Býginde qalyng qazaq júrty Alash kósemi Álihan Bókeyhannyng 1917-20 jyldar aralyghyndaghy Alash avtonomiyasyn qúru jolyndaghy kýresin birshama jaqsy biledi. Alayda, Álekenning 1905-08 jyldardaghy Ombydaghy, 1908-16 jyldardaghy Samaradaghy, 1922-37 jyldardaghy Mәskeudegi ómiri men qyzmeti turaly derekter ýzik-ýzik qana. Ásirese, Álekenning Mәskeudegi kezeninde júmbaq kóp.

Nege?

1921-22 jyldary Qazaq dalasynda eki milliongha juyq adam ashtyqqa úshyrady. Búghan Á.Bókeyhan bastaghan búrynghy «alashordashylar» shydamay, «Ashtargha kómek» komiytetin qúrghan. M.Shoqaydyng jazuynsha, «Qazaqtar it etin jeuge mәjbýr bolghan sol jyldary Stalin partiya sezderinde Reseyge shoshqa etin jetkizudi mindettep», minberdi toqpaqtap jatqan. Alayda, GPU tynshylary alash ziyalylarynyng qazaqtargha jәrdemdesu әreketin Mәskeuge: «Mongholiya men Qiyr Shyghystaghy jaghdaydy, Bakichting bandylary men Ungernmen baylanysu arqyly Bókeyhanov Qazaqstanda Kenes ókimetin qúlatpaq niyette» dep týsindirdi. Álekenning inisi Smahannyng esteliginshe, «22 jyly 10 oktyabride milisiya kelip «arestovati» etip, Qarqaralygha әketti. Qarqaraly qazaqtary amandasyp, jylasyp qoshtasty. Álihandy sol betinshe Mәskeuge әketti».

Býginde qalyng qazaq júrty Alash kósemi Álihan Bókeyhannyng 1917-20 jyldar aralyghyndaghy Alash avtonomiyasyn qúru jolyndaghy kýresin birshama jaqsy biledi. Alayda, Álekenning 1905-08 jyldardaghy Ombydaghy, 1908-16 jyldardaghy Samaradaghy, 1922-37 jyldardaghy Mәskeudegi ómiri men qyzmeti turaly derekter ýzik-ýzik qana. Ásirese, Álekenning Mәskeudegi kezeninde júmbaq kóp.

Nege?

1921-22 jyldary Qazaq dalasynda eki milliongha juyq adam ashtyqqa úshyrady. Búghan Á.Bókeyhan bastaghan búrynghy «alashordashylar» shydamay, «Ashtargha kómek» komiytetin qúrghan. M.Shoqaydyng jazuynsha, «Qazaqtar it etin jeuge mәjbýr bolghan sol jyldary Stalin partiya sezderinde Reseyge shoshqa etin jetkizudi mindettep», minberdi toqpaqtap jatqan. Alayda, GPU tynshylary alash ziyalylarynyng qazaqtargha jәrdemdesu әreketin Mәskeuge: «Mongholiya men Qiyr Shyghystaghy jaghdaydy, Bakichting bandylary men Ungernmen baylanysu arqyly Bókeyhanov Qazaqstanda Kenes ókimetin qúlatpaq niyette» dep týsindirdi. Álekenning inisi Smahannyng esteliginshe, «22 jyly 10 oktyabride milisiya kelip «arestovati» etip, Qarqaralygha әketti. Qarqaraly qazaqtary amandasyp, jylasyp qoshtasty. Álihandy sol betinshe Mәskeuge әketti».

Patshagha qarsy Vyborg ýndeuine qol qoyghany ýshin Álihandy Resey biyligi 8-9 jyl әueli Omby, keyinnen Samaragha jer audarghan. Yaghni, Á.Bókeyhangha 1916 jylgha sheyin Qazaq jerine keluge tyiym salyndy. Al, búl joly Mәskeudegi Kenestik biylik Álekendi mýlde qúsa taghdyrdyng iyesine ainaldyrdy. Sóitip, Resey imperiyasy men Kenestik biylik Álihannyng mandayyna jiyny jiyrma bes jyldyq jer audaru men týrmeni jazdy.

Jaqynda alashtanushy S.Aqqúlyúly Stalinnyng Álihandy Qazaqstangha jibermeu turaly hatyn jariyalasa, jazushy T.Júrtbay Álekeng Stalinning «qasynda jýrip» qazaqqa pana bolu ýshin Mәskeudi ózi tandaghan degen pikir bildirdi. Bizdinshe, Stalinning Álihandy Qazaq jerine jiberuden seskengeni de ras, Álihannyng sayasy sheshimderge yqpal etu ýshin «Kremliding týbinde» otyrugha mýddeli bolghany da ras.

Tarihy derekter Álihannyng Mәskeudegi Ýlken Kislovskiy kóshesi, 4-ýi, 15-pәterinde Kenestik Qazaqstannyng sol kezdegi basshylarynyng týgelge juyghy bolghanyn aighaqtaydy. S.Qojanov, N.Núrmaqov, T.Rysqúlov, S.Sәduaqasov, J.Súltanbekov, Á.Álibekov - tizimdi soza beruge bolady. Sodan ba, qazaqty qyrghyngha úshyratqan F.Goloshekiyn: «Qazaqtar Qazaqstandy qalay basqaru kerektigi turaly birinshi basshy Goloshekinnen emes, Mәskeudegi Bókeyhanovtan aqyl súraydy» dep ashynsa, osy sózge sýiengen bolsa kerek, IY.Staliyn: «Mәskeuge kelgen qazaq basshylary qonaqýige týsken son, әueli maghan emes, Bókeyhanovqa sәlem beredi» depti. Shyndyghynda, Goloshekin men Stalin sózinde azdaghan әsireleu bar, degenmen sol kezdegi qazaqtyng eng ózekti mәseleleri: qazaq shekarasy, jer bólisi, qonystandyru isinde múqym qazaq sayasy elitasy Álihannan aqyl alghany anyq. Álihan bolsa, elin saghyna: «Ály joldas! Sen meni qazaq Narkomzemning atynan Qyzylordagha on besinshi oktyabrige shaqyrtyp maghan qaghaz jaz» dep, ýzdige hattar jiberuge mәjbýr boldy.

1937 jyly Álihandy atu turaly ýkim shyghyp, ol sol kýni-aq iske asqan. Al, Álihannyng aty-jóni «1-kategoriyaly» degen tizimning ishinde túr. Búl tizimge kýndelikti Stalin qol qoyyp otyrghan. Osy derekterdi zertteu barysynda Álihannyng sýiegining kýli Mәskeudegi Don ziratyna jerlengenin anyqtadyq. Ol turaly S.Aqqúlyúly óz maqalasynda byltyr «Memorial» qory arqyly búl derekti naqtylay jazghan edi.

Biyl Á.Bókeyhannyng 145 jyldyghy. Jýregi «Alash» dep soqqan qazaq qoghamy búl jyldy eskerusiz qaldyrmas. Osy jyly Álekenning Omby, Samara, Mәskeu jyldary turaly tyng dýniyeleri jaryqqa shyqsa, «Álihan taghylymyn» úghynudyng mazmúndy belgisi osy bolar edi. Al, byltyr Orynbordaghy eki ýige taqta ornatqan QR Mәdeniyet ministrligi men Qazaqstannyng Reseydegi elshiligi biyl Mәskeudegi Álihan 15 jyl túrghan ýige eskertkish taqta, Don ziratyndaghy Á.Bókeyhan men N.Núrmaqovtyng sýiegining kýli jerlengen qorymgha qalaqtay belgi qoysa, ol da bir Alashqa degen qúrmet. Áytpese, 37-jyldan beri Alash kósemining basyna Álihannyng jalghyz úly Ýgedeyding balasynan basqa tiri pende at izin salmady. Álde, Alashtyng «Jan syryn» jazghan Maghjan:

Bolmasa, molama da barmas pa eken?

Atymdy auzyna da almas pa eken?

Qarayyp japan týzde jalghyz túrghan

Molama kóz qyryn da salmas pa eken? - degen ólenin bizding osy samarqau kýiimizdi shamalap sezip jazdy ma eken?

«Alash ainasy» gazeti