Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Janalyqtar 2742 0 pikir 12 Mausym, 2009 saghat 12:25

Danyshpan daralandy

 

 

Álemdik oy alyptarynyng ghúmyrlyq belesterinen syr sherter «Ónegeli adamdar ómiri» seriyasy boyynsha shyghatyn kitaptardyng qatary, qazaqtyng taghy bir úly túlghasynyng esimimen tolyqty. Qúdaygha shýkir, tanymal orys jazushysy, synshy, әdebiyettanushy, «Kulitura» baspasynyng bas redaktory, M.V. Lomonosov atyndaghy Mәskeu memlekettik uniyversiytetining professory, filologiya ghylymdarynyng doktory Nikolay Anastasievtyng «Abay» atty kitabynyng túsauy Astanada kesildi. Reseylik jazushy Nikolay Anastasiev búghan deyin de Úly Abaydy әlemge tanytqan, Múhtar Áuezovtey klassikti zerttep, «Ónegeli adamdar ómiri» seriyasy boyynsha jazylghan kitabynyng arqauy etken bolatyn. Búl joly Anastasiev Áuezov әlemi arqyly shymshytyryghy men tylsymy iyirimderi aldynghysynan da zor Abay әlemine jol tauypty.
Abaytanugha qosylghan qomaqty ýles
Biyl «Ónegeli adamdar ómiri» seriyasynyng shyghyp jatqanyna 120 jyl tolypty. Oqyrmangha jol alghan «Abay» kitaby sanaq boyynsha «ÓAÓ» seriyasymen jaryq kórgen 169-shy
kitap. Oqyrmangha týsinikti bolu ýshin «Ónegeli adamdar ómiri» seriyasynyng ózine toqtalsaq, Kenes Odaghy kezinde búl seriyany 1933 jyly orys jazushysy M.Gorikiy negizin qalaghan dep keldi. Tariyhqa kóz jýgirtip qarasaq, eng alghash 1890 jyly orys aghartushysy F.F.Pavlenokov atalmysh seriyamen kórkem-ómirbayandyq kitaptardy shygharudyng negizin salghan eken. Onyng alghashqy kitaby úly Abaydyng kózi tiri kezinde jaryq kórip ýlgergen. Keyinnen oqyrman kónilinen shyghyp, kóp taralymgha ie bolghan kitapty 1920 jyldary Mәskeu, Leningrad baspalary da basyp shyghara bastapty. Tek 1933 jyly ghana M.Gorkiy halyqtyng ýlken yqylasyna bólengen dýniyeni sol kezdegi Ýkimet basshylaryna aityp jýrip ýlken seriyagha ainaldyrady. 1938 jyly atalghan seriya «Molodaya gvardiya» basylymynyng iyeligine berildi. Sodan beri «ÓAÓ» seriyasynyng basylymy ýzilip kórgen emes.
Qazaq ýshin Abay úly túlgha. Ol bizden keyingi úrpaqqa da solay, barsha saltanatymen úly ruh eskertkishi bolyp qala beredi. Biraq «osy Abaydy qazaq júrtynan tysqary jerdegi halyqtar bile me, bilmey me?» degen saual tuyndaghanda biraz kýmiljip qalamyz. Mýmkin úlylyghy, danalyghy, bәlky danyshpandyghy bolar, biraq, Abaydyng orys tilindegi audarmasyn da әli kýnge deyin dúrystap jaza almay jýrmiz. Abay Qúnanbaevty orys orystyn, ispan ispannyn, aghylshyn aghylshynnyn, nemis nemisting kózimen biyiginde qarap bilip jatsa, búdan bizding abyroyymyz asqaqtamasa alasarmaydy. Álemning әr halqy, әr әdebiyeti Abaydyng úlylyghyn moyyndap, tanyp taghzym etse, býgingi úrpaqtyng oryndaytyn eng ýlken paryzy da sol bolar edi. Sondyqtan, búl seriyadan Abay atamyzdyng oryn aluy «bizding mәdeny ómirimizdegi aituly oqigha» dep ataugha túrady. Abaydyng әlemning aqyl-oy alyptarynyng qatarynda túruy, oghan óz dәrejesine layyqty kitaptyng jazyluy býgingi úrpaqtyng atqarugha tiyis mindetining biri bolatyn.
Áriyne, Anastasievke myng da bir rahmet. Jaqsynyng jaqsylyghyn aityp, núryn tasytu da paryzymyz. Álbette, auzymyzdy qu shóppen sýrte beruge de bolmaydy. Ótkenge ýnilsek, qazaqtan túnghysh ret búl seriyamen 1972 jyly Túrsynbek Kәkishevting «Sәken Seyfulliyni», sonan song bertinde ghana Edige Uәlihanovtyng «Kenesarysy», Irina Strelkovanyng «Shoqan Uәlihanovy», Medeu Sәrsekeevtyng «Qanysh Sәtbaevy» jaryq kórip ýlgergen. Jalpy, «Múhtar Áuezovten» keyin keshiginkirep bolsa da «Abay» jaryqqa shyghyp otyr eken…
. Alayda atam qazaq ósiyettegen, «bitken iske syn joq. Bitirgen kiside min joq». Ataqty kitaptyng kezekti shygharylymy ziyalylar tarapynan «TMD aumaghyndaghy sony janalyq» degen bagha aluda. Óz kezeginde kitaptyng jaryq kórui ýshin ereng enbek sinirgen jiyrmasynshy ghasyrdaghy Amerika әdebiyetining mamany Nikolay Anastasiev te qarajayaudan emes. Maytalman zertteushi bas-ayaghy 20 monografiya men myngha juyq ghylymiy-publistikalyq maqala-sholulardyng avtory. Ol sonday-aq Vladimir Nabokov, Ernest Heminguey, Uiliyam Folkner syndy әlemdik dengeydegi klassikterding mirin zerttegen әdebiyetsyny bilgiri de. Shygharmashylyghynda әlem әdebiyetining aiyryqsha qúbylystaryna kóp kónil bólgen qalamgerding tuyndylary Reseyde, AQSh-ta jәne Europanyng kóptegen elderinde basylyp shyqqan. Onyng «Fenomen Nabokova», «Tvorchestvo Ernesta Hemengueya», «Vladeles Yoknapatofy» syndy tanymal shygharmalary taptyrmaytyn dýniyelerge ainaldy. Biraq osyghan qaramastan Anastasiev postkenestik kenistikting shygharmashyl túlghalaryn da nazardan tys qaldyryp kórmegen jan. Sondyqtan da bolar, artyq-kem tandanyssyz onyng bir kezdegi Ábdijәmil Núrpeyisov shygharmashylyghyna arnalghan «Gýl tostaghanyndaghy aspan: Ábdijәmil Núrpeyisov kitaptary әlemdik әdebiyet aidynynda» («Nebo v chashechke svetka: Abdijamil Nurpeisov y ego knigy v mirovom liyteraturnom peyzaje») atty monografiyasy biraz senning qozghaluyna týrtki bolghan edi. Odan keyingi jaryqqa shyqqan belgili qalamger Múhtar Áuezovtyng ómirine, shygharmashylyghyna qatysty belgisiz derekterdi qamtyghan “Múhtar Áuezov” atty kitap «Ónegeli adamdar ómiri» seriyasy boyynsha basylyp, iygilikti isting jalghasy retinde tanyldy.
Kitapta Múhtar Áuezovtyng óz zamanyndaghy biylikpen qanday qatynasta bolghany bayandalyp, sol kezdegi solaqay sayasatqa baylanysty “Abay joly” romanynan týsip qalghan mәlimetter keltirgen-di. Conymen qatar, kitapta qalamger hattarynan ýzindiler, zamandastarynyng derekteri berilgen bolatyn. Endi mine, tap sol sarynda QR Mәdeniyet jәne aqparat ministri Múhtar Qúl-Múhammed aitpaqshy, «Abay» kitaby arqyly trilogiya óz mejesine jetti. Avtordyng ózi moyyndaghanynday, búl sabaqtastyqta Ábdijәmil Núrpeyisov – úshar basy, Múhtar Áuezov – dingegi, al, Abay –osynau asyl aghashtyng tamyry ispettes. Búl rasymen de qaysybir aqparat sholushysy jazghanday, qazaq jazushylarynyng songhy jýz jyldaghy ruhany sabaqtastyghynyng kórinisi.
Ústazdy úlyqtaghan ýsh Múhtar
Resmy taratylghan mәlimetterge qaraghanda, kitap Mәdeniyet jәne aqparat ministrligining tapsyrysy boyynsha shyghyp otyr. Osy rette bir aita keterligi, «Barymyz ben narymyz» bolyp otyrghan úly Abaydyng adami, ruhani, shygharmashylyq bolmysyna әbden taptauryngha ainalghan kózqarastar jýiesinde emes, kerisinshe Euroatlantikalyq órkeniyet prizmasy arqyly europalyqtar kózimen de qaraudy jón kórgen bastamashy top óz maqsattarynyng ýdesinen shyqqan da sekildi. Tipti Úly Otan soghysy kezinde de shygharylymy toqtamaghan ýshbu seriya jyl sayyn 20-30 ómirbayandyq kitap tolghap keledi. Al jalpy taralymy 100 millionnan asqan baspa-brendi betine kóterilu auyz toltyryp aitatynday-aq eleuli is. . Ras, zamanynda óktem sayasattyn, ótkinshi iydeologiyanyng qighashtyghymen qalyptasqan týsinikterdi talqandauda búl әreketter tym az. Abaydy Abay etken tek orys mәdeniyeti emes, eng aldymen islamdyq qazaq pen shyghys mәdeniyeti ekenin, batysqa sodan keyin baryp bet búrghanyn basqanyng emes, eng aldymen sonday pikir qalyptastyrghandardyng óz úrpaqtary qolymen asha týsu alysty kózdegen útymdy strategiya. Mәselen, Abay ólenderi men qarasózderin¬de arab, parsy sózderi, diny ritorikalar, tek qana músylman órkeniyeti negizinde ghana týsindirip beruge bolatyn kanondyq úghymdar tizbegi, múnyng bәri de janasha, zamanauy túrghyda qarastyryludy qajet etedi. Mútakalinmin men mantikinge qúryq salyp, býtin bir islamdyq pәlsafa aghymdarynyng ózegine týsken Abaydy orys zertteushisi jetkilikti dәrejede, zamanauy kelbet-tanymda kórsete alghany anyq. Abay orys tilin ghana emes, arab, parsy tilderin de bilgen, yaghny ýsh qaynardan (qazaq, shyghys, batys mәdeniyeti) susyndap, is jýzinde býkil әlemdik oi-sananyng jetistigin boyyna sinirgen túlgha. Olay bolsa, Abay shygharmashylyghy men ómirine jasalghan búl qalam tartu da sol asqar biyiktikti tanudyng jana bir kezeni derliktey qúndy.
Túsaukeser rәsiminde sóz sóilegen QR Mәdeniyet jәne aqparat ministri Múhtar Qúl-Múhammed myrzanyng aituynsha, múnday nәtiyjege jetken seriya әlemde joqqa tәn kórinedi. Sonymen qatar atalmysh aidar anau-mynau adamgha berile bermeydi eken. Endi sonday bedeldi seriyamen qazaqtyng bas aqyny hәm aqylmany Abaydyng ómirbayany kórkem kestelengen kitaptyng 150 milliondyq ormanday halqy bar orys oqyrmanyna jol tartuy, sóz joq, maqtan tútarlyq iri shara. . Jalpy, BAQ betterinde keninen jariyalanghanday, Ministrding memlekettik qyzmettegi qauyrt sharualaryna qaramastan, uaqyt tauyp, sharagha arnayy keluinde de ýlken mәn bar eken. Múhtar Abrarúly Nikolay Anastasievpen 2001 jyly onyng qazaq әdebiyetining kózi tiri klassiygi sanatyndaghy Ábdijәmil Núrpeyisov shygharmashylyghy turaly jogharyda atalyp ótken «Gýl tostaghanyndaghy aspan: Ábdijәmil Núrpeyisov kitaptary әlemdik әdebiyet aidynynda» atty kitabynyng túsaukeserinde tanysypty. Sol kezden bastalghan jyly qarym-qatynas jalghasyn tauyp, shygharmashylyq hәm dostyq baylanysqa úlasqan. Kýnderding bir kýninde Múhtar Abrarúly jazushy-professorgha «Ónegeli adamdar ómiri» seriyasy ýshin Múhtar Áuezov taqyrybyn jazudy úsynady. Nәtiyjesinde atalmysh aidar boyynsha qazaqtyng úlylaryna arnalyp búghan deyin shyqqan sanauly bes kitaptyng biri Áuezovke búiyrghany belgili. Sodan song Múhtar Abrarúly agha-dosyna endi Abaydy jazu jóninde jәne kenes beredi. Kórip otyrghanymyzday, ol kenesting de qúr iydeya týrinde qalyp qoymay, tolyqtay jýzege asqandyghyna bәrimiz bir kisidey kuә bolyp otyrmyz. . Osy arada jurnalist Batyrbolat Aytbolat atap ótken bir syn-sipatqa toqtalmasqa bolmaydy. Bәrin ait ta birin ait, әldebir simvolikalyq nyshany barday myna bir jayt oigha oralady: «ghúmyryn abaytanudy arnaly sala retinde qalyptastyryp-negizdeuge, kemengerdi óz qazaghyna tanytugha arnap, soghan ghalamat enbek sinirgen Múhtar Áuezov, Abaydyng tandamaly ólenderining 1981 jyly Mәskeuden shyqqan jinaghyn qúrastyrugha kóp kýsh-jigerin júmsaghan Múhtar Maghauiyn, endi, mine, «Abay» kitabynyng Mәskeuding ataqty «JZL»-dan jaryqqa shyghuyna múryndyq bolghan Múhtar Qúl-Múhammed myrza. Qúdauanda, ýsheui de Múhtar!..»
Aytsa aitqanday-aq, qarap otyrsaq, Abaydyng әrbir jana ashyluyn beyne Múhtarlardyng ghana mandayyna jazyp qoyghanday, әrbir tarihy baspaldaqta bir jana Múhtar shyghyp otyrypty. Múny tәniri tóbesine tútqan úly túlghalardyng úly ústazgha kórseter qyzmeti men taghdyrly missiyasy demeske lajymyz joq.
Týiin
Keshegi kýn abaytanu ayasynyng taghy da keneye týskendigimen aishyqtalsa kerek. Eng bastysy, qazaq qalamgerining ómirindegi, shygharmashylyghyndaghy belgisiz tústardy әlemge tanystyratyn kitap jaryqqa shyqty. Talas joq, búghan deyin shyghyp keldi, әli de shygha berer. Biraq osynday úlaghatty iske qazaq sanasynyng keshigip jetetini tolghandyrady. Áytpese, basqasy basqa Abayday úly túlghamyzdyng keshigip baryp tiyesili әlemdik baspa biyigine kóterilui syn edi. Tek, bizding aitpaghymyz ol emes. Jýregimizden ýzip jetkizsek degenimiz, últynyng úiytqysy bolugha talap qylyp jýrgen Múhtar Abrarúlynyng shegelep aitqanynday, «qazaq halqynyng ótkeni de býgini de bolashaghy da bir – Abaymen tikeley baylanysty. Abay bizding últtyq tólqújatymyz. Osy kitappen ruhaniyatymyzdyng eng ýlken shamshyraq-mayagy әlem ýstinde jarqyray týsti». Sonau 1940 jyldary әzirbayjandardyng Nizamiyi, sodan song 50, әlde 60-ynshy jyldary tatar aghayynnyng Toqayy osy «ÓAÓ»-den shyqqanda biz Abayymyzdyng sodan jaryq kóretin kýnin arman etken bolsaq, búl sol armannyng jýzege asuynyng jarqyn dәleli. Abay atamyz әlemning úly ghúlamasy Aristoteliden bastau alghan úlylardyng qatarynan oiyp túryp óz ornyn aldy. Kitap endi jaryq kórip jatqannan keyin oghan bagha beru de qiyn, ony uaqyt kórsetedi. Qalay degende de búl enbek Abaytanugha qosylghan ýlken bir ýles ekendigine shýbә keltirmeymiz. Alla jazsa, aldaghy uaqytta kitaptyng qazaq tilindegi núsqasy mindetti týrde jaryq kóredi. Biz sol kýndi asygha kýtetin bolamyz. Al búdan bylay «Qazaqstannyng mәdeniyet qayratkeri» belgisin taqqan Nikolay Anastasievting qalamynan sýbeli enbekter qaynar búlaqtan búrqyrap shyqqanday tógile beredi degen oidamyz.

 

 

Abylayhan Qalnazar, Beybitgýl Isaeva
«Ana tili» gazeti 5 mausym 2009 jyl

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1491
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3260
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5576