Dýisenbi, 15 Shilde 2024
Janalyqtar 2335 0 pikir 9 Nauryz, 2011 saghat 04:47

S. Meshitbayqyzy. Qazaqsha SIYK-ting әuresi

Biyl qyzmet babymen elding barlyq ónirin araladym. Sonda tilge qatysty talay mәsele aldymnan shyqty. Sonyng keybirimen oqyrmandy tanystyrghandy jón kórdim. Múny maghan jergilikti bir azamat aitqan edi. Sol kýiinde jetkizip otyrmyn.

«Mening SIK alghanyma úmytpasam, 15 jylday bolghan. Alayda, 1997 jyly jeke kuәlik alghanda, qúldyqtyng syrghasynan qútylayyn degen oimen, preziydentting sol jylghy jarlyghyna sәikes aty-jóndi últtyq dәstýrge layyq ózgertu pәrmenin qoldanyp, «ev»-ten qútylghanmyn. Sóitsem, SIK te sol «ev»-ke tirkelip qoyylghan eken. Ony biyl bildim. Áyteuir, búghan deyin zeynetaqy jarnalarym adaspay, qorgha týsip kelipti. Tek Halyq bankynan nesie alugha ayaq basqanda solar bilip qalyp, SIKti de qazaqtandyrudy talap etti. Sóitip, 1 ay shamasy ishinde qazaqtandyrghanmen, kelesi ailyqtan qorgha zeynetaqym ótpey qaldy. Arnayy qazaqy qarippen jazylghan aty-jón  bolmasa, zeynetaqy jarnasy da ótpeydi eken. Sóitip, pildey bir firmanyng buhgalteriyalyq kompiuterleri mening aty-jónim arqasynda «qazaqtandy». Sodan basqa júmysqa auysqanda, jana buhgalter orys qaripterin qazaq jazuyna iykemdep ýirenip qalghan әdetimen, oryssha basyp jiberse, zeynet jarnasy taghy da ótpepti. Sonymen әlgi buhgalteriya kompiuterin taghy da qazaqshalaugha tura keldi.»

Biyl qyzmet babymen elding barlyq ónirin araladym. Sonda tilge qatysty talay mәsele aldymnan shyqty. Sonyng keybirimen oqyrmandy tanystyrghandy jón kórdim. Múny maghan jergilikti bir azamat aitqan edi. Sol kýiinde jetkizip otyrmyn.

«Mening SIK alghanyma úmytpasam, 15 jylday bolghan. Alayda, 1997 jyly jeke kuәlik alghanda, qúldyqtyng syrghasynan qútylayyn degen oimen, preziydentting sol jylghy jarlyghyna sәikes aty-jóndi últtyq dәstýrge layyq ózgertu pәrmenin qoldanyp, «ev»-ten qútylghanmyn. Sóitsem, SIK te sol «ev»-ke tirkelip qoyylghan eken. Ony biyl bildim. Áyteuir, búghan deyin zeynetaqy jarnalarym adaspay, qorgha týsip kelipti. Tek Halyq bankynan nesie alugha ayaq basqanda solar bilip qalyp, SIKti de qazaqtandyrudy talap etti. Sóitip, 1 ay shamasy ishinde qazaqtandyrghanmen, kelesi ailyqtan qorgha zeynetaqym ótpey qaldy. Arnayy qazaqy qarippen jazylghan aty-jón  bolmasa, zeynetaqy jarnasy da ótpeydi eken. Sóitip, pildey bir firmanyng buhgalteriyalyq kompiuterleri mening aty-jónim arqasynda «qazaqtandy». Sodan basqa júmysqa auysqanda, jana buhgalter orys qaripterin qazaq jazuyna iykemdep ýirenip qalghan әdetimen, oryssha basyp jiberse, zeynet jarnasy taghy da ótpepti. Sonymen әlgi buhgalteriya kompiuterin taghy da qazaqshalaugha tura keldi.»

Múnymen mening aitpaghym mynau: qazaq tilin damytu jýieli qolgha alynbay, onyng azamattyq dengeyde, shala býlinip, jeke dara jalantóstenip sheshu - qiynnyng qiyny. Atalmysh jayt, shyn mәninde tehnikalyq jәne normativtik qúqyqtyng búzyluynan bolyp otyr jәne ol elding barlyq jerinde, barlyq úiymdarynda bar. Sebebi, shetelden keletin tehnikalyq qúraldar men jabdyqtar shekaradan kirgende qazaq qarpinsiz kirmeui qajet. Alayda, múny qamtyghan aiqyn zandama joq jәne ony baqylaytyn eshkimde qúzyr joq, importtaushylargha  búghan qatysty talap taghy joq.Múny kóterip otyrghan deputattar da joq. Endeshe, memlekettik qúzyr memlekettik tildi qoldamayynsha, múnday mәsele qazaq bolugha  birden bir kedergi jәne qazaqtildiler men otanshyl azamattardyng «ómirin qysqartatyn», jaghy men qolyna tynym bermeytin birden bir «jau» bolyp qala bermek. «Qazaqstannyng bolashaghy - memlekettik tilde» degen kóshelerdegi úrandy eskersek, el bolashaghy esindi ketiredi...

«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Abay múrasy

Abay ilimindegi ómir maqsaty ne?

Dosym Omarov 1208
Oy týrtki

Álmerek abyzdyng oraluy - Elge dinning oraluy

Baqtybay Aynabekov 1899
Kórshining kólenkesi

Resey tildik hәm sayasy ekspansiyany qalay jýrgizdi?

Beysenghazy Úlyqbek 1942