Qytaydaghy qazaqtar arasynan shyqqan alghashqy matematika ghylymynyng professory Ámir Ramazanúly 82 jasynda ómirden ozdy. Ol 1936 jyly Tarbaghatay tauy bókterining Qayqybas degen jerinde dýniyege keldi. 1954 jyly Shynjang institutynyng Fizika-matematika fakulitetine oqugha týsedi. Sol kezdegi daryndylargha degen qajettilikke baylanysty bir jyl ghana oqyp, instituttyng ózine múghalimdik qyzmetke ornalasady. 1957 jyly atalghan institut uniyversiytetke auysady.

Basshylyq oghan «Analitikalyq geometriyadan» sabaq berudi jýkteydi. Osylaysha ol Shynjang uniyversiyteti tarihynda túnghysh retki baghdarlamagha engen sabaqty az sandy últtar arasynan (qytaydan basqa últtardan) alghash ret batyldyqpen mindetine alghan ústaz retinde tarihta qaldy. Odan keyin «Jogharghy algebra», «Differensial tendeulerden» dәris oqydy. 1974 jyly Hanju uniyversiytetinen matematika mamandyghy boyynsha bilim aldy. Nәtiyjesinde Shynjandaghy joghary sanattaghy matematika múghalimderine degen tapshylyqtyng ornyn toltyra bildi. Ol oqytu ghylymy, zertteu jәne audarma júmysyn ózara ýilestire otyryp qomaqty tabysqa jetti. 1970-1980 jyldar aralyghynda matematikalyq ataular, terminderding deni qytaysha bolghandyqtan sabaq mazmúnyn týsinu óte qiyn edi. Osy olqylyqtyng ornyn toltyrghan Ámir Ramazanúly qazaq jәne úighyr tilindegi orta mektep matematika oqulyqtaryn jazdy. Mәselen, «Hikmetti qyzyq syzyqtar», «Qyzyqty algebra» enbekteri sol kezenning jemisi. Qytaydyng 4 myng jyldyq matematika tarihyn әr dәuir handyqtarynyng reti boyynsha jýlgelegen «Qytay matematika tarihy» atty kitaby 1994 jyly jaryq kórip zertteushi-mamandardyng ystyq yqylasyna bólendi. Ol qazaq kiyiz ýiining jasalu joldary men qoldanyluyna zer salyp, asa qúndy geometriyalyq bilimderding jinaqtalghanyn alghash ret ortagha saldy. Búl zertteuleri sol kezde jalpy matematika salasyndaghy mamandar men ghalymdardyng nazaryn audardy.

Ámir Ramazanúly songhy jyldary Qazaqstan, Ózbekstan ghylym akademiyasynda ghylymy zertteu saparynda bolyp, Úlyqbekting shygharmalaryn jәne qytay astronomiya, matematikasynyng orta Aziya ghylymyna yqpaly jóninde mazmúndy ghylymy bayandama jasady. Onyng úzaq jyldyq ústazdyq, zertteushiligi nәtiyjesinde jazghan «Orta ghasyrdaghy orta Aziya ghalymdary», «Ghylym damuynyng zandylyghy», «Orta ghasyrdaghy qytay matematikasynyng músylman elder matematikasyndaghy yqpaly», «Orta ghasyrda islam elderinen qytaygha kirgen astronomiyalyq matematikalyq bilimder», «Qazaq kalendary», «Nayman hannyng әuleti ghalym, aqyn, tóre Býichuan Borashúly», «Jibek joly matematikasy turaly», «Qazaq kalendary turasynda», «Jibek jolyndaghy ghylym-tehnika almastyru» qatarly dissertasiyalar jazyp jariyalady. Qytaydaghy jәne shetelderdegi kóptegen ghylymy konferensiyalargha qatysyp, qytaydaghy az últtardyng ghylym-tehnika tarihy, matematika-astronomiya bilimderi turaly «Qazaq kalendary jәne 12 jyl bir mýshelding orta jazyqqa kiru barysy», «Qazaq matematiygi Abbas әl-Jauharidyng matematikalyq iydeyasy», «Ál-Farabiyding matematikalyq iydeyalary turasynda», «Úlyqbekting astronomiya kestesindegi qytay kalendary» siyaqty taqyryptarda ghylymy bayandama jasady.

2004 jyly mamyrda Ózbekstan akademiygi, matematik Toqtamúrat Joraevtyng shaqyruymen barghan saparynda jasaghan bayandamasy ýshin altyn medali alghan. «Analitikalyq geomertiya», «Matematikalyq analiyz», «Jogharghy geometriya», qatarly jogharghy mektep oqulyqtaryn qazaq, úighyr tilderine audardy. «San turaly», «Qytay matematika tarihy» atty kólemdi kitap jazdy. Ásirese, «San turaly» kitaby ShÚAR Ghylym-tehnika qoghamy jaghynan  «Ghylym jalpylastyrudaghy tandauly tuyndy» bolyp baghalansa, qytay boyynsha ótkizilgen memlekettik kitap baghalauda 2-dәrejeli syilyq alghan. Sol jyldary «Qytaysha-qazaqsha matematika terminologiya sózdigin» qúrastyrdy. 30-dan astam ghylymiy-zertteu dissertasiyasy qazaq, qytay tilderinde jaryq kórdi. Osy kesek enbekteri ýshin 1995 jyly «Matematika professory» kәsiptik-tehnikalyq ataghyn aldy. Qytaydaghy qytaydan ózge az últtar ishinen tek Ámir Ramazanúly ghana akademik Uyn Jýnning «Jibek joly matematika-astronomiyasyn zertteu qory ghylymy komiytetinin» basqarushy 7 professordan qúralghan komissiyasynyng túraqty mýshesi retinde «Jibek joly» zertteulerine qatysyp keldi. Songhy jyldary әdebiyet, tariyh, mәdeniyet salasyna den qoyyp, «Qanly Tastemir», «Jyr perishtesi», «Kýshlik han», «Múhamet Haydar Dulati» qatarly ghylymy maqalalar jazyp jariyalady.

Ol – qazaqshagha jýirik, orys, qytay tilderin jetik mengerip, san-salaly ghylymnyng syryn bilip, jankeshtilikpen enbek etken bilimdi, bilikti ghalym, úlaghatty ústaz edi. Jatqan jeriniz jannatta, topryghanyz torqa bolsyn!

Kamalbek Boqanúlynyng maqalasy negizinde dayyndaldy

Abai.kz