Abai.kz aqparattyq portaly men Masa.kz internet gazetining  jurnalisteri 10 nauryz kýni keshki saghat 22. 15-te Almaty qalasynyng tap irgesindegi «Besaghash» auylynda bolyp jatqan tótenshe oqighanyng ýstinen týsti. Aldymen bizding kózimizge ilikkeni - Talghargha baratyn kýre joldy qatang baqylaugha alyp, ary-beri aghylghan avtokólikterdi baqqan MAY qyzmetkerlerining is-әreketi boldy. Taghy bir tanqalarlyghy - kýre joldy halyqtyng qalyng nópiri basyp qalypty. Shamamen jýz qaraly adam órt sóndirgish mashina túrghan ýiding aulasyna enteley qarap túr. Bardyq. Kórdik. Bildik. Almaty oblysy, Talghar audanyna qarasty «Besaghash» auylyndaghy oqys oqigha tómendegidey jayttan órbigen kórinedi.

Abai.kz aqparattyq portaly men Masa.kz internet gazetining  jurnalisteri 10 nauryz kýni keshki saghat 22. 15-te Almaty qalasynyng tap irgesindegi «Besaghash» auylynda bolyp jatqan tótenshe oqighanyng ýstinen týsti. Aldymen bizding kózimizge ilikkeni - Talghargha baratyn kýre joldy qatang baqylaugha alyp, ary-beri aghylghan avtokólikterdi baqqan MAY qyzmetkerlerining is-әreketi boldy. Taghy bir tanqalarlyghy - kýre joldy halyqtyng qalyng nópiri basyp qalypty. Shamamen jýz qaraly adam órt sóndirgish mashina túrghan ýiding aulasyna enteley qarap túr. Bardyq. Kórdik. Bildik. Almaty oblysy, Talghar audanyna qarasty «Besaghash» auylyndaghy oqys oqigha tómendegidey jayttan órbigen kórinedi.

Aqpan aiynyng 23-i kýni últy kýrd azamaty qazaqtyng bir qyzyn auyl syrtyndaghy toghaygha alyp baryp zorlap, zorlap qana qoymay óltirip ketedi. Ata-anasy degbirsizdene izdegen qyzdyng ózi emes... mәiiti 25 aqpanda әlgi auyl shetindegi auasha toghaydan tabylady. «El qúlaghy - elu», jamanat jerde jata ma, bireuden bireu súray kelip qyzdyng ólimine kýrd azamatynyng qatystylyghy kýdik tudyrady. Sodan auyl aqsaqaldary jinalyp kýrd últynyng ýlkenderimen tildesip, kýdiktining ýi-ishi juyq arada kóshsin, әitpese, mәsele ushyghyp ketedi dep eskertedi. Sol eki arada kýdiktining agha bauyrlary auyldan taban jaltyratyp ýlgeredi (nege? әlde, olardyng da qyzdyng ólimine qatysy bar ma?). Al, kýdiktining otbasy bolsa, auyl әkimine baryp súmdyqtyng syryn aqtaryp «Bizdi polisiya jasaghyn shaqyryp qorghanyz, qorghamasanyz qazaqtar bizdi óltirip tastaudan tayynbaydy» dep shaghym jasaydy. Mәn-jaydy bilu ýshin әngimege shaqyrghan Abai.kz aqparattyq portalynyng jurnalisterine kýdiktining әpkesi kýrd kelinshegi Mery Kibaogly bylay dedi:

- Bauyrymnyng qasynda taghy birneshe adam bolghangha úqsaydy. Biraq bizding «mal» (tap osylay dedi. - Abai.kz ) bәrin bir ózi moynyna alyp qazir tergeude jatyr. Onyng qyzdy óltirgen-óltirmegeni belgisiz. Úrghan ghoy deymin. Soqqy jegen qyz toghayda ýsip ólgen. Shyndyghy - osy. Meyli ol qylmys jasasyn, qylmysyna qaray jazasyn da tartsyn. Tipti atyp tastasyn. Alayda, bizding ne kinәmiz bar?!. Inim qolgha týskeli beri jergilikti qazaqtar zәre qútymyzdy qashyruda. Kýnde qoqan-loqqydan kóz ashar emespiz. Janymyzdy shýberekke týiip jýrmiz. Bir kýni olar bizdi zәu-zatymyzben qyryp salatyn shyghar... Sodan auyl әkimine baryp jalbaryndyq. Ol ýiimizdi kýzetuge polisiya qyzmetkerlerinen qúralghan jasaq jibergen. Mine, sonda da kórip otyrsyzdar,  qazaqtar ýiimizdi órtep jibere jazdady.

Redaksiyadan: Ýy tútas órtten aman. Enseli biyik ýiding albaryndaghy shóp qorany ot shalypty. Órt sóndirushiler der kezinde jetip tilsiz jaudyng betin qaytarghanyn da anghardyq. Ýiding aulasy sugha bókken qalyng maysa shópten (qysqy mal azyghy) ayaq alyp jýrgizgisiz. Joldyng shetinde jalghyz ghana órt sóndiretin mashina túr. Biz barghanda «qyzyl mәshiyne» minetin qyzmetkerler asay-mýseylerin jinap attanghaly túr eken. Órt sóndirushi jigit bizge shóp qoranyng tóbesine su shashqandaryn aitty.

«Besaghashtaghy» qazaqtardyng beti qatty kórinedi. Mery Kibaoglymen sóilesip túrghanymyzda bir orys әieli kiymelep kelip ol da múnyn shagha jóneldi.

Nina Kirilova:

- Jergilikti qazaqtar jaman. Óte qauipti. Mening besinshi synypta oqityn balam ýige ýreymen keletin bolyp jýr. «Qazaqtar kýrdtermen qosa bizdi de úryp-soghatyn shyghar», -  deydi ol.

Redaksiyadan: Tosyn oqighanyng túsynda daudyray sóilep әrkimge bir úrynyp jýrgen qúrmetti mәtushkemizding jasyn súraudan ynghaysyzdanghandyqtan    egde tartqan әieldin  balasy emes, nemeresi besinshi synypta oqysa kerek dep qana oilap qoydyq.

«Besaghashataghy» oqighanyng bel ortasynan Talghar audanynyng әkimi Talghat Ómirәliyevti  de úshyrattyq. Ákim bastapqyda «sender últaralyq mәseleni órshitkeli jýrsinder, múnda ózi qaydan keldinder, qaydan sap ete qaldyndar?» dep ashugha basty. Biz óz tarapymyzdan mәseleni ushyqtyrudyng tipten de oimyzda joqtyghyn, eger biz elge dúrys aqparat bermesek auyz eki sózden taraghan әngimening alyp qashpasy kóp bolatynyn bayanadap biraz qinaldyq. Tipti bolmaghan song tap osy jerge orystildi әriptesterimiz jetse, «Bespredeli v Besagache» dep bastap  әkim sizdi de,  jalpy qazaq ataulyny da  «qanisher», «jauyz», «ýy órtegish», «kisi óltirgish» etip  shygharatynyn aityp әreng tilge keldik. Qysqasy әkim bylay dedi:

- Bizge keregi bereke birlik, tatulyq. Elimizding tynyshtyghy. Tynyshy ketken elderding qanday jaghdayda ómir sýrip bastaghanyn ózdering de jaqsy bilesinder ghoy. Tak chto, tynyshtyqty tileyik, jigitter.

Myna kýrd otbasynyng shóbin bireulerding kelip órtep jibergenine óz basym nanbay túrmyn. Otbasynyng amandyghy ishki ister qyzmetkerlerining baqylauynda bolyp keldi. Olar osy mannan bir eli úzaghan joq. Bәlkim, jaghdaydy kýrdelendirip,  últ arasynan alauyzdyq tudyru  ýshin әldekimder jamandyqty jergilikti qazaqtargha audaryp otyrghan  bolar. Biraq, bәrin tergeu isi anyqtaydy. Tergeu ayaqtalmay birdene deu aqylgha syimaydy. Zang bar, qúqyq qorghaushy oryndar bar. Isting aq-qarasymen naqty mamandar ainalysyp jatyr. Solardyng qortyndy jauabyn kýteyik. Órekpimeyik. Zandy syilayyq. Zangha baghynayyq. Zandy syilap, zangha baghynsaq bәri de jónge keledi.

Redaksiyadan: Ýlken әkim әlgindey degen song «Besaghash» auylynyng әkimi de ýnsiz qalmady. Ol tergeuge týsken kýdiktining otbasy býgingi basy aman bauyry býtindigine rahmet aitsyn dep saldy.

«Besaghash» auylynyng әkimi, Kenesbek Mendebaev:

- Men osy auyldyng әkimi retinde jaghdaydy jaqsy bilemin. Kýrd jigitining kýdikpen ústaluynda da gәp bar. Ony tergeu oryndary anyqtaydy. Al, búl otbasy shaghym aitpastan búryn biz olardy polisiya qyzmetkerlerining kýshimen qorghaugha alghanbyz. Aqsaqaldar, auyl azamattary namysqa shauyp qanday da bir әreketterge barmaq boldy. Biz aqylgha, sabyrgha shaqyryp olardy toqtattyq. Aqsaqaldar men azamattar «sender mәselening týbine jetetin bolsandar - onda biz qoydyq» dep jónge jýgindi. Áytsede, kýzet pen baqylaudy kýsheyttik. Sóitkenning ózinde órt shyghyp ketti. Órt shyqty degendi esty salyp janúshyra jetip kelsek, kýrd aghayyndar qoldaryna bir-bir legen ústap alyp órt sóndirip jýr eken. Sulary da, legenderi de dayyn kórindi. Búdan basqa eshtene aita almaymyn.

Redaksiyadan: Bizding de «Besaghashtaghy» berekesizdik turaly aitarymyz  әzirge osy bolyp túr. Biraq isting barysyn nazarymyzdan shygharmaudy  oqyrman qauymgha  uәde etemiz.

«Abay-aqparat»