Býgin QR Premier-Ministri Baqytjan Saghyntaevtyng tóraghalyghymen ótken Ýkimet otyrysynda últtyq ekonomika ministri T. Sýleymenov, qarjy ministri B. Súltanov, Últtyq bank tóraghasy D. Aqyshev elimizding 2018 jyldyng segiz aiyndaghy әleumettik-ekonomikalyq damuy men respublikalyq budjetting atqaryluynyng qorytyndylary turaly bayandady, - dep habarlaydy Ýkimetting baspasóz qyzmeti.

Últtyq ekonomika ministri Timur Sýleymenov osy jyldyng qantar–tamyz ailarynda Qazaqstan ekonomikasynyng ong ósu ýrdisi saqtalyp otyrghanyn aitty. Sonymen birge, ekonomikalyq damu әlemdik naryqtardaghy syn-tegeurinder men qúbylmalylyqtardyng kýshengi jaghdayynda jýrip jatyr.

«Esepti kezende JIÓ ósui 3,8% qúrady. JIÓ ósimi boyynsha 4% maqsatqa jetu ýshin, ay sayynghy ósimdi aghymdaghy jyldyng sonyna deyin orta eseppen 4,2% dengeyinde qamtamasyz etu qajet», — dedi T. Sýleymenov.

Auyl sharuashylyghy ónimderining shygharylymy jeti aida 3,5% qaraghanda 2,4% qúrady. Bәsendeu Aqmola, Pavlodar, Soltýstik Qazaqstan jәne Shyghys Qazaqstan oblystaryndaghy egin jinaudyng tómendeuining saldarynan ósimdik sharuashylyghynyng 1,5% tómendeuimen baylanysty. Mal sharuashylyghy 3,9% ósti.

Qúrylys salasy 3,6% maqsatty kórsetkish kezinde bar bolghany 0,8% ósti. Jeti aida ósim 1,3% bolghan.

Kórsetilgen qyzmetter óndirisi aghymdaghy jylghy qantar–shildedegi 3,8%-ten 3,7% deyin bәsendedi. Maqsatty kórsetkish 4,1% qúraydy. Búl aqparat jәne baylanys qyzmetterining 0,7 p.t.-qa 4,5% deyin (7 aida – 5,2%), ghylymy jәne tehnikalyq qyzmetting 0,2 p.t.-qa 2,5% deyin (7 aida – 2,7%) ósim qarqyndarynyng bәsendeuine baylanysty oryn alyp otyr. Sonymen qatar, sauda — 5,8%-gha (maqsatty kórsetkish — 3,9%), kólik — 4,8% ósti.

Negizgi kapitalgha salynghan investisiyalar 21,4% ósti, onyng ishinde jeke investisiyalar — 26,8%.

Óz bayandamasynda T. Sýleymenov birqatar oblysta óndiris kórsetkishterining tómendegenine nazar audardy.

«Soltýstik Qazaqstan, Batys Qazaqstan, Týrkistan jәne Qyzylorda oblystarynda ónerkәsip ónimderi óndirisining tómendeui bayqalady. 1,1%-ten 3,9%-ke deyingi qarqynmen respublikalyq mәnnen tómen ósim Almaty, Manghystau, Pavlodar, Qaraghandy oblystarynda, sonday-aq Astana, Almaty jәne Shymkent qalalarynda tirkeldi», — dep bayandady últtyq ekonomika ministri.

QR ÚEM derekterine sәikes, atalghan ónirlerde múnay men gaz kondensatyn, uran kenin óndiru, jýk vagondary jәne ún óndirisi qysqartyldy.

Auyl sharuashylyghy boyynsha ong ýrdis 12 ónirde saqtaluda. Sonymen birge, Batys Qazaqstan oblysy teris aimaqqa auysty. Astyq ónimderin jinaudyng azangyna baylanysty tómendeu 1,7% qúrady. Aqmola oblysynda ótken jylghy dengey saqtaldy.

Qúrylys boyynsha teris mәn Astana qalasynda jәne Pavlodar oblysynda bayqalady. Astana qalasynda aghymdaghy jyldyng 7 aiyndaghy (-19,1%)-ten (-21,7%)-ke deyin tómendeu terendey týsti.

Syrtqy sauda ainalymy joghary ósim ýrdisin túraqty saqtap túr. Ol jeti aida 20,1% úlghaydy ($51,9 mlrd). Eksport 26%-gha ($34 mlrd) ósti. Sonymen qatar, shiykizattyq emes tauarlar eksportynyng ósimi 4,1% ($9 mlrd) qúrady. Import 10,3% ($17,9 mlrd) ósti. Negizinen ósim importtalatyn investisiyalyq tauarlar (mashina jәne jabdyqtar) esebinen qamtamasyz etildi. Olardyng ósui 17,2% qúrady.

Enbek naryghynda túraqtylyq saqtaluda. Jyl basynan beri 297,1 myng adam júmysqa ornalastyryldy (1 tamyzdaghy jaghday boyynsha). Jalaqy bir qalypty qarqynmen ósude. Qantar–shildede ortasha ailyq jalaqy 157,7 myng tengeni qúrady jәne naqty mәninde 2,3% ósti. Qantar–mausym ailaryndaghy naqty aqshalay kirister 1% ósti.

«Jyldyq maqsatty kórsetkishterge qol jetkizuge tórt ay qaldy. JIÓ boyynsha – ol 3,8%. Degenmen qalauly nәtiyje – 4%. Búl halyqaralyq saudadaghy shiyelenisterdi jәne qarjy naryghyndaghy qúbylmalylyqty eskeresek, onay mәsele emes», — dep bayandady T. Sýleymenov.

Últtyq ekonomika ministri songhy alty jyldaghy JIÓ ýlesi orta eseppen 42%-ten 58%–ke deyingi aralyqta bolghanyn, sonday-aq ótken jylghy songhy tórt aidyng bazasyn eskere otyryp, aghymdaghy jyldyng sonyna deyin salalardyng ósuin tómendegi dengeyde qamtamasyz etu qajet ekenin jetkizdi:

• ónerkәsip — 5,7%, óndeudi qosa alghanda — 5,6%;
• auyl sharuashylyghy — 4,4%;
• qúrylys — 3,7%;
• kórsetiletin qyzmetter — 3,8%, onyng ishinde sauda — 5,8%, kólik — 4,8%, baylanys — 4,5%.

«Jyldyng basynan beri JIÓ ósu qarqynyn eskere otyryp, 4% maqsaty qoljetimdi bolyp qalady. Alayda, farmasevtika, azyq-týlik jәne susyn ónimderin óndiru, múnaydy óndeu, auyl sharuashylyghy sekildi salalarda maqsatty ósim qarqyndaryna qol jetkizilmeui mýmkin. Atalghan salalarda ekonomikanyng sapaly ósim qarqyndary ýshin jyldyng sonyna deyin ailyq ósim qarqyndaryn orta eseppen 4–9% aralyghynda qamtamasyz etu qajet», — dedi T. Sýleymenov.

Premier-Ministr Baqytjan Saghyntaev últtyq ekonomika ministrining bayandamasyn tyndaghannan keyin 11 ónirdegi tómengi kórsetkishter ekonomikadaghy qolayly ýrdisterge say kelmeytinin atap ótti. Sonday-aq, kórsetkishterding tómendeui qúrylys jәne investisiyalar salalarynda bayqalady.

«Aytqan sózderinizding bәri dúrys, alayda siz besinshi jәne altynshy slaydtardy kórsetken kezde, qolayly ýrdis saqtalyp otyr dediniz. Óndiris turaly aitar bolsanyz, 11 ónir ónerkәsip boyynsha respublikalyq dengeyden tómen túr, nelikten qolayly dep aitamyz? Búdan keyin qúrylys, investisiyalar salalaryn qaranyz: tek tórt ónir ghana respublikalyq dengeyden joghary túr, al búl neni bildiredi? Eger de negizgi kapitalghan investisiyalar salynbaytyn bolsa, onda óndiriste damu bolmaydy, qalay búl jaghdaydy qolayly dep aitugha bolady, birinshi kezekte ózinizge talap qonynyz kerek, sosyn baryp basqa júrtqa aqyl aitynyz», — dedi B. Saghyntaev.

QR qarjy ministri B. Súltanov osy jyldyng segiz aiyndaghy bujetting oryndaluynyng negizgi kórsetkishteri turaly bayandady. Budjetting negizgi kórsetkishteri aitarlyqtay jaqsartylghan.

Memlekettik budjetke (transferttersiz) 5,252 trln tenge kiris týsti. Búl soma 2015 jyldyng jalpy jyldyq kóleminen 74 mlrd tengege artyq. Ekonomikanyng barlyq salalarynda makroekonomikalyq kórsetkishterding jaqsaruy, onyng ishinde múnay men metall baghasynyng ósui, kiristerding ósuine birden-bir sebep boldy. Sonday-aq, búghan salyqtyq–kedendik әkimshilendiru rәsimderining tiyimdiligining artuy da yqpal etti.

«Budjetterding barlyq dengeylerinde kirister boyynsha aghymdaghy josparlar artyghymen oryndaldy. Memlekettik budjet – 104,7%, respublikalyq budjet – 103,7% jәne jergilikti budjet – 107%. Naqtylanghan jospardyng jyldyng ayaghyna deyin tolyq oryndaluyna eshqanday kedergiler joq», — dep bayandady B. Súltanov.

Shyghystar esepti kezende 7,439 mlrd tenge somagha atqaryldy. Olardyng ishinde 55% әleumettik salagha jiberildi (2017 jylghy segiz aida — 40,8%).

Shyghystar boyynsha iygeru dengeyi aitarlyqtay joghary: memlekettik budjet — 97,9%, respublikalyq budjet — 98,6% jәne jergilikti budjet — 97,8%.

«Núrly jol» memlekettik baghdarlamasyn iske asyrugha 2018 jylghy respublikalyq budjette 476,3 mlrd tenge qarastyrylghan. Qarjy ministrligining derekteri boyynsha, Memlekettik baghdarlama qarajaty respublikalyq dengeyde barynsha jaqsy iygerilude. Aghymdaghy jylghy 1 qyrkýiektegi jaghday boyynsha 248,4 mlrd tenge nemese esepti kezenning josparyna 99,5% iygerildi. Jyldyq jospar boyynsha iygeru 52,2% qúrady.

«Budjet qarajatynyng júmsaluy túraqty baqylaugha alynghan. Esepti kezende budjet qarajatynyng 923 mlrd tengesi auditorlyq sharalarmen qamtyldy. Qarjylyq búzushylyqtardyng ótken jyldyng úqsas kezenimen salystyrghanda tómendeui bayqalady. Barlyghy 86,6 mlrd tengege qarjylyq búzushylyqtar anyqtalghan. Osy somanyng 53,3 mlrd tengesi audit barysynda qalpyna keltirildi», — dedi qarjy ministri.

Keshendi jospardyng 887 obektisinen aghymdaghy jyldyng 1 qyrkýiegindegi jaghday boyynsha

515 obektisi satugha qoyylghan bolatyn. Onyng ishinde somasy 246 mlrd tengening 435 obektisi satyldy. Satu ekonomikalyq jaghynan tiyimsiz boluyna jәne ýsh obektining sauda-sattyq nәtiyjeleri boyynsha satylmaghandyghyna baylanysty, 269 obekti qayta úiymdastyru jәne taratu satysynda. Osylaysha, aghymdaghy jyldyng 1 qyrkýiegindegi qayta úiymdastyrylghan jәne taratylghan obektilerdi eskere otyryp, Jekeshelendiruding keshendi jospary 79,4%-ke oryndaldy.

B. Súltanovtyng aituynsha, jalpy jekeshelendiru prosesi satu kestesine sәikes jýrip jatyr. Aghymdaghy jyldyng sonyna deyin taghy da 70 obekti, onyng 15 respublikalyq menshik obektisi, 24 kommunaldyq menshik obektisi, 31 últtyq holdingter men últtyq kompaniyalardyng aktivteri satugha qoyylady.

Óz kezeginde Últtyq bank tóraghasy Daniyar Aqyshev 2018 jyldyng qantar–tamyz ailarynda inflyasiya 2,9% qúraghanyn, búl ótken jyldyng sәikes kezenimen salystyrghanda tómen kórsetkish ekenin jetkizdi. Jyldyq inflyasiya tamyzda ótken jyldyng sonyndaghy 7,1% salystyrghanda 6%-gha deyin tómendedi.

Últtyq bankting baghalauy boyynsha, aghymdaghy jyly inflyasiya 5–7% maqsatty dәlizinde saqtalady. Degenmen, songhy birneshe aida syn-tegeurinder artyp keledi, búl Últtyq Bank baghalaghan kórsetkishten aldaghy uaqytta inflyasiyanyng bayau tómendeuine әkeledi.

«2019 jyly inflyasiya 4–7% dәlizinde, yaghny shamamen 6% dengeyinde anyqtalghan maqsatty dәlizding jogharghy sheginde qalyptasady. Búl syrtqy faktorlardyng әserine jәne ishki jiyntyq súranystyng kenenine baylanysty. Osyghan oray, inflyasiyany maqsatty dәlizde ústap túru ýshin qosymsha sharalardy qabyldau qajet», — dedi D. Aqyshev.

Jyl basynan beri bazalyq mólsherleme 10,25%-dan 9%-gha deyin tómendedi. Alayda, Últtyq bank egerde inflyasiyalyq tәuekelderdi baghalau rastalghan jaghdayda, aghymdaghy jyldyng sonyna deyin aqsha-nesie sharttary qataldana týsui mýmkin ekenin jetkizdi.

Sonymen qatar, valuta naryghyndaghy tenge baghamy jyl basynan bastap 10 qyrkýiek aralyghynda 13,8%-gha bәsendep, $1 — 378,11 tengeni qúraghany atap ótildi. Jyl basynan bastap resey rublining 22%-gha qúldyrauyna qaramastan, tenge baghamyna dollargha qatysty damushy elderding valutalarynyng aitarlyqtay әlsireu faktorlary әser etude.

Abai.kz