Áueli myna aqparatqa qaranyz. Qazaqstan úsynys aityp, Aughan әielderine kómek berumen, solardyng mәselesin Halyqaralyq dengeyde kóterumen ainalysatyn kense ashudy úsynypty. Qayda? Ortalyq Aziyada.

Saylausyz Senatqa baryp, onda bildey bir komiytetti basqaryp otyrghan dәu ýidegi Dәrigha qyz osy jәitqa qatysty pikir aitypty. Janaghy Aughan әielderine jәrdemdesetin OA-lyq kensening qayda ornalasatyny әzirge belgisiz depti. Demek, búl mәsele ashyq diskussiya dengeyinde. Áli de talqylau bolady.

"Búny biz sheshemiz. Meninshe, osy prosessting barlyq qatysushylary búl mәselesi dauysqa salyp sheshui kerek. Biz, Qazaqstan, búl mәselede ashyq diskussiyagha dayynbyz jәne búl taqyrypty monopolizasiyalau niyetimiz joq. Osy konferensiya bir retki shara bolyp qalmasa quanar edik. Kerisinshe, Ortalyq Aziyada jyl sayyn ótkizilip túrsa jaqsy", - deydi Dәrigha Núrsúltanqyzy.

Ol búny Astanada ótken Aughanstan әielderi mәselesi jónindegi ónirlik konferensiyada aitqan.

Dәrigha Nazarbaeva OA-daghy әr elding әielderining ózderining ishki genderlik problemalary baryn, alayda olardyng mәselesi Aughan әielderimen salystyrugha kelmeytinin aitypty.

"Degenmen Aughan әielderi býgingi kýni kýnderin әreng kórip jýr. Tipti, Aughanstanda qyzdardy 7-9 jastan bastap kýieuge beretin jәittar da tirkelgen. Olardyng 65 payyzy tuyt kezinde qaytys bolghan. Áyel búl dýniyege bala әkeledi. Sol әiel balagha birinshi tәrbiyeni beredi. Onyng minezin qalyptastyrady. Tek sauatty, oqyghan әiel ghana mahabbat, jylulyq sekildi jaqsy qasiyettermen qatar kókjiyegin keneyte alady", - dep týiindepti Dәrigha Núrsúltanqyzy.

Jә, Dәu ýidegi Dәu apamnyng degeni ózekti-aq. Ol jaqta әielderding fizikalyq jәne seksualdyq qysymnyng qúrbany bolyp jatqany ras.

Al bizde she? "Álemdik" masshtabta ghana oilaytyn Aqorda jaqtaghy aq jaghalylar Qazaqstandy qatyryp bolyp, endi Aughannyng әielderine kómektespek pe?

Qazaqstanda da әielderding seksualdyq jәne fizikalyq qysymnyn, onan qalsa túrmystyq qysymnyng qúrbany bolyp jatqanyn Dәrigha apay bilmey me? Álde, ol kisining imidjmeykerleri men spichrayterleri Qazaqstan әielderining mәselesin mardym kórmegeni me?

Bilmese bildireyik. Kórmese kórseteyik. Atasy bólek aughangha alandap jýrgen Dәrigha apay ózimizding qyz-kelinshekterding de janayqayyn shamasy jetse Senatta kótersin.

2017 jyldyng statistikasy. QR Bas prokuratura mәlimeti boyynsha, Sot ýkimi  oqylghan 477 is qaralghan.  458 adam sottalghan. 36 adam aqtalyp shyqqan. Bizdegi qúzyrly organdar jýrgizgen zertteu boyynsha, 18-75 jas aralyghyndaghy әielderding 17 payyzy ómirinde bir ret bolsyn, seksualdyq, fizikalyq nemese túrmystyq kýsh qoldanudyng qúrbany bolghan. Al әrbir besinshi әiel psihologiyalyq qysym kórgen. Búl degeniniz 21 payyzdyng ýstindegi kórsetkish.

Ol az deseniz, 24% qazaqstandyq әiel (túrmystaghy әielder) seksualdyq, fizikalyq jәne psihologiyalyq qysymdy birdey kórgen.

Búl Dәrigha apa, әielderding týrli kýsh qoldanudyng qúrbany boluy faktisi elimizde órship túr degen sóz.

Endi mynany qaranyz, erlerding kýsh qoldanuy SQO, ShQO men Týrkistan (búrynghy OQO) oblystarynda jii tirkelgen. Al eng tómengi kórsetkish Qyzylorda jәne Jambyl oblystarynda eken.

1996 jylghy derek boyynsha, Qazaqstanda 2026 әiel men qyz jynystyq jәne túrmystyq zorlyqtyng qúrbany bolghan.

Súmdyq dersiz, degenmen statistika solay sóileydi. Qazaqstandaghy qylmyskerlerding 87 payyzy er adam. Elimizde әr 5-6 saghat sayyn kisi ólimi nemese zorlyq faktisi oryn alady.

QR ÚEM jýrgizgen saualnama qorytyndysy boyynsha, 51 payyz әiel kýsh qoldanudyng qúrbany bolghanyn eshkimge aitpaghan.

Joq. Qazaqstannyng Ýkimeti hәm qúzyrly organdary qol qusyryp otyr degimiz joq. QR Ýkimet qoldauymen "BÚÚ-әielder" qúrylymy elimizde birqatar jobalardy jýzege asyryp otyr. Onyng barlyghy Qazaqstan әielderining mýmkindikteri men qúqyqtaryn qorghaugha, kýsh qoldanu men jynystyq diskriminasiyany boldyrmaugha baghyttalghan.

Degenmen Qazaqstanda әielderding zorlyq qúrbany bolyp otyrghany fakt. Mysaly, "Songz krizisnyh sentrov Kazahstana" keltirgen derekke kóz jýgirtsek, elimizde jyl sayyn týrli sipattaghy zorlyqtyng qúrbany bolghan 400-den astam әiel qaytys bolady. Búl 2017 jylghy derek. 1 jyl ótse de, ózgerip ketken dýnie kórmedik.

Áyelderge kýsh qoldanugha qatysty QR Qylmystyq kodeksining birneshe baby boyynsha is qaralady eken. Ol qanday baptar?

Praktika kórsetkishi: azaptau (QR QK 110 bap); affekti jaghdayynda adam densaulyghyna auyr zarar keltiru (QR QK 111 bap); zorlau (QR QK 120 bap); jynystyq sipattaghy  kýsh qoldanu әreketi (QR QK 121 bap); jynystyq qatynasqa mәjbýrleu (QR QK 123 bap).

2016 jyly Bas prokuror bolyp qyzmet etken, qazirgi QR Jogharghy sot tóraghasy Jaqyp Asanovtyng aitqany bar.

Onda QR Qylmystyq kodeksining 108 jәne 109 baptary (Qasaqana jenil dene jaraqatyn týsiru jәne tayaqtau) Qylmystyq kodekstan Ákimshilik kodekske auystyrylghan. Demek, bayynan tayaq jep, qorlyq kórgen, yaghny túrmystyq qysymnyng qúrbany bolghan әiel endi Ákimshilik kodeks negizinde ghana shaghymdana alady.

Al kýsh qoldanushy Qylmystyq jauapkershilikke tartylmaydy. Tek әkimshilik jaza taghayyndalady. Búryn, erkek óz әielin ólimshi etip sabaghan jaghdayda bar bolghany 45 tәulikten 60 tәulikke deyin ghana qamauda bolady dep kórsetilgen.

Keyin búl ózgertilip, endi qamau merzimin 15 tәulikke qysqartylghan. Sәikesinshe, salynatyn aiyppúldyng da kólemi azayghan.

Ol az deseniz, taghy derek 2017 jyldyng qorytyndysy boyynsha Qazaqstan әielderine qarsy 91 mynnan astam qúqyq búzushylyq jasalghan.

Týiin. Mine, solay Dәrigha hanym. Júrtty jarylqamay túryp, ózimizdi jetistirip alu kerek. "Áuliyeng әueli ózin jarylqap alsyn" depti ghoy, bayaghyda bir kisi. Dәrigha apagha da aitarymyz sol.

Dәrigha demekshi, sóz týiininde mynany eske salghymyz keledi. Qytaydyng sayasy qysymynan qashyp, Qazaqstandaghy bala-shaghasyna, otbasyna oralu maqsatynda shekarany zansyz kesip ótip kelgen Sayragýl Sauytbaydy júrt jaqsy biledi. QR ÚQK Shekarashylary Qytay asyryp jibermek bolghanda, Halyqaralyq dengeyde hәm jalpyhalyqtyq dengeyde arasha týsip, alyp qaldyq.

Sol kezde júrtty jarylqaghysh Dәrigha apam qayda qarap otyrdy? Senaty bar, Mәjilisi bar qúmyrsqaday qújynaghan deputattar nege ýnsiz qaldy? Eng qúryghanda Qazaq әielining taghdyryna arasha týspese de, moralidyq qoldau jasaugha Senat pen Mәjilistegi Dәrigha Nazarbaeva bastaghan deputat әielder Jarkentke kelse astynan taghy týsip qalmas edi ghoy. Jaraydy, Jarkentti alys kórse, Taldyqorghanda UTIY-da jatqan da Nazarbaeva, Qaraqúsova sekildi egde deputattar tobyq jútqan adamday tymyrayyp, "lәm-miym" degen joq qoy.

Qazir de, Qytaydyng sayasy sýrgini әlemdik masshtabta aitylyp jýr. Ondaghy myndaghan etnikalyq qazaq әieli týrmening tepkisin kórip jatyr. Olardyng jazyghy - qazaq bolghandyghy.

Al, "bәrimiz qytaysha ýirenuimiz kerek" dep jýrgen Dәrigha apay ýnsiz otyr, osy mәselede.

Qazaqtyng bir әieline arasha týse almay jatyp, aughandy jarylqaymyn deui - aqyldyng shenberine syimaydy. Qúry pafos. Pishtu...

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz