni, búl onay emes. Mahabbat turaly óleng jazu onay. Ne qiynshylyghy bar onyn? Kýidim, sýidim dep jaza ber. Ghylymdy jazu onay emes...
Jas qazaq: Bala tәrbiyesine alandaytyn qazaqtyng birisiz be? Abay: «...Ózi erjetip, ata-anasyn túzaqtan qútqararlyq bala qazaqtan tua ma eken? Onday balany sendey әke, sening elindey el asyrap ósirmek pe eken?..» -  dep qynjylady. Balalarynyzdy qalay tәrbiyeleysiz?
Asqar Júmadildaev: Medet jәne Saghyn esimdi eki úlym bar. Ýlkeni Medet - altyda, kishisi Saghyn - beste. Júrttyng bәri kóre qalsa, menen: «Nemerelering be?» - dep súraydy. Men oghan qazir qarsylyq bildirmeymin. Nemerem dep qoya salamyn. Men eki ret ýilengenmin. Birinshi jengelering qaytys bolghan. Ekinshi jengelering jas. «Bir bala tusa, bir qozy artyq tuady, bir qozy artyq tusa, bir shóp artyq shyghady» deydi. Mening ústanymym osy.
Jas qazaq: Qazir keybir qazaqtar balalaryn «evreyshe» tәrbiyelegisi keledi. Siz sondaylardan emessiz be?
Asqar Júmadildaev: Mening tәrbiyem «qazaqbaysha» jәne «evreyshe». Ekeui de. Nege evreyshe deseniz, onyng nesi kemshilik? Evrey balasyna: «Sen aqyldysyn, sen bilimdisin», - deydi. Ony sportqa beredi, ghylymgha ýiretedi, muzykagha әuestendiredi. Bәrin bolmaghanmen, әiteuir, birin ýirenip shyghar degen oimen osylay tәrbiyeleydi. Medet dombyra ýiirmesine barady. Qazaqsha mektepke barady. Qazaqsha sóileydi. Sondyqtan men eki tәrbiyening eshqaysysyna qarsy emespin.
«Ákege qarap úl óser» - deydi qazaq. Men úldaryma ózimdi ýlgi etip kórsetemin. Men araq ishpeymin, temeki tartpaymyn, balaghat aitpaymyn. Mine, tәrbie degenimiz - osy. Tәrbiyeni sózben de, ispen de jetkizu kerek. Maghan balalarym «siz» deydi. Óitkeni, ýidegi jengeniz solay ýiretken. Olar shulap, mazamdy alyp jatsa, men oghan qarsylyq bildirmeymin. Bala bolghan son, shulau kerek qoy. Shulamasa, onda ol bala bola ma? Ár nәrsening ózining mezgili bolady.
Mezgili kelgen song qoyady. Abay aitpaqshy, bala bolghan song jyltyraqqa qúmar bolady. Ne kórse soghan talpynyp, jalt-júlt etken bolsa, oghan qyzyghyp, auzyna salyp, bireu jylasa da túra jýgirip, «ol nemene?», «búl nemene?», «ol nege ýitedi?», «búl nege býitedi?» dep, bәrin súrap, tynyshtyq kórmeydi. Bәrin kóre bersin. Sóitip ýirenedi.
Jas qazaq: Ómirden qanday sabaq aldynyz?
Asqar Júmadildaev: Qanday sabaq alghanymdy bilmeymin. Óitkeni, men ómirden sabaqty kýnde alamyn. Eng basty sabaq - qazaqtyng filosofiyasy. Qazaq  «Allanyng bergen kýnine quan, shýkirshilik et»  deydi. Bir kýnning ózi - bir baqyt. Múqaghalisha aitsaq, myna jaryq sәulening ózi - bir baqyt. Maghan aspiranttarym kelgen kezde, matematik bolsa da, «Múqaghalidyng qanday ólenin bilesin?» - dep súraq qoyamyn. Kóbisi aita almaydy.
Men mýmkindiginshe, qarapayym tirlik qylugha tyrysamyn. Enbek qyl, ghylymyndy jasa, balandy baq. Júmysyndy adal iste. 
Múqaghalidyng taghy da bir óleni bar:
«Ózimning esebimde,
Men biyl dәl qyryqtyng beseuinde.
Kim biledi...
Qalghan ómir,
Neshe jylgha jeterin,
Neshe kýnge...», - dep keletin.
Sol aitpaqshy, «Osy bir ózimning esebimshe, eluding men de keldim beseuine». Qayyn atam Túmanbay Moldaghaliyev aityp edi: «Eluden keyin ómir degen zymyraydy» dep. Aytqan sózi dúrys eken. Býgin bayqasam, tura bes jylda mәshiynemmen 40 myng shaqyrym jýrgen ekenmin. Sonda jylyna segiz myng shaqyrym jol jýrippin. Kýnine 20 shaqyrymnan. Jyldar da solay zymyrap ótip jatyr...

«Jas qazaq» gazeti