Dýisenbi, 15 Shilde 2024
Janalyqtar 2679 0 pikir 9 Nauryz, 2011 saghat 04:36

Ghabbas Qabyshúly.«Búlbúl»

Syqaq

Búl ómirde sen kórip, ózgeler kóre almay, ózgeler bilip, sen bile almay jýrgen neler kóp, óte kóp. Sonday neni men de ótken aptada basymnan ótkizip, әiteuir, nesin salghanda, ókinishke jem bolmaytyn jol tauyp kettim. Maghan búlbúl kerek bolghan. Aytqan neni úghar jasymda-aq búlbúl degenning baryn estip, keyin nelerde kórip jýrdim. Sonson, qashanghy kóre bereyin, bireuin satyp alyp, ýide ústaghym keldi. Qalanyng qaq ortasynda jogharghy tabaldyryghyna... toqta, olay emes, jogharghy emes, tómengi... joq, prosto nesine... mandayshasyna «Zoodýken» dep ne ilgen dýkenge barmaq bolyp, aqyndarsha aitqanda, «kýnmen birge kóterilip», kóshege netip, autobus kele qalyp,  minip alyp,  bir bos oryndyqqa jalp etip edim, bireu jelkemnen netti. Jalt qarasam... o-o-oyba-a-ay...  Ojarbay!

-Ói!

-Áy!

-Sensing be?

-Sen she?

-Men ghoy, Ojeke!

-Men ghoy, Bojeke!

Ekeuimiz qol alysyp, qol berisip, netistik te qaldyq.

-Tiyshe! - dedi júrttan jolaqy jinap jýrgen dәu jigit, bizding janymyzgha kelip, mening eki alaqanymday bir alaqanyn jayyp.

-Men bergenmin, - dedi Ojarbay.

-Men beremin, - dedim men.

Dәuden qútyldyq.

-Ekeuimiz kezdespegeli neshe jyl, a? - dedi Ojekem.

-Segiz jyl bir ýide nettik qoy, sen qay jyly kóshting osy? Qay mikrorayonda túrasyn? - dedim men.

Syqaq

Búl ómirde sen kórip, ózgeler kóre almay, ózgeler bilip, sen bile almay jýrgen neler kóp, óte kóp. Sonday neni men de ótken aptada basymnan ótkizip, әiteuir, nesin salghanda, ókinishke jem bolmaytyn jol tauyp kettim. Maghan búlbúl kerek bolghan. Aytqan neni úghar jasymda-aq búlbúl degenning baryn estip, keyin nelerde kórip jýrdim. Sonson, qashanghy kóre bereyin, bireuin satyp alyp, ýide ústaghym keldi. Qalanyng qaq ortasynda jogharghy tabaldyryghyna... toqta, olay emes, jogharghy emes, tómengi... joq, prosto nesine... mandayshasyna «Zoodýken» dep ne ilgen dýkenge barmaq bolyp, aqyndarsha aitqanda, «kýnmen birge kóterilip», kóshege netip, autobus kele qalyp,  minip alyp,  bir bos oryndyqqa jalp etip edim, bireu jelkemnen netti. Jalt qarasam... o-o-oyba-a-ay...  Ojarbay!

-Ói!

-Áy!

-Sensing be?

-Sen she?

-Men ghoy, Ojeke!

-Men ghoy, Bojeke!

Ekeuimiz qol alysyp, qol berisip, netistik te qaldyq.

-Tiyshe! - dedi júrttan jolaqy jinap jýrgen dәu jigit, bizding janymyzgha kelip, mening eki alaqanymday bir alaqanyn jayyp.

-Men bergenmin, - dedi Ojarbay.

-Men beremin, - dedim men.

Dәuden qútyldyq.

-Ekeuimiz kezdespegeli neshe jyl, a? - dedi Ojekem.

-Segiz jyl bir ýide nettik qoy, sen qay jyly kóshting osy? Qay mikrorayonda túrasyn? - dedim men.

-Men be?.. Men senderden kóshkeli... obshym men 1997-jyly kóshtim. «Kóksay-19» degen mikrorayondamyn.

-Qaskelenge netip qalghan ekensin  ghoy?

-Sen qayda ketip  barasyn? - dedi Ojekem.

-«Zoodýkenge». Búlbúl satyp alamyn! - dedim men.

-Ói, sen dýkendi qoy! Qazirde dýkenderde dúrys tauar joq, barynyng bәrin eki ese, ýsh ese qymbattatyp qoyghan, bәri jekemenshik pәle emes pe?! Qúday biledi, búlbúl onda búzaudan da qymbat. Sen tura «Baraholkagha» tart! «Baraholka» degen bazardy bilesing ghoy? Onda adamnan basqanyng bәrin satady. Adamdy da satatyn shyghar, ony kim bilip jatyr?! Onda әri tandap jýrip alasyn, dýkendegidey aryq-túraq onda  bolmaydy, әri  arzanyraq, luboy búlbúl priymerno tauyqtyng baghasynday bolatyn shyghar, - dep Ojekem bastyrmalatyp  jónelip edi:

-Áy, shal!  Altynsarinada týsuim kerek dep edin, qazir Altynsarina bolady, búlbúlsha sayramay dayyndal! - dep  kýjildedi aqsha jighysh dәu, biz jaqqa moynyn soza qarap.

-Á, men kelip qalghan ekenmin  ghoy, al, Bojeke, aman bol! Bir qalada túryp kezdese almaytyn, dúrystap sóilese almaytyn  zaman boldy, al sau bol! - dep Ojekem úshyp túryp, ol maghan qolyn netti.

-Aman-esen jýr! - dep men onyng qolyn nettim. Qaytsin-ay, til men jaghyna tynyshtyq taba almay, ishi әli pysyp jýr eken ghoy!..

Ýgit-nasihat týzelgende tyndaushy da týzeledi emes, Ojekenning ósiyeti ishime qona ketip,  kelesi ayaldamada netip, basqa autobusqa auystym da, tura «Baraholkagha» jetip bardym. Súray-súray búlbúldardy tauyp aldym. «Pavilion pevchih ptiys» dep túr eken. Búlbúldan basqa da netkishter bar eken-au, ә?!.

Paviliongha kirsem, - konsertnyy zal! Joghary-tómendi satylarda byjynaghan qús. Ár qús ózinshe netip otyr. Ondaghan qústyng arasynda satushy kelinshek synar eken, meni saryla saghynyp kýtkendey ol da sayray jóneldi, sayray:

-Hosh keldiniz! Keliniz! Sizge ne kerek? Tandanyz. Mine, fotoalibom, kóriniz. Osynda otyrghan qústardyng bәrining aty-jónderi, ómirbayany múnda jazylghan, kәne, ne kerek, aita qoyynyz!

-Sәlemetsiz be? Maghan búlbúl kerek edi.

-Nesheu?

-Bireu jetedi.

-Kәrisi, jasy?

-Áriyne, jasy.

-Erkegi, erkek emesi?

-Áriyne, erkegi. Úrghashysy kerek emes.

-Bizde búlbúldyn, totyqústyn, shymshyqtyn, qaratorghaydyng jәne kókekting gruppalary bar, sizge qaysysy, qandayy, ne deytini kerek? Qatty sóileniz, mynalardyng dauystary estirtpeydi,  -dep kelinshek  nete týsti.

-Men búlardyng bәrin bilem, maghan tek búlbúl kerek. Shymshyq, mysaly, nete beredi...

-«Nete beredisi» nemene, qalay?

-Ol shiqyldap otyryp pereryv jasap, qasyna beredi. Qaratorghay biyikke shyqsa ghana netedi, sayraydy, әitpese mylqiyp otyrady. Totyqústar jalqau, ózi bilip eshtene aitpaydy, ýiretseng ghana netedi...

-Netkendi qoyynyzshy, a?!

-Horosho. Kókek tóbesin oisang da týk týsinbeydi,  súratpay-aq  óz atyn ózi ataudy ghana biledi, - kulit lichnosti.  Men búlbúldy ne...  jaqsy kórem.

-Jaqsy kórseniz jaqsy. Bizde, әneki, eng jogharghy orynda ýsh týrlisi otyr, eng aqyldysy - ortadaghy kókala. Dýnie jýzining baylary baratyn Kanary aralynan  әkelindi. Onyng әkesi... - dep kelinshek maghan birtýrli qarady.

-Ákesi qaytys boldy ma?

-Joq, chto vy?! - dep kelinshek sylqyldap kýlip aldy da: - Onyng әkesi - Yava aralynyng Toto degen totyqúsy, sheshesi - sol Kanarynyng Kakava degen búlbúly.

-Qyzyq eken!

-Áriyne! Al eng qyzyghyn aitayyn: ghalymdar búl porodany zerttegende búlardyng  jeti jýz  jetpis jeti sózdi jattap alatyn talanty baryn tapqan.

-Anau qazir sony nete ala...

-Tfu! Netkendi qoyynyz dedim ghoy?!

-Á, iyә, keshiriniz, qoydym, mine, qoydym, sonda ol ne aita alady?

-Neni ýiretseniz, sony. Biraq sekreti bar. Biz eshtene ýiretpey satamyz, instruksiyasy solay. Satyp alghan adam ýiine alyp baruy kerek te, ýiretetin sózderin onashada ong qúlaghyna sybyrlap aituy kerek. Qatty aitqandy  qabyldamaydy jәne sol jaq qúlaghy eshtene úqpaydy.

-Vot qyzyq!

-Porodasy sonday.  Aytyp bergenindi qatesiz qaytalaydy, men bilem ghoy, bizde  bar.

-Sybyrlap aitu kerek, ә?

-IYә. Eshe bir sekreti: ýiretkenindi aitqyzu ýshin túmsyghyna  eki ret aqyryn shertu kerek.

-Ol onay.  Aty  qalay?

-At kerek emes...

Atsyz  búlbúlymdy ýige alyp keldim. Ýy onasha. Rahat. Áyelim men balalarym qayyn júrtymda. Senbi-jeksenbige ketken.

Satushy kelinshek atsyz búlbúlymnyng aq kýrishti jaqsy kóretinin aityp edi, ras eken, bir uysyn shaynamay-aq qylghytty. Men de sóitip, ekeuimiz iske kiristik. Alghashqy ystyq lebizim jiyrma jylghy balamasyz jalghyz bastyghyma arnaluy kerek. Atsyzymnyng ong qúlaghyna eki ernimdi astyly-ýstili tirep qoyyp, sayrap jóneldim: «Asa ardaqtynyng ardaqtysy Noysyrttan myrza! Sizding arqanyzda pissa jep, koka-kola iship jýrgen  on myng oqymystynyng ortasyndaghy tarihshy ghylym doktory, professor - men - ózimdi baqytty ghalym dep sanaymyn! Sizding qolastynyzda ertengi akademik emes, mәselen, attestatsyz aulasypyrushy bolsam da, men eng baqytty qazaqtyng biri bolar edim, óitkeni siz fenomensiz, ghajap adamsyz, danasyz, kemengersiz, әuliyesiz! Men sizding atadan arystan bop tughan batyrlyghynyzgha, anadan danyshpan bolyp tughan aqyldylyghynyzgha qayran qalamyn! Bizge әli de jiyrma jyl kósem bolyp, jýz jasasanyz eken! Aynalayyn Noyeke, Siz - aspandaghy jaryq júldyzdardyng súltanysyz! Siz - Petr pervyisyz, Vashingtonsyz, Cherchillisiz, Adenauersiz, Ruzvelitsiz, Atatýriksiz! Siz - ýsh qanatty qyransyz! Siz - mandayymyzgha bitken danyshpan perzentsiz! Siz - prosto Isa payghambardyng sózisiz! Siz - pochty Núh payghambardyng ózisiz! Siz Múhammed payghambargha úqsaysyz! Siz... sadaghanyz bolyp keteyin Noyeke, siz...  men kýnde úiqydan oyana sala umolyai boga, chtoby vy byly vechno v otlichnoy  delovoy y sportivnoy forme! Siz... biz... sizdey úly adam barda - biz barmyz! Ózinizge arnalghan búl asyl tilekting avtory - ózinizding qúlynyz, ózinizding ýmbetiniz Myrzyr Jiyntyqov».

Sayrap bolyp, atsyzymnyng qanat-qúiryghyn taray sipap otyryp, entigimdi basyp, esimdi jidym. Noyekene arnau sóz aitu degenimiz, qúrmetti myrzalar men hanymdar, Esil men Ile ózenderining oryndaryn auystyrumen birdey dey alamyn!  U-u-uhh!..

Atsyzymnyng ong qúlaghyn qúshyrlana iyiskedim de, instruksiyasy boyynsha túmsyghyna aqyryn ghana eki ret shertip edim, búlbúlym bir silkinip aldy da, sayray jóneldi. Auyz-múrnymdy bos alaqanymmen qymtay qoyyp, al tyndayyn. O, jaratqan jaqsy iyem!  Ákesi Totodan, sheshesi Kakavadan ainalayyn atsyzym mening tarihy joldauymdy sóz-sóilemderining bir ýtirin de, bir nýktesin de qaldyrmastan  qaytalap  shyqty!..

Uәi-uәi-ay! Menen baqytty kim bar eken, ә?!.  Shirkin-au, kim kórdi, kim estidi?!. Ne desem eken, ne istesem eken?!.  O! Aldymyzdaghy senbide Noyekenning ýiinde úly toy bolady! Nemeresi Milliarderbolattyng jasy altygha tolady! Sol ainalayyndy sәtin keltirip shaqyryp alayyn da, myna búlbúlymdy: «Janym, Milliardym! Sening tughan kýnine silyghym!» dep qúshaqtatyp, múny qalay sóiletu keregin qúlaghyna qúiyp bereyin. Noyekem tyndap, aq monshada otyrghanday bir rahattansyn! Onyng rahattanghany - bizding  rahattanghanymyz!

«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Abay múrasy

Abay ilimindegi ómir maqsaty ne?

Dosym Omarov 1211
Oy týrtki

Álmerek abyzdyng oraluy - Elge dinning oraluy

Baqtybay Aynabekov 1904
Kórshining kólenkesi

Resey tildik hәm sayasy ekspansiyany qalay jýrgizdi?

Beysenghazy Úlyqbek 1953