- Keyingi kezde mektep oqushy­lary arasynda ózine- ózi qol salu­shylar kóbeyip barady. Búl mә­seleler jayynda BAQ betterinde, jiyn, kenesterde jii sóz bolyp jýrse de, búl qogham ýshin alanda­tar­lyq jaghdaygha jetip otyr. Mú­nyng sebebi nede? Búl mәselege qatys­ty Taraz memlekettik pe­­­­­­da­go­gikalyq instituty pedago­gika fakulitetining dekany, psiy­hologiya ghylymdarynyng doktory, profes­sor Svetlana Qydyrbekqyzy óz payymdaularyn bildiredi.
- «Suisiyd» termiynin birinshi ret italiyan psihology 1947 jyly qoldandy, yaghny búl - «óz ómirin qiigha niyeti bar minez-qúlyq» degendi bildiredi. Demek, búl - kýrdeli, әdeyi jasalatyn minez-qúlyqty akt, búl әreket әleu­mettik, psihologiyalyq, psiho­fiziologiyalyq faktorlarmen ýndesedi, negizgi determinanty túlghanyng әleumettik-psiholo­giya­lyq dezadaptasiyasy, ómirlik jaghdaylardyng jaghymsyz sipatta ótui bolyp tabylady. Al búl jagh­daygha dushar bolghan adam atalghan mәselelerdi eshqashan sheshilmeydi dep oilaydy.

- Keyingi kezde mektep oqushy­lary arasynda ózine- ózi qol salu­shylar kóbeyip barady. Búl mә­seleler jayynda BAQ betterinde, jiyn, kenesterde jii sóz bolyp jýrse de, búl qogham ýshin alanda­tar­lyq jaghdaygha jetip otyr. Mú­nyng sebebi nede? Búl mәselege qatys­ty Taraz memlekettik pe­­­­­­da­go­gikalyq instituty pedago­gika fakulitetining dekany, psiy­hologiya ghylymdarynyng doktory, profes­sor Svetlana Qydyrbekqyzy óz payymdaularyn bildiredi.
- «Suisiyd» termiynin birinshi ret italiyan psihology 1947 jyly qoldandy, yaghny búl - «óz ómirin qiigha niyeti bar minez-qúlyq» degendi bildiredi. Demek, búl - kýrdeli, әdeyi jasalatyn minez-qúlyqty akt, búl әreket әleu­mettik, psihologiyalyq, psiho­fiziologiyalyq faktorlarmen ýndesedi, negizgi determinanty túlghanyng әleumettik-psiholo­giya­lyq dezadaptasiyasy, ómirlik jaghdaylardyng jaghymsyz sipatta ótui bolyp tabylady. Al búl jagh­daygha dushar bolghan adam atalghan mәselelerdi eshqashan sheshilmeydi dep oilaydy.
Al naqtylaytyn bolsaq, suiy­siyd­tar 3 topqa bólinedi: shynayy, jasyryn, demonstrativti. Bio­log­tar men dәrigerler ózine-ózi qol salu sebepterin densaulyqtyng nasharlauy men biologiyalyq faktorlardan kórse, psihiatrlar psihologiyalyq daghdarysty kónil kýi, jaqyn adamyn joghaltu, ja­uapsyz mahabbat, kónilding qaluy jәne basqa sebepterden izdeydi. Al onyng negizgi sebebi óte terende. Mysaly, әleumettik ekonomiy­ka­lyq daghdarys, kedeylikke jәne bankrotqa úshyrau, oqshaulanyp, jalghyz qalu faktorlary da әser etedi. Zertteuler boyynsha jastar arasyndaghy suisidting astarynda «jauapsyz mahabbat» bar. Biraq búl әreketting oryn aluynda basqa da sebepter túr, yaghny әleumettik- psihologiyalyq dezadaptasiya, jeke túlghanyng qajettilikteri men qúndylyqtary qanaghattandyryl­maydy.
Suisid problemasy qoghamda әrtýrli uaqyttarda qaytalanyp oty­rady. Onyng oryn aluyna miyk­ro­әleumettik dau-damaylar (ot­basyndaghy, mektep pen júmystaghy jaghdaylar) kóp әser etedi.
Ras, statistikalyq derekter óte qorqynyshty. Eng qiyny sol, jeke adam óz-ózine qol júmsaugha talpynys jasady, biraq ólimnen aman qaldy. Búl ata-ana men bala ýshin ýlken problema bolyp qala beredi. Jalpy, ata-ana eng aldymen balanyng boyyndaghy ózgeristerdi bayqap otyruy qajet. Myna nәr­seni elep-eskergen jón: qaterli indetke úmtylys jasaghan azamatta suisidke deyingi dayyndyq sa­tysy bayqalady. Aldymen onyng presuisid - adaptasiyalyq qabi­let­teri tómendeydi, ýlgerimi na­sharlaydy, qyzyghushylyq den­gey­leri bәsendeydi, kónil kýii or­nyqsyz bolady. Osynday әri-sәri jaghdayda jýrgende suiy­sidialdy oilar payda bolady, bala ashulanshaq bolady, oghan әrtýrli konflikt qatty әser etedi, kýizeliste bolyp, bala ózin qoghamnyng tolyqqandy mýshesi sezinbeydi.
Otbasyndaghy janjal men orynsyz dau-damaylar bala psiy­hikasyna әser etedi, janúyadaghy týsinispeushilik balanyng boyynda ornyqsyz emosiyalyq jayttardy tudyrady. Suisidialdy әreket әleumettik jaghdayy joghary ot­basynda da kezdesedi. Negizinen, jet­kinshekter qay jaghynan bol­syn әlsiz sipatta bolady, olardyng boyynda әleumettik mariginalizm kezdesedi. Óitkeni olar әli eseyip ýlgergen joq, jasóspirimder ne­mese jetkinshekter kóp jaghdaydy tereng týsine almay, kýizelisti jagh­daygha barady. Olardyng boyynda qúndylyqtar jýiesi әlsiz bolady da, antisuisidialdy faktorlar iske qosylmaydy. Tәrbiyedegi ja­ghym­syz әreketter әlsiz qar­sy­lyq­ty kýsheytedi de, ata-ana tara­pynan bolatyn әrtýrli jazalar balanyng kónil kýiinde emosiyalyq ornyqsyzdyqty tudyrady, olar sodan kelip ómirlik qiyndyqtardy kótere almaydy.
Jasóspirimderding ózine-ózi qol saluyna tolyq emes otba­syn­daghy jaghdaylar da yqpal etedi. Ógey әke nemese ógey sheshening de minez-qúlqyn bala ishtey qabylday almaydy. Suisidialdy is-әre­ket­ke sonymen qatar bala kýninde alghan my jaraqattarynyng әseri bar (fiziologiyalyq faktorlar). Disgarmoniyalyq damuy bar ba­la­larda kórkem әdebiyettegi oqighalar men ómirdegi shynayylyqty qa­byldauda alshaqtyq bolady.
Biz búl orayda jetkinshekterding ózindik psihologiyalyq erekshe­lik­terine barynsha nazar au­da­ruymyz kerek. Olardyng boyynda úyal­shaq­tyq pen agressiyaly minez-qúlyq, jastyq maksimalizm, shek­ten tys mazasyzdanu, shamasy kelmese de «ózim bilemindikke» úmtylu tәn bolyp keledi.
- Búl orayda ata-ana aldymen neni eskerui qajet dep oilaysyz?
- Suisidtik minez-qúlqyna qa­tysty әreketter men onyng al­dyn alu ýshin eng aldymen ata-ana balanyng kónil kýiine erekshe na­zar audaryp otyruy kerek dep oilaymyn. Jalpy, balanyng kýi­zeliske dushar bolyp jýrgenin myna bir әreketterden de anyq angharugha bolady.
1.Balanyng minez-qúlqy ýide ózgeredi, túiyq bola bastaydy, әngimeden qashady, óte enjar, selqostanyp jýredi.
2. Mektepke barmaudyng barlyq amal-sharasyn oilap tabady: «basym, ishim auyryp túr, qúsqym keledi» degen siyaqty syltaulardy kóbeytedi.
3. Mektepte bolghan siy­tua­siya­lardan qashady, sabaqqa barghysy kelmey, әdeyi úiyqtap qalady.
4. Ádettegiden góri aqshany jii sú­ray bastaydy, syltauy kóbeyedi, tipti ata-anasynyng qaltasyna tý­sedi. Demek, ol qarjyny mek­tepte ma­zasyn alyp jatqandargha ta­sidy.
5. Keybireuleri tipti tú­yyq­talyp ketedi, eshkimmen sói­les­peydi, al ekinshileri óte ashulan­shaq bola bastaydy.
6. Oqu ýlgerimi nasharlaydy, zeyinsiz bolady.
Sonymen birge eger bala zor­lyq-zombylyq kórse, ony kelesi janama belgilerden de bayqaugha bolady:
1. úiqysy búzylady;
2. ata-anamen, múghalimdermen, qúrbylarymen eregise beretin bolady;
3. apatiya, depressiya:
4. dostaryn jii auystyrady;
- Demek, búl jerde týitkildi mәsele jeke adamnyng boyyndaghy psihikalyq daghdarysta túrghan joq qoy...
- Onyng kóptegen faktorlary bar: atap aitqanda, әleumettik-psihologiyalyq, situasiyalyq jagh­daylar, al olardyng jiyntyghy suisidtik is-әreketke «jol ashady». Jalghyz ghana psihikalyq daghdarys suisidke әkelmeydi, oghan qosymsha jeke bastaghy jәne qoghamdaghy ruhany daghdarystar da әser etedi. Balalardyng dostary kóp bolsa da, olar qorqynyshpen «men jalghyzbyn, olar meni týsin­beydi» degen ýreymen jýredi. Sondyqtan búl jerde biz suisidti boldyrmau jәne onyng aldyn alu joldary turaly kóbirek sóz etkenimiz abzal.
Sondyqtan kishkentay kezen­nen sәbiyding tuystary men ata-ana­syna emosiyalyq jaghynan jaqyndyq sezimin qalyptastyr­ghany jón. Tipti suisidialdyq әreketting óte dúrys emes ekenin, úyat nәrse ekenin úghyndyryp, ot­basylyq, shygharmashylyq, ómir­lik josparlar turaly jii әngime­les­ken dúrys.
Eng manyzdysy, balanyng bo­yy­na ýmit pen senim úyalatu arqyly jyly sezimderdi damytu kerek. Jetkinshekting minez-qúlqyn qada­ghalap otyryp, ony analizdey bilu de ýlken jetistik der edim. Sony­men qatar, psihologiyalyq ortalyqtar qúru arqyly barlyq bilim beru salasynda psiho­lo­giyalyq qyzmet jýiesin, ata-ana­lar­dyn, pedagogtardyn, oqu­shy­lardyng psihologiyalyq sa­­­uat­­tylyghyn ashudy jolgha qoy­ghan dúrys. Psihologiyalyq bilim beru, psihodiagnostikalyq zert­teu arqyly (anketa, test, әngi­me­lesu) minez auytqushy­lyghyn, suisidialdy әreketterding aldyn alugha da bolady. Suisid prob­lemasyn sheshu ýshin mem­le­kettik dengeyde arnayy peda­go­gikalyq-psihologiyalyq baghdar­la­malar men jobalar jasau kerek dep oilaymyn. Sondyqtan búl týit­kil­di qoghamdyq, memlekettik den­geyge kótergen jón.
Al aqiqatyna kelsek, kóptegen jetkinshekter men eresek adamdar suisidtik minez-qúlyqtyng sebep­teri men onyng qaydan shyghatyny jayly qayshylyqty týsinikterge ie bolghandyqtan, problemany sóz etuden qashady jәne ashyq aityp, óz qayghylaryn bólisuge qorqady. Sondyqtan da bilim beru úiym­da­rynda ata-analarmen de, balalar­men de suisid jayly pro­fiy­­lak­tiy­kalyq júmystar úiym­­­­das­tyryluy ke­rek.
Suisid - qoghamdyq, mem­le­ket­tik, әleumettik, sayasi, psiho­lo­giyalyq sipaty bar kýrdeli problema. Kenes ókimeti kezeninde qoghamda suisid turaly teris pikir qalyptasty. Búl әreketke barghan adamdardyng bәri psihologiyalyq jaghynan syrqat, psihikalyq damuy auytqyghan degen týsinik qalyptasty. Suisidialdyq әreketke beyim adamdargha qysym jasalynyp, olar psihiatrdyng esebine alyndy.
Terendey qarasaq, suisidtik әreketke boy úru aqyl-oy kemis­ti­gi emes, kerisinshe, aqyl-oydyng shamadan tys bolu fenomeni dep te týsinuge bolady. Sondyqtan da zertteu nәtiyjeleri kórsetkendey, (belgili psihiatr A.G. Ambrumova) suisidtik әreketke barghandardyng basym kópshiligi - deni, psihikasy sau adamdar.
Ár adamnyng taghdyry - óz qo­lynda. Sondyqtan da kez kelgen jeke túlgha «men otbasyma, bala-shaghama, qoghamgha jәne ózime ózim kerekpin» dep ómir sýrip, kelensiz oilar men әreketterden ada boluy qajet. Búl orayda Taraz mem­lekettik pedagogikalyq instiy­tutynyng pedagogika fakulitetinde teoriyalyq jәne qoldanbaly psihologiya kafedrasy bazasynda ghylymiy-tanymdyq-praktikalyq «Jana әleumettik psihologiyalyq adaptasiyalardyng túlgha damuyna әseri» atty psihologiyalyq klub ashylghan. Osy klubtyng jospary men baghdarlamasy negizinde jetkinshektermen júmys jasau baghyty jýieli týrde jolgha qo­yylghan.
- Ángimenizge raqmet.

Svetlana BERDIBAEVA, psihologiya ghylymdarynyng doktory, professor

Súhbattasqan
Berik BEYSENÚLY

«Ayqyn» gazeti