70 jyl boyy Kenes odaghyn basqarghan kósemder, qolastyndaghy odaqtas elder basshylaryn óz halyqtaryna qarsy qoyyp, ýgittep, jaman әleumettik stereotipterdi boylaryna tereng sinirtti. Sonyng saldarynan elimiz óz  tәuelsizdigin alghan alghashqy jyldardan-aq  basshylarymyz dara qazaq halqymen últtyq memleket jasau mýmkin emes dep sheshti. Biylik birden óz júrtyna, qazaq halqynyng san ghasyrlyq memlekettigining birden bir qúqyqtyq-tarihy múrageri retinde qaramady. Keng baytaq jerimizding qazba -baylyqtaryn, múnay men gazdy shetel kompaniyalaryna tarqatyp berdi. Olardan týsken qyruar qarajat talan-tarajgha salyndy. Aqyrynda, Qazaqstan Respublikasynyng bayyrghy halyqy óz babalary jerinde osy kýnge deyin, ógeylik túrghysynda ómir sýrip keledi.

Qazaqstan jer kólemi jaghynan әlem boyynsha 9-shy oryndy iyelenedi. Ghasyrlar boyy keng baytaq jerin basqynshylyqtar men shapqynshylyqtardan qorghap, aman saqtap qalghan memleketqúrushy bayyrghy últ qazaqtardyn, jer ýsti men jer asty baylyqtarynan ózine tiyesili zandy sybaghalary bar. Zandy týrde retin tauyp, Qazaqstannyng barlyq dýniyesin, jerin әr qazaqqa kezinde órkeniyetti jolmen teng ýlestirip bergende, býgin әr qazaq ózine tiygen múrasyn jýz ese kóbeytip, shylqyp bayyp otyrar edi. Azamattary bayyghan memleket de bayyp, jahannyng aldynghy qatarly damyghan elderi qatarynda jýrer edi.

70 jyl boyy Kenes odaghyn basqarghan kósemder, qolastyndaghy odaqtas elder basshylaryn óz halyqtaryna qarsy qoyyp, ýgittep, jaman әleumettik stereotipterdi boylaryna tereng sinirtti. Sonyng saldarynan elimiz óz  tәuelsizdigin alghan alghashqy jyldardan-aq  basshylarymyz dara qazaq halqymen últtyq memleket jasau mýmkin emes dep sheshti. Biylik birden óz júrtyna, qazaq halqynyng san ghasyrlyq memlekettigining birden bir qúqyqtyq-tarihy múrageri retinde qaramady. Keng baytaq jerimizding qazba -baylyqtaryn, múnay men gazdy shetel kompaniyalaryna tarqatyp berdi. Olardan týsken qyruar qarajat talan-tarajgha salyndy. Aqyrynda, Qazaqstan Respublikasynyng bayyrghy halyqy óz babalary jerinde osy kýnge deyin, ógeylik túrghysynda ómir sýrip keledi.

Qazaqstan jer kólemi jaghynan әlem boyynsha 9-shy oryndy iyelenedi. Ghasyrlar boyy keng baytaq jerin basqynshylyqtar men shapqynshylyqtardan qorghap, aman saqtap qalghan memleketqúrushy bayyrghy últ qazaqtardyn, jer ýsti men jer asty baylyqtarynan ózine tiyesili zandy sybaghalary bar. Zandy týrde retin tauyp, Qazaqstannyng barlyq dýniyesin, jerin әr qazaqqa kezinde órkeniyetti jolmen teng ýlestirip bergende, býgin әr qazaq ózine tiygen múrasyn jýz ese kóbeytip, shylqyp bayyp otyrar edi. Azamattary bayyghan memleket de bayyp, jahannyng aldynghy qatarly damyghan elderi qatarynda jýrer edi.

Ózining menshigine ie bolyp, óz biznesin yjdaghatty órkendetip menedjer bolu, әr qazaqtyng qolynan kelmeydi emes, keledi. Qolynan is kelmegenderi jerin  nemese dýniyesin qazaq iskerlerine jalgha berip qoyar edi. Preziydent  memlekette ýzbey jiyrma jyl basshylyq jasap otyrghan son, el ókimetimen jabylyp, «qazaq halqyna óz eli baylyghyn teng ýlestirip beru» júmystaryn býgin  zandy týrde rettep qoyghanda, eli ýshin istegen eren isteri baghalanyp, bayyghan júrtynyng sheksiz alghysy men qoldauyn tabar edi.

«Qazynasy bar eldin, qazany ortaymaydy» degendey, men aityp otyrghan әngime ol qúr qiyal emes. Qara altyndy satudan týsken qarajatty barlyq bayyrghy júrtyna teng ýlestirip beretin әlemde arab elderi joq emes, bar.

Biz barlyq baylyghymyzdan qaghylghanymyz bylay túrsyn, әleumettik- ekonomikalyq salada memleketimizding jetistikteri de shamaly. Egin jәne dәstýrli mal sharuashylyghymyz da aitarlyqtay mәz emes. Et ónimderin jәne basqa da barlyq azyq-týlikti shetelden tasyp jep-ishemiz. Tipti, iyne jibimizdi qytaydan aldyrtamyz.

Dayyn ónim shygharatyn óndiris salasy, industriya mýldem damymaghan. Sebebi, biznesmen myrzalar elge janashyrlyq tanytpaydy, últtyq kapiatalister joqtyng qasy. Esesine, alash jerinde kәris, jebirey, ózbekten shyqqan milliarder nuvorishter barshylyq. Toqeteri, elimizding baylyghyn talan-tarajgha salyp, úrlap jeytinderge «әi» deytin әje, «qoy» deytin qoja joq. Últtyq nigilizm qazaqtyng ziyaly qauymynyng boyyn jaulap alghangha úqsaydy.  Asyl dәstýrlerdi ústanatyn últtyq aqsýiekter instituttaryn qalyptastyru jayynda osy kýnge deyin eshkim sóz qozghaghan emes. Osyghan qaraghanda elimizde asyl sýiekter túqymy mýldem qalmaghangha úqsaydy. Qalmasa, jana aqsýiekter boy kóteru kerek.

Alaqanday 15 million túrghyny bar Qazaqstan Respublikasy azamattaryn ajyratyp, «memlekettimizde 130 últ ókilderi túrady, olar bir-birimen tatu ómir sýredi» dep jahangha jar salghanymyz dúrys emes. Búl maqtanghanymyz әlem júrty aldynda ersi kórinedi. Ghalamda bizge qaraghanda sansyz halyqtar túratyn memlektter barshylyq. Bayqasanyz, әlemde bizge úqsap dauryqqan birde-bir el joq. Sebebi, olar polietnikalyq sayasatpen oinaugha bolmaytynyn biledi. Qazirgi jaghdayda bizding biyliktegiler «ertegi baghynda» ómir sýrip jatqandaryn kóremiz. Shyndyghyna kelgende Respublikamyzda túratyn ózge últ ókilderi bolashaghyna alandaydy. Sebebi, ókimet jiyrma jyl ishinde olargha qazaq tilin ýiretpedi, jәne jaqyn arada da ýireter týrleri de joq. Qazaqtyng jiyrma jyl boyy orystyng kóniline qarap oryssha sóilegeni bolmasa, eshkimning aldynda esh kinәsi joq. «Barlyq Qazaqstan Respublika azamattary memlekettik tilde sóilender»,  dep endigi jerde biz qatang talap qongymyzgha tolyq haqymyz bar.

«Últtyq patriotizmsiz» últty saqtap qalu mýmkin emes. Al, últ bolmaghan jerde memlekettik degen úghym da joyylady. Sondyqtan, әr qazaq balasynyn  túla-boyyna, últtyq patriotizmdi myqtap qalyptastyruymyz qajet.

Astana qalasy

«Abay-aqparat»