Islamdaghy әielding orny men roli turaly tereng zerttelgen shygharmalarmen kópshilik qauym jete tanys bolmaghandyqtan, islam mәdeniyetinde әiel adamnyng qúqyghy tym shekteuli degen jadaghay týsinik qalyptasqan. Búnday týsinikting qәzirgi batys elderining islamdy jappay qaralauynan tuyndaghan tendensiyasy ekeni belgili. Áytsede, Islam dininde әiel zatyna ýlken mәrtebe berilgen. Býgingi shygharmamyzda osy jәitterding basyn ashudy kózdep otyrmyz.

Islamdaghy әielding orny men roli turaly tereng zerttelgen shygharmalarmen kópshilik qauym jete tanys bolmaghandyqtan, islam mәdeniyetinde әiel adamnyng qúqyghy tym shekteuli degen jadaghay týsinik qalyptasqan. Búnday týsinikting qәzirgi batys elderining islamdy jappay qaralauynan tuyndaghan tendensiyasy ekeni belgili. Áytsede, Islam dininde әiel zatyna ýlken mәrtebe berilgen. Býgingi shygharmamyzda osy jәitterding basyn ashudy kózdep otyrmyz.

Islamgha deyingi kezende arabtarda әielding qúqyghyn tym tómen edi. Ásirese, arabtar qyz balalardy tiridey jerge kómetin. Óltiruge qimaghandary qyzdaryn úl baldarsha kiyindirip, júrttan jasyryp ústaytyn. Búlay әielding mәrtebesin tym tómendetetin sebebi, qyzdar óskende jezókshelik jasap, abyroyymyzgha daq týsiredi dep oilaytyn. Shynynda da Islamgha deyingi jabayy arab qoghamynda jezókshelik erekshe asqynyp túrdy. Keybir arabtar úldaryn tekti etu ýshin әielderin óz qolymen aqsýiek adamnyng tósegine aparyp jatqyzatyn. Jezókshe әielder jýkti bolyp qalghan jaghdayda, Kayf degen sәuegey kelip, erkekterding birine myna balanyng әkesi sensing dep, ony zinadan tughan balagha әke qylatyn. Arabtardyng «shighar» degen nekesi boyynsha, qyzdary bar arabtar bir-birine qyzdaryn qalyng malsyz berip ýilenetin. «Bәdel» degen neke boyynsha, arabtar әielderin bir-birine berip aiyrbas jasaytyn. Kýieui ólgen jesirdi tuystarynyng biri zorlyqpen ózine әiel etetin. Islamnan búrynghy arabtardyng azghyndanghany sonshalyqty, tipti olar ógey sheshelerine deyin ýilene beretin edi.

Al, Islam dinining keluimen әielge degen zorlyq atauly kýshin joyyp, әielder erekshe joghary mәrtebege qol jetkizdi. Islamnyng әielge búlay erekshe joghary status berui, islamnyng progressivti manyzgha ie din ekendigin aighaqtaydy. Endeshe islamnyng әiel zaty ýshin әkelgen izgilikterine toqtalyp óter bolsaq.

Islamdaghy әiel zatynyng mәrtebesi turaly músylmandyq senim ghylymynda (kalam) kóptegen izgi kózqarastar bar. Ataqty imam Maturidy payghambarlar tek qana erkek nәsilinen keledi, sonday-aq, haliyf, әkim, әmirshi, qolbasy әiel zatynan bolmauy tiyis degenmen, biraq, әiel adam mufty bola alady degen bolatyn. Al, ahlu sunna senimining kelesi bir iri ókili imam Áshariyding pikirinshe payghambarlar әiel zatynan kelgen dep bildi. Ol búl pikirine: «Biz Músanyng anasyna uahy ettik» (Taha, 20/38). «Músanyng anasyna: «Ony emiz de oghan bir nәrse bolady dep qoryqsan, onda ony dariyagha salyp jiber. Qoryqpa da kýiinbe! Rasynda ony saghan qaytaramyz da ony payghambarlardan qylamyz» dep uahy ettik» (Qasas, 28/7) degen ayattardy dәlel retinde keltirdi. Sonymen birge, imam Áshariyding pikirinshe, әiel adam mufti, әkim jәne din uaghyzshysy bola alady. Sebebi, әmr biyl-maghruf ua nahy aniyl-mýnker (jaqsylyqqa bastau, jamanshylyqtan qashyru) olardyng da paryzy sanalady. Imam Áshary osy pikirining negizinde Mәriyem, Asiya, Sara, Hajar, Habba jәne Músanyng anasyn payghambar boluy yqtimal dep payymdady.

Islamgha deyingi arab qoghamyndaghy eng azghyn әreketterding biri zinaqorlyq ekenin jogharyda aityp óttik. Islam kelgennen keyin zinaqorlyqqa pyshaq kesti tiym salyndy. Payghambarymyz (s.a.u) zina jasaugha tiym salyp qana qoymay, búl ýkimning mәnin tәptishtep jan-jaqty týsindiretin.

Bir kýni músylmandyqty qabyldaghanymen qaranghylyq dәuirde boyyna sinip qalghan zinaqorlyq sekildi jiyirkenishti әdetinen aryla almaghan bir jas jigit Payghambarymyzgha (s.a.u)-gha kelip:

- Ua, Alla Elshisi, maghan zina jasau ýshin rúqsat bersen?! - deydi. Payghambarymyzdyng janynda otyrghandar jigitting әbes ótinishin esty sala, oghan birden úrsa bastaydy. Sonda Payghambarymyz (s.a.u)  jigitti qasyna shaqyryp, bylay deydi:

- Osynday nәrsening sening anana jasalghanyn qalar ma edin? Sonda jigit:

- Áke-sheshem Sening jolynda qúrban bolsyn, ei, Alla Elshisi, әriyne qalamaymyn! - deydi  tiksinip.

- Eshqanday adam anasyna múnday jiyirkenishtilikti qalamaydy. Senin  qyzyng bolsa, oghan osynday nәrsening jasalghanyn qalar ma edin? Sonda jigit:

- Janym Saghan qúrban bolsyn, ei, Rasulallah, esh qalamas edim! - deydi jany  odan sayyn týrshigip.

- Eshbir jan da qyzyna múny tilemes edi. Al әpkelerine osynday nәrse jasalghanyn qalar ma edin?

- Joq, Payghambarym, múny da qalamaymyn.

- Eshkim de әpkelerine múnday sordy qalamaydy. Qaryndastaryna she, olargha osynday jamandyq jasalghanyn qalar ma edin?

- Jo-joq, qalamaymyn.

- Eshkim de qaryndastaryn qasiretke dushar etkisi kelmeydi, - degen Alla Rasuly (s.a.u.) qolyn әlgi jigitting jýrek túsyna qoyyp: «Allahym, búnyng kýnәsin keshir, jýregindegi jamandyqtardy tazala, namysyn saqtaugha jәrdemshi bol!» - dep dúgha etedi.

Kósh reformasy (hijra) bolmay túryp-aq, Mekke kezeninde Qúran-Kәrim әiel men erkek tendigin bylaysha pash etti: «Shyn mәninde men senderden erkek, әiel amal isteushilerding amalyn zaya qylmaymyn. Bir birinnensinder» (Áliy-Ghymran-195). «Er nemese әielden kim sengen boyda týzu is istese, әlbette, ony jaqsy tirshilikte jaratamyz. Ári olargha istegen isterinen jaqsyraq syilyq beremiz» (Nahyl-97). Haq Elshisi (s.a.u) da әiel men erkekting tendigi haqynda: «Áyelderinizdin  sizderde, sizderding әielderinizde  haqtarynyz bar» degen bolatyn.

Arabtardyng qyzdaryn tiridey jerge kómuin Qúran-Kәrim bylay dep syngha aldy: «Eger olardyng bireui qyzben shýiinshilense (әielining qyz tapqanyn estise), ony ashu qysyp, beti qap-qara bola bastaydy.Ózine berilgen jaman habardyng saldarynan, elden jasyrynady. Ony qorlyqqa shydap ústau nemese topyraqqa kómip tastau kerek pe, Al, olar nendey jaman ýkim beredi» (Nahyl-58-59). Sóitip, Arabtardaghy eng zúlym, eng azghyn aram әdetke tyiym salynyp, Islam búl qaskóilikti toqtatty.

Qúranda әieldi qadirleu turaly bylay bayandalady: «Sender ýshin Allah óz nәsilderinnen әiel zatyn jaratty. Áyelden bala, baladan nemere kórdinder. Senderge rizyq etip aluan týrli shyryndy jemis ósirdi. Sonda da bolsa olardyng ótirikke boy úryp, Allah bergen iygilikke kýpirlik etetinderi qalay?» (Nahl sýresi).

Al, Alla Elshisi (s.a.u) músylmandargha әiel zatyna erekshe kónil bólu kerektigi turaly: «Músylmandardyng eng jaqsysy, әieline dúrys qaraghany», sonday-aq, «Áyelderge jaqsy minezde bolynyzdar» degen bolatyn. Islam әieldi óz apa-qaryndasynday qúrmetteuge shaqyrady. Búl turaly Payghambarymyz (s.a.u): «Áyelderge er kisiler ózining apa-qaryndastarynsha mәmilede boluy kerek» dep nasihattaghan bolatyn.

Áyel degende ana eske týsedi. Al, Qúranda әkege qúrmet kórsetudi anadan bólip-jaryp aitpaydy: «Senderge Alla tek ózine ghana boysúnudy búiyrdy, ata-analaryna jaqsylyq jasaudy ósiyet etti. Olardyng bireui nemese ekeui birdey qartaysa «týh» dep, zekip úryspandar. Ekeuine de meyirimdi bolyndar. Ekeuine de zor meyirimmen, kishipeyildikpen bas iyinder. «Allahym, olar meni bala kezimde qalay mәpelep ósirse, Sen de olargha sonday raqymdylyq ete gór!» - dep ait» (Isra sýresi, 23-24). Osy ayattyng tәpsirin jasaghan Sәiid Kutub әke-sheshege qúrmet jayly Hafyz Ábu Bәkir Bәzzardyng myna riuayatyn mysal retinde keltiredi: «Bir adam hajylyq kezinde anasyn arqalap alyp Qaghbany tauap etedi. Bir kezde Payghambarymyz (s.a.u)-nan «Onyng aqysyn ótey aldym ba?» - dep súraydy. Sonda Payghambarymyz (s.a.u): «Jýkti bolghan kezinde alghan bir tynysynyng aqysyn әli ótey almadyn», - dep jauap beredi».

Islam memleketining ishki funksiyasyndaghy ýlken ózgeristerding biri, otbasylyq qarym-qatynastyng bir izge týsip, әiel men erkektin, ata-ana men balalardyng qúqyqtar men mindetterining oryndy belgilenui edi. Otbasy - adamnyng óz baqytyn tauyp, úrpaqtyng jalghasuy, әri islam dini boyynsha kýnә dep sanalatyn jaman әreketterden qorghaytyn birden-bir qorghan.  Islam dini boyynsha otbasy týri - patriarhattyq negizde qalyptasty.  Alayda, búl qaranghylyq dәuirdegi er adamnyng otbasydaghy ýstemdiginen ózgeshe edi. Biraq, otbasyn basqaruda otaghasy belgili qúqyqtargha ghana ie boldy. Mysaly, әke óz balasyn satuy men ólimine sheshim qabyldauyna qúqyghy bolmady. Osyghan baylanysty qaranghylyq dәuirde oryn alghan jas sәbiydi óltiru әdetine tyiym salyndy. Sonday-aq, músylman qúqyghynda әiel kýieuining aldynda keybir mәseleler boyynsha tәuelsiz boldy. Alayda, erkekting qoghamdaghy atqarar júmysy auyr bolghandyqtan, әielden keybir mәselelerde ýstemdikke iye-tin. Búl jayynda Qúran bylay deydi: «Erkek - әielge biylik jýrgizedi. Sebebi, Allah olardy bir-birinen artyq etip jaratqan jәne erler әielder ýshin mal-mýlikterin sarp etedi. Jaqsy әiel erine boysúnady, erleri joq kezde bir Allahty pana tútyp, ózderining abyroyyn saqtaydy. Al eger olardan jaman qylyq kórsender ýgit-nasihat aityp, eskertinder, oghan kónbese tósekte birge jatpandar. Onda da bolmasa (songhy shara retinde) úryndar. Eger baghynsa, basqa jol izdep olardy jәbirlemender. Allah senderden úly, әri ýstem. Erli-zayypty ekeuding yntymaghy jaraspay bara jatqanynan qauiptensender, onda er jaghynan bir әdil adamdy, әiel jaghynan bir әdil adamdy júmsandar. Allah olardy tatulastyrar bolsa, onda aralarynyng jarasyp ketuine dәneker bolyndar. Allah shynynda da bәrin bilip, barlyghynan habardar bolyp túrady» (Nisa sýresi, 34-35).

Qúrannyng búl ýkimderining basty múraty - otbasynyng tatulyghyn saqtap, eger, әiel men erding arasynda kelispeushilik tuyndaghan jaghdayda, ony sheshu ýshin, ortagha tatulastyrushylardy salyp, otbasynyng airylysuyn toqtatudy kózdegen-di. Islam dini patriarhattyq otbasyny belgili bir ólshemde ghana qoldady. Óitkeni, otbasylyq qatynasta er adamnyng әielding kóniline dúrys qarau, azyq-týlikpen qamtamasyz etu, kiyindiru sekildi mindetteri jәne әielding tәuelsiz jeke kózqarasynyng boluy, músylman qúqyghynda әiel men erkekting belgili bir dengeyde tendigi bolghandyghyn kórsetedi.

Payghambarymyz (s.a.u) er adam men әielding kәmlet jasyna tolghannan keyin mýmkindikke qaray tez ýilenuin uaghyzdady. Búl turaly Ol (s.a.u) bylay deydi: «Neke mening sýnnetim. Kimde-kim mening sýnnetimmen amal etpese, menimen birge emes. Ýileninder, sebebi men qiyamet kýninde basqa ýmbetterding qasynda sandarynmen maqtanamyn. Kimning ýilenuge shamasy jetse, ýilensin». Payghambarymyz (s.a.u) negizin salghan músylman qúqyghy boyynsha ýilenu paryz, uәjip, sýnnet, haram,  mәkruh, mubah bolyp altygha bólinedi.

1. Ýilenbegen jaghdayda jynystyq qatynasqa baratyny anyq bolghan adamgha ýilenu paryz. Biraq er kisi әielining materialdyq (iship-jemi, kiyimi, túrghyn ýi, auyrghan jaghdayda dәri-dәrmek qarajaty) jaghdayy jәne mәhir (qalyng mal) aqysymen qamtamasyz etui tiyis.

2. Ýilenbegen jaghdayda jynystyq qatynas jasauy mýmkin qaupi bar adamgha ýilenu uәjip (kerek). Búnday jaghdaydaghy erkekke qoyylatyn shart әielding mәhir (qalyng mal) jәne materialdyq jaghdayyn qamtamasyz etui tiyis.

3. Ýilengennen keyin júbayyna jәbir kórsetui anyq, belgili bolghan adamgha ýilenu haram (tiym salynady).

4. Auru bolyp, ýilengende búl auru júbayyna júghatyn bolsa, nemese júbayynda da auru bolyp, ýilengende búl auru erine júghatyn bolsa, onda búnday neke haram bolyp tabylady.

5. Júbayyna jәbir kórsetui mýmkin bolghan  adamgha ýilenu mәkruh (Allah sýimeydi).

6. Ýilenbese jynystyq qatynasqa baratyn qaupi joq, ýilense júbayyna jәbir kórsetu da qaupi joq adam ýshin ýilenu sýnnet.

Ýilenu mәselesindegi músylman qúqyghynyng búl ýkimderi halyqty zinadan qorghaugha negizdelgeni anyq bayqalady. Sebebi zina otbasynyng shanyraghyn shayqaltatyn birden-bir apat týri. Sondyqtan, Payghambarymyz (s.a.u)  boydaq jigitterge: «Ey jigitter! Sizderding aralarynyzdan kimning ýilenuge shamasy jetse ýilensin. Sebebi ýilenu kózdi jәne nәpsini haramnan qorghaushy» dep jastardyng zinagha barmastan búryn ýilenuge kenes bergen.

Músylman qúqyghynda ýilenuding sony әielge zúlymdyq jasaumen jalghasatyn bolsa, múnday nekeni makruh (Alla sýimeydi) dep tanyp, әieldi zúlymdyqtan qorghaydy. Áyeldi zúlymdyqtan qorghaumen býkil janúyanyng qúryp ketuining aldyn alady. Sebebi zúlymdyq kórgen әielde kýieuine degen óshpendilik sezim kýsheyedi de júbaylardyng birligin qamtamasyz etetin sýiispenshilikke degen joldar jabylady. Búl otbasyda dýniyege keletin balanyng pedagogika túrghysynan alghanda tәrbiyesi jetilmeydi.

Músylman qúqyghynda ýilenuding eng jaqsy týri әz Payghambar (s.a.u)-nyng sýnnetining negizinde ýilenu ekendigin anyq bayqaugha bolady. Adamzattyng ardaqtysy (s.a.u) músylmandargha ýilenuding keltirer paydasy turaly bylay degen bolatyn: «Músylman Alladan qorqyp oghan boyúsynghannan keyin jaqsy bir әielden payda kórgen siyaqty esh nәrseden payda kórmeydi. Sebebi әieline búiyrsa, búiryghyn tyndaydy, jýzine qarasa sýiispenshiligi oyanady, sapargha shyqsa ózi bolmaghan uaqyt boyy namysyn jәne kýieuining mal mýlkin qorghaydy». Búl turaly Qúranda: «Áyelder senderding kiyimderin, sender әielderinning kiyimderisinder» (Baqara 187) - dep júbaylardy bir-birining denesin suyqtan, ystyqtan qorghaytyn, ruhty týrli ziyandy nәrselerden qorghaytyn kiyimge tenegen.

Músylman qúqyghynda nekege túrudyng ýsh sharty bar. Birinshi sharty boyynsha, ýilenushi er adam men әielding kәmilet jasyna toluy, aqyl esining dúrys boluy jәne Qúranda nekelesuge tiym salghan negizder saqtaluy kerek. Ekinshi sharty boyynsha, eki taraptyng ózara kelisimi boluy tiyis. Ýshinshi shart boyynsha, nekege kuәlandyrylyp, jariyalanuy shart.

Mahir (qalyndyq syiy), әielding kelisimine qaray, aqshalay nemese zattay boluy da mýmkin. Mәhirding manyzy turaly Qúranda Nisa sýresining 24 ayatynda bayandalady. Mәhir qalyndyqqa beriletin týrli baghadaghy qún ghana emes, kerisinshe qoghamdaghy әielding bedelin bildiretin әielding jәne aqysy sanalatyn syiaqy. Islamnan búrynghy dәuirde Arabtarda "Niyhlә" dep atalatyn  qyzdyng qúny beriletin bolghan. Ony tek qyzdyng ókilderi alatyn bolghan. Al islamda әiel adam mәhirding qúnyn da ózi belgilep, júmsauy da óz erkinde boldy. Mәhir ýshin belgili shek qoyylmaghan. Qúran "Olardyng birine (әielderge) jýk-jýk mәhir bersender de odan birde-bir nәrseni keri almandar" (21-Nisa 20) dep ýndeydi.

Músylman qúqyghy myna adamdardyng bir-birimen ýilenuine tyiym saldy: «Áyelderden әkelering ýilengenderdi ýilenbender. Biraq ótken ótti. Búl bir arsyzdyq jәne jiyrenishti jaman jol. Senderge analaryn, (әke-sheshelerinning analary) qyzdaryn, (úl-qyzdarynnyng qyzdary) qyz tuystaryn, (әke-sheshe bir nemese bólek) әkelerinmen tuysqan әielder, sheshelerinmen tuysqan әielder, erkek nemese qyz tuystarynnyng qyzdary, (olardyng qyzdary) sýt emeizgen analaryn, jaqyndasqan әielderinning (búrynghy erinen bolghan) qoldaryndaghy ógey qyzdaryn, eger jaqyndaspaghan bolsandar, senderge bir oqasy joq. Bel balalarynnyng әielderi jәne enki qyz tuysty birge ýilenulering aram qylyndy...(Nisa 4/22-23).  Qúrannyng búl ýkimderi sóz joq, qaranghy arab qoghamy ýshin ýlken janalyq bolatyn. Óitkeni, islamgha deyin arabtar ógey sheshemen jәne keybir tuystarymen ýilene beretin.

Músylman qúqyghynyng otbasylyq qatynastaghy taghy bir janalyghy, bir músylmannyng bas-bostandyghy joq, kýnmen nekege túruyna rúqsat berui edi. Islamgha deyin, arabtar kýnderdi nekelespey nәpsini qandyrugha qalaghanynsha paydalanatyn. Al, islam kýndermen nekege túrmayynsha jaqyndasugha bolmaytynyn eskertti: «Senderden bireudin, mýmin azat әiel alugha shamasy kelmese, onda qoldaryndaghy mýmin kýnderden alsyn. Alla imandaryndy jaqsy biledi. Bir-birinnensinder. Endeshe kýnderindi qojayyndarynnyng rúqsatymen olardyng mәhirlerin dúrys berip, abyroyly bolulary, zinashy jәne astyrtyn kónildes bolmaulary shartymen alsyn» (Nisa4/25).

Músylman qúqyghy boyynsha әiel men erkekting tabighy qasiyetterine qaray óz mindetteri boldy. Er adam otbasynyng materialdyq jauapkershiligin óz moynyna aldy (22-Talaq 6-7). Otbasydaghy er adamnyng materialdyq jauapkershiligi myna negizderden túrdy:

1.Azyq-týlik. 2. Kiyim-keshek. 3.Túrghyn ýi. 4. Dәri-dәrmek jәne emdelu. 5. Ýy júmystary kóbeyip moralidy salmaq týsetin bolsa ýy qyzmetshisin jaldau.

Al, әiel músylman qúqyghy boyynsha óz tabighatyna say, ýy tirshiligin, yaghni, as pisiru, kiyim-keshekti juu, ýidi tazalau, sәndeu, bala-shaghagha tәrbie beru sekildi nәzik isterdi atqardy.

Músylman qúqyghy erli-zayyptylardyng bir-birin tandauda qatelesuding jәne әr-týrli jaghdayda kelispeushilikterding bolatynyn eskerip, otbasynyng búdan aryqaray ómir sýrui mýmkin bolmaghan jaghdayda, erli-zayyptylardyng ajyrasuyna rúqsat beredi. Payghambarymyz (s.a.u) músylmandardyng mýmkin bolsa: «Allahtyng jaqsy kórmeytin isi ajyrasu» dep ajyraspauyn ýndegen. Ajyrasu músylman qúqyghy termiyni boyynsha «talaq» dep atalady. Músylman qúqyghyndaghy «talaq» etuding mynanday erekshe negizderi bar:

1. Qúran men Sýnnet tәrtibine qayshy negizdegi talaq etu haram (tyiym salynghan).

2. Tәrtibi men is-әreketinde kinәrat bolmasa da kemshiliksiz әieldi talaq etu makrýh (Alla sýimeytin, jaqsy kórinbegen).

3. Ishkilik, qúmar siyaqty haram istermen shúghyldanudan bas tartpaghan әielmen ajyrasu  sýnnet.

4. Otbasylyq ómirde haram isterdi jasap, din boyynsha paryz bolghan amaldardy tәrk etken әieldi talaq etu paryz. (5-359).

5. Aralarynda mahabbat bolmaghan janúyalardyng ajyrasuy túrghysynda әr týrli kózqarastar bar. Búl erli zayyptylardyng ózderine qalghan sheshim.

Músylman qúqyghy talaq ýkimin janúyany búzu ýshin emes, qayta janúyanyng beriktigi ýshin qoldanady. Yaghni, júbaylardyng ýilenbesten búryn jibergen qateligin nemese janúya bolghannan keyingi qatelikti týzetu ýshin talaq ýkimi jýzege asyrylady. Sonymen birge, «talaq» ýkimi arqyly taraptar keshte bolsa ózderining qatelikterin týzetip, yaghny ajyrasyp, psihologiyalyq nemese materialdyq túrghyda ózine teng jar tabugha mýmkindik alady. Músylman qúqyghynda «talaq» etu qúqyghy er adamgha beriluining sebebi, er kisi әiel psihologiyasynan erekshe salmaqtylyghy jәne sheshim qabyldauda baysaldylyghy negizge alynghan.

Músylman qúqyghy nekening manyzdy ekenin bildiru maqsatynda «talaq» sózining qaljyng bolsa da aitylmauyna, asa mәn beredi. Talaq ýkimining maqsaty júbaylardyng arasyn jarastyru. Sebebi erkekting talaq aituy ýshin qoyylghan  eng jaqsy tәrtip boyynsha talaq ýsh ret, aityluy kerek. Yaghni, talaq etkennen keyin, erli-zayyptylargha qayta qosylugha ýsh ret mýmkindik beredi. Qayta qosylugha mýmkindik beretin múnday talaq etudi raja talaq dep ataydy. Songhy talaq aitylghangha deyin 3 ay merzim ótedi. Búl úzaq merzim olardyng ókinui men oilanularyna uaqyt beredi. (21-Talaq 1) Al, ýsh ret talaq etkennen keyin rúqsat bermeytin talaq týrin vayn talaq dep ataydy.

Músylman qúqyghy boyynsha músylman er adamgha bir mezgilde tórt әielge deyin ýilenuge rúqsat berdi. Búl turaly Qúranda bylay bayandalady: «...Ózderine jaqqan basqa әielderden eki, ýsh jәne tórtke deyin ýileninder...»(Nisa 4/3) Biraq, músylman qúqyghynda er adam әielderine teng qaray almasa, kóp әiel alu haram (tyiym salynady) sanalady. Búl turaly Qúranda bylay aitylady: «..Sonda eger teng ústay almaudan qoryqsandar, onda bireu alyndar...» (Nisa 4/3). Yaghni, kóp әiel alugha er adamnyng psihologiyalyq, materialdyq túrghydan dayyndyghy bolyp, әielderin bir-birinen alalamaytyn tendik qaghidasy negizinde qarauy tiyis. Músylman qúqyghy kóp әiel alugha mynanday sebepterding boluy kerektigin algha tartady:

1. Fiziologiyalyq túrghydan kýshti bolyp, birinshi әielining kelsimimen әiel alugha bolady.

2. Birinshi әielining fiziologiyalyq túrghydan kemistigi (tumaytyn bedeu nemese әrtýrli aurulargha úshyrasa) bolsa, kelesi bir әielmen nekege túrugha bolady.

3. Tughan jerinen týrli  sebeptermen basqa elge ótip ketken jaghdayda, alty aidan keyin basqa әielmen nekege túrugha bolady.

4. Áleumettik jaghdaygha oray, yaghni, soghys jaghdayynda eri qaytys bolghan jesir әielderding eshqanday qaraushysy bolmaghan jaghdayda nemese joqshylyqtan zina jasaugha baruy mýmkin basy bos әielmen nekege túrugha bolady.

Músylman qúqyghynyng jogharghy sebepterding negizinde tórt әielge deyin ýilenuge rúqsat berui, músylman qoghamynyng kóptegen әleumettik mәselelerining ong sheshiluine mýmkindik tudyrdy. Shayqastarda mert bolghandardyng jesir qalghan әielderine ózge músylmandar ýilenip, olardyng qamqorshysy boldy. Nәtiyjede, jesir әielderding otbasylyq әleumettik mәseleleri ong sheshilip, músylman qúqyghynyng búl sheshimi jesir әielderding joqshylyqtan jaman jolgha týsuining aldyn-aldy. Payghambarymyz (s.a.u) jesir qalghan әielderge ózi de ýilenip, basqa músylmandardyng jesir әielderge ýilenip, olargha qamqorshy boluyn ýndedi. Qolymyzdaghy derekterge qaraghanda Payghambarymyz (s.a.u) tórt әiel emes, odan da kóp (on bir әiel) әielge ýilengen. Payghambarymyz (s.a.u)-gha tórt әielden de kóp әielge ýilenuge Qúran rúqsat bergen bolatyn: «...Sonday-aq, eger mýmin bir әiel ózin Payghambargha baghyshtasa; Payghambar ony nekelengisi kelse, búny; ózge mýminderden erekshe saghan halal ettik...» (Ahzap 33/50) Zertteushiler Payghambarymyz (s.a.u) Aysha (r.a) ghana qyzday alghan. Qalghan әielderi jesir bolghandyghyn aitady.

Islamgha deyingi arab qoghamyndaghy túrpayy әdetterding biri, taypalyq dәstýr boyynsha sheshe, әiel, qyz, sәbiyler miras alalmaytyn. Tek soghysugha jaraytyn er adam ghana miras alatyn. Osydan arab qoghamynda dýniye-mýlikting úrpaqtan úrpaqqa qaldyryluy ýnemi kelispeushilikterdi, renishti tudyratyn. Al, músylman qúqyghy boyynsha otbasynyng barlyq mýsheleri, yaghni, úl-qyzy bolsyn belgili mólsherde múradan pay ala aldy. Búl turaly Qúrannyng Nisa sýresining 5-6 attarynda bayandalady.

Islamgha deyingi arab qoghamyndaghy taghylyq әdetterding biri, qaytys bolghan adamnyng jesirin de, qaytys bolghan adamnyng aghasy nemese inisi múra retinde qarap, oghan zorlyqpen ýilenetin. Al, músylman qúqyghy әielding erki bolmasa, zorlyqpen әmengerlikke alugha tyiym saldy. Búl turaly Qúranda bylay aitylady: «Áy mýminder! Sender ýshin әielderge zorlyqpen múrager bolularyng halal emes..» (Nisa 4/19) Músylman qúqyghy boyynsha múra alam dep bir-birin óltirgenderge múradan pay berilmedi. Búl turaly Payghambarymyz (s.a.u): «Óltirgen adamgha múradan pay joq» degen bolatyn.  Sonymen qatar, músylman qúqyghynda nekesiz tuylghan balalar múragerlik qúqyghyna ie bola almady.

Osylaysha Islamgha deyin әiel zatyn qúmargha qandyrushy bir sәttik lәzzatqa balaghan arab qoghamyna Islam týbegeyli ózgerister әkeldi. Islamnyng keluimen  eski taghylyq, túrpayy is-әreketterding bәrine tyiym salynyp, jenil jýris pen kónil kóteru, zina sekildi azghyndanudan ada, pәk, belgili bir tәrtipke baghynghan abyroyly otbasylar payda boldy.

«Qazaqstan Zaman» gazeti