Búrynghy Semey oblysy, Qarqaraly uezi, Toqyrauyn bolysynda 1866 jyly dýniyege kelip, qogham jәne memleket qayratkeri, últ- azattyq Alash qozghalysynyng jetekshisi dengeyine deyin kóterilgen zerek Álihandy әkesi Qarqaralygha alyp baryp, jergilikti moldanyng qolyna oqugha beredi. Biraq ol moldanyng qolynan oqudy qanaghat tútpay, qaladaghy ýsh synyptyq sauat ashatyn mektepke auysady. Ony bitirgennen keyin 1879-1886j. Qarqaraly qalasyndaghy qazaq balalaryna arnalghan mektepte oqydy. 1886-1890j. Ombydaghy tehnikalyq uchiliyshede oqyp, ony «tehniyk» mamandyghy boyynsha bitirip shyqty. 1890-1894j. Sankt - Peterburgtegi Orman institutynyng ekonomika fakulitetinde oqydy. Student kezden-aq onyng sayasy kózqarasy qalyptasty, kadetter partiyasynyng mýshesi boldy.
Biz bir maqalada Álekeng jayly bәrin aitu mýmkin bolmaytyndyqtan, osy jerde 1917 jylgha auysyp ketkendi jón kórip otyrmyz.

Búrynghy Semey oblysy, Qarqaraly uezi, Toqyrauyn bolysynda 1866 jyly dýniyege kelip, qogham jәne memleket qayratkeri, últ- azattyq Alash qozghalysynyng jetekshisi dengeyine deyin kóterilgen zerek Álihandy әkesi Qarqaralygha alyp baryp, jergilikti moldanyng qolyna oqugha beredi. Biraq ol moldanyng qolynan oqudy qanaghat tútpay, qaladaghy ýsh synyptyq sauat ashatyn mektepke auysady. Ony bitirgennen keyin 1879-1886j. Qarqaraly qalasyndaghy qazaq balalaryna arnalghan mektepte oqydy. 1886-1890j. Ombydaghy tehnikalyq uchiliyshede oqyp, ony «tehniyk» mamandyghy boyynsha bitirip shyqty. 1890-1894j. Sankt - Peterburgtegi Orman institutynyng ekonomika fakulitetinde oqydy. Student kezden-aq onyng sayasy kózqarasy qalyptasty, kadetter partiyasynyng mýshesi boldy.
Biz bir maqalada Álekeng jayly bәrin aitu mýmkin bolmaytyndyqtan, osy jerde 1917 jylgha auysyp ketkendi jón kórip otyrmyz.
Álekeng 1917 jylghy Aqpan tónkerisinen ýlken ýmit kýtedi. Biraq ol ýmiti aqtalmaydy. Uaqytsha ýkimet, onyng ishinde ózi mýshesi bolyp jýrgen kadet partiyasynyng kósemderi qazaqqa avtonomiya beruge qarsy bolady. Onyng ýstine olarmen jer mәselesi jóninde de ymyragha kele almaydy da, ol búl partiyadan shyghyp, qazaqtan saylanghan toghyz ókildi bastap baryp, Tomsk qalasynda Sibir avtonomisterining qúryltayyna qatysady. Osynda bolashaq Sibir respublikasynyng qúramynda Qazaq avtonomiyasy qúrylmaq bolady. Biraq, búl jobanyng da iske aspaytyny anyqtaldy.
Qúryltaydan oralysymen Álihan qazaq tarihyndaghy túnghysh sayasy úiym Alash partiyasyn úiymdastyrugha kirisedi.1917 jyly 21-28 shildede Birinshi Jalpyqazaq sezinde «Alash» atty partiya qúrylyp, búl sezde 14 mәsele qaraldy. Solardyng ishinde memleketti biyleu týri; qazaq oblystarynda avtonomiya; jer mәselesi; oqu mәselesin erekshe ataugha bolady. Al 1917 jyly 24 mausymdaghy «Qazaq» gazetinde avtonomiyalyqtyng negizi turaly әrtýrli pikir-úsynystar aitylghan. Qazaq memleketi derbes pe joq әlde bolashaq Federativtik Rossiyanyng bir avtonomiyalyq bóligi bolghany jón be? Qazaqtar óz betimen tәuelsiz el bola ala ma, әlde tәuelsizdikke basqa halyqtarmen odaqtasqan jaghdayda jete me degen súraqtar talqylandy. Biraq, sezd naqty pikirge kele almady. Kýn tәrtibinde airyqsha mәnge ie bolghan din, әiel mәseleleri jәne sot jýiesi boldy. Búrynghy eski sot jýiesi taratylyp, olardyng ornyna «Qazaq túrmysyna layyq airyqsha sot qúrylugha» tiyis boldy.
1917 jyldyng 21 qarasha kýni «Qazaq» gazetinde Alash partiyasy baghdarlamasynyng jobasy jariyalandy. «Alash» partiyasynyng ómirge kelui ýlken sayasy mәsele edi. Sol kezdegi qazaq intelliygensiyasy ghylymy júmystarmen de, oqu-aghartu isimen de, alghashqy qazaq tilinde basylymdar shygharumen de, kórkem tvorchestvomen de ainalysqanyn kóruge bolady. «Alash» partiyasy programmasynyng jobasyndaghy toghyzynshy tarauda «Ghylym-bilim ýiretu» jóninde oqu ordalarynyng esigi kimge de bolsa ashyq, aqysyz boluy; júrtqa jalpy oqu jayly; bastauysh mektepter ana tilinde oqytuy jәne t.b. dep atap kórsetiledi.
Álihan Bókeyhanov pen Ahmet Baytúrsynov bastaghan bir top qayratkerlerding úsynysymen 1917 jyly 5-13 jeltoqsanda Orynbor qalasynda qazaq memlekettigi turaly mәsele qaraghan Ekinshi Jalpyqazaq sezi bolyp ótti. Sezding kýn tәrtibinde túrghan eng negizgi mәsele - kenestik biylikke qatynas jóninde bayandamany Á.Bókeyhanov jasady. Sezd qazaq bolystaryn býlinshilikten saqtau maqsatynda uaqytsha «Últ Kenesin» qúryp, onyng aty «Alashorda» bolsyn degen sheshim qabyldady. 25 orynnan túrghan búl ýkimetting tóraghasy bolyp kópshilik dauyspen Bókeyhanov saylandy. Sezde avtonomiyany jariyalau merzimi turaly qyzu tartystar birneshe kýnge sozyldy. Aqyry Alash avtonomiyasy jariyalanyp, Á. Bókeyhanov sol alghashqy Qazaq respublikasynyng túnghysh tóraghasy (preziydenti) bolyp saylandy.
Sezde Mirjaqyp Dulatov bayandama jasady: qazaq dalasynda medrese men mektepterding azdyghyn, qazaq tilinde oqulyqtardyng jetispeytinin, sondyqtan mindetti týrde últtyq mektepterdi qúru kerektigin tilge tiyek etti. Osy mәsele boyynsha qúramy 5 adamnan túratyn bastauysh jәne orta mektepterge arnalghan qazaq tilinde oqulyq jazatyn komissiya qúryldy.
Endi Álekeng jayly zertteu isimen ainalysyp jýrgen ghalym, tarihshylargha sóz bereyik.
Jazushy, tarihshy Túrsyn Júrtbaev bylay deydi:
Álihan Bókeyhanovtyng bes ústanymy boldy. Eng birinshi - Alash últtyq demokratiyalyq memleket boluy tiyis. Ol ýshin eng aldymen «jer, jer jәne jer» boluy tiyis. Jersiz Otan joq. Álihan Bókeyhanovtyng úigharymy boyynsha, qazaqtyng bayyrghy jerin qashan qazaqtyng ózi ghylym men tehnikagha sýienip, tolyq iygermeyinshe, jer jekemenshikke, qonys audarushylargha berilmeui tiyis. Jer - Otan. Jerdi satqan Otandy satqanmen birdey. Ekinshi ústanymy - Alash jerining astyndaghy, ýstindegi, kógindegi barlyq baylyq qazaqtyng ózine qyzmet etui tiyis. «Bókeyhanovtyng sózimen aitsaq, «qazaqtyng әrbir tasy qazaqtyng ónirine týime bolyp taghyluy tiyis», - deydi Júrtbaev myrza.
Ýshinshi ústanymy - Bókeyhanovtyng jobasy boyynsha, qazaqtyng jerinde óndirilgen bir uys jýn sol memleketting azamattarynyng ýstine toqyma bolyp toqylyp kiyilui kerek. Yaghny memleket tolyqtay ekonomikalyq tәuelsizdikke qol jetkizuge tiyis bolghan.
Tórtinshi ústanymy - qazaq memleketinde memleket qúrushy últtyng tili, dini, mentaliyteti ózge últtargha qaraghanda ýstem boluy kerek degenge saydy. Yaghny búl iydeologiyalyq ústanym bolatyn.
Al besinshi - eng negizgi ústanymy boyynsha ghylymgha, sonyng ishinde tәuelsiz ghylymgha, últtyq dәstýrge negizdelgen, zangha sýiene otyryp, Japoniya ýlgisindegi últtyq demokratiyalyq memleket qúryluy kerek edi. Alash qayratkerlerining búl ústanymynyng dúrystyghyna samuraylyq dәstýrge negizdelgen japon últynyng bar-joghy 20 jyldyng ishinde birtútas imperiyagha ainalyp shygha kelui dәlel bolsa kerek».
Mәmbet Qoygeldi, tarih ghylym­darynyng doktory, alashtanushy:
«-Álihan Bókeyhanov kim? Eger Latyn Amerikasy ýshin Simon Bolivar qanday bolsa, Álihan Bókeyhanov qazaq ýshin sonday túlgha. Eger Atatýrik qanday bolsa, Álihanda qazaqtyng sonday túlghasy. Eger Mahatma Gandy Ýndistan ýshin qanday bolsa, Álihan qazaq ýshin sonday túlgha. Mine, osynday dýniyeni halyqtyng ruhany ómirining qúramdas bóligine ainaldyrugha kelgen kezde qazirgi úrpaqtyng búghan intellektualdyq dengeyi jetpey jatqanyn moyyndauymyz kerek.
Alash degen sóz - últ-azattyq qozghalysy jәne iydeyasy degen sóz. Yaghni, búl tar toptyng әreketi, tirshiligi emes, búl - jalpyúlttyq qozghalys. Kez-kelgen sayasy qozghalystyng aldyna qoyatyn birinshi maqsaty - memleketting tәuelsizdigi, derbestigi. Sol memlekettik tәuelsizdik pen qúrylym arqyly jerdi saqtau, jer arqyly elding tәuelsizdigin, bolashaghyn saqtau. Sondyqtan, Alash iydeyasy - mәngi iydeya. Qazaq halqy, qazaq últy tiri bolatyn bolsa, onda Alash iydeyasy da tiri bolady.
Qazirgi qogham Alash iydeyasyn 1917 - 1918 jyldarda qabyldaghanday nelikten sinire almay otyr? Áriyne, týsinedi, qúrmetteydi. Biraq, múnyng bir nәzik qyry bar. Jetpis jyl ómir sýrgen kenestik jýie Alash iydeyasyn mýlde basqa baghytta nasihattady, basqa maghynada kórsetti. Kenestik iydeologiya «Alash - últtyq iydeya emes» degen ústanymda boldy. Yaghni, Alashty últtyq iydeyagha, últtyng ústanymyna qarsy qoydy.
... Álekeng «bizdin, Ahang ekeuimizding pikirimiz, mynau» deydi. «Kenes ýkimetine qaraghanda patsha ýkimeti jaqsy eken, bizge júmys isteuge mýmkindik berdi» deydi. Al, kenes ýkimeti olardyng basyn jútty.
Alashordanyng barlyq ókilde­rimen birge Álihan Bókeyhanov ta Mәskeudegi Butyrka týrmesine ja­bylyp, kóp úzamay, atyldy. Marqúmnyng býginge deyin qayda jerlengeni belgisiz. Tarihshylar patsha ýkimetinen bastap, kenes biyligine deyin osy "Qyr balasynan" tiri kezinde qanshalyqty qoryqsa, ólgennen keyin de sonshalyqty ýreylengen deydi. Tek tәuelsiz el atansaq ta, Alash arysyn tóbemizge kótere almaghanymyz ókinishti. Alash Orda iyedeyasyn nasihattau nashar. Kezinde kenestik biylik ne istedi, kóshe atynyng bәrin bolishevikterge berdi. Kommunisterge eskertkish qoydy. IYdeologiya solay jýrgizildi. Al endi qazir derbes memleket bolghan kezde, nege biz sonday әreketterge barmaymyz»?
M.Qoygeldi Álekenning qayda jerlengeni belgisiz dese de, ol belgili boldy. Búl jayynda Alash arystarynyng isin sәl de bolsa jalghastyrushy, Álekeng múryndyq bolghan «Qazaq» gazetin qayta tiriltushi әri bas redaktory, jazushy Qoghabay SÁRSEKEEV bylay deydi:
«Alash arystary Álihan Bókey­hanov pen Nyghmet Núrmaqov taghdyrdyng jazmyshymen 1937 jyldyng 27 qyrkýieginde ekeui bir kýnde, bir statiyamen Moskvada atylghanyn bireu bilse, bireu bile bermeydi. Biraq qayda jerlendi? Múny búryn eshkim dóp basyp aita bermeytin. Sol jәit endi belgili bolyp otyr. Jerlengen jeri Moskva týbindegi ataqty monastyri audany atalatyn bayyrghy "Don ziraty" ("Donskoe kladbiyshe") eken.
Qyzyl imperiyanyng qatal zany sol tústa bylay deydi: "Telo rasstrelyannogo nikomu vydache ne podlejiyt, predaetsya (zemle) bez vsyakih formalinostey y rituala, v polnom odeyanii, v koem byl rasstrelyan, na meste priyvedeniya prigovora ily v kakom-libo drugom pustynnom meste, takim obrazom, chtoby ne bylo sleda mogily, ily otpravlyaetsya v pogrebalinyy morg".
Tipti bolmaghanda (atylghan kýngi reestrge qarap otyryp) qorym ishinde arystarymyzgha belgi qoyylsa, Mәskeudegi Á.Bókeyhanov pen N.Núrmaqov túrghan ýige taqta ornatsa artyq emes. Ýkimet, Reseydegi Qazaqstan elshiligi oilassa bolady. Biz keltirip otyrghan derekter Moskvada shyqqan "Memorial" qoghamynyng ("Zveniya" baspasy) "1935-1953 jyldar aralyghynda atylghandar tizimi" kitabynda tolyq keltiriledi. Atalmysh jinaqtaghy "Moskva-Sentr" 1-ya kategoriya" degen tizimde 111 adamnyng aty-jóni keltirilgen. Solardyng qatarynda 15-shi bolyp Álihan Bókeyhanov, al 76-shy bolyp Nyghmet Núrmaqovtyng esimderi anyq jazylghan. Ári 27 qyrkýiek kýngi atylghan tútqyndardyng órtelmegeni, jerge kómilgeni aitylady. Demek, monastyriding jerleu mekemesining ólikterdi tirkeu jornalynda sheyit bolghandardyng rettik anyqtamalary bar degen sóz. Yaghni, orny kórsetiluge tiyisti»
Aygýl ISMAQOVA, filologiya ghylymdarynyng doktory, professor:
«Qazaqtyng qay ghalymynyng enbegi HH ghasyr basynda Oksford pen Sorbonnada jariyalandy? Tek Álihan Bókeyhanúlynyng enbegi ghana atalghan әigili ghylym ordasynda jaryq kórdi. Qazaqtyng qay ghalymy qazaqtyng tarihy turaly shet elde enbek jariyalady. Tek Álihan Bókeyhanúlynyng «Qazaq epostary turaly» enbegi men maghlúmattary Oksford pen Sorbonnada jariyalandy. 1971 jyly Oksford ensiklopediyasyna shyqqan maghlúmatta «Álihan Bókeyhan - revolusioner, sonday-aq, halyq auyz әdebiyetining zertteushisi, qazaq eposy men folikloryn zerttegen túnghysh ghalym» dep jazylghan. Sorbonna uniyversiytetining jazbalarynda da osyghan sayatyn derekter kezdesedi.
Alash qayratkerlerining qazaq memlekettigining mýddesi jolyndaghy әr enbegi, әr qadamy, ókinishke oray, býginde tolyq dengeyde baghalanbay keledi. Kez-kelgen iste últtyq mýdde túruy kerek degen Álihan Núrmúhamedúly Shәkәrimning shejiresin joghary baghalady, «Alash» qalmaqtyng emes, qazaqtyng sózi dep túnghysh dәleldep shyqty. Álihan ózinen keyingilerge oqulyq jazudy tapsyryp, 1922 jyly Maghjan Júmabaev «Pedagogikany», 1923 jyly Jýsipbek Aymauytov «Psihologiyany», Mirjaqyp «Esep qúralyn» jazdy. Eng tanqalarlyghy Álihanda «Biz istemegende kim isteydi?» degen qaghida bolghan. Qazaqtyng qay túsy kenje qalyp jatyr, sol baghytta júmys atqarghan jәne búl sayasy kósem bola túra jasalynghan dýniyeler. Álihandy týsinu ýshin qazaqty sýietin jýrek kerek.
Qazaqtyng últtyq, ekonomikalyq-sharuashylyq tarihynyng basynda Álihan Bókeyhanúly túr. Peterbordaghy orman sharuashylyghy uniyversiytetin ýzdik bitirgen ghalym retinde de Álekeng sharuashylyq ghylymdarynyng da, qoghamdyq jәne sayasy ghylymdardyng da basynda túrdy jәne sony is jýzinde qalyptastyrdy. Jәne maqalalary men bayandamalaryn, eki tilde birdey jazghan enbekteri bolsa-daghy onyng sayasattanushy retindegi bir qyry. Búl qyry әli baghasyn alghan joq».
1921-1922-inshi jyldary ashtyqtan 1 milliongha juyq qazaq qyryldy. Asharshylyq әsirese, Torghay oblysynda qatty jýrdi. Al, sol kezde qazaq halqyna kómek beru ýshin úran tastap, jylu jinaghan Alash qayratkerleri bolatyn. Álekeng 1932-33 jylghy asharshylyqtyng aldyn-alu ýshin de kóp әreket jasaghan jan. Álekenning basshylyghymen qazaqtyng memlekettik qayratkerleri elge ylang sala kelgen F.Goloshekindi ornynan taydyru ýshin Stalinge oppozisiyadaghy Zinoviev, Kamenevtermen birigedi. Búl jayynda Goloshekinning ózi bylay degen eken: «Qazaq qayratkerleri, ministrler Almatydan shyghyp Mәskeuge barady da, poyyzdan týsip Kremlige barmay birden Álihan Bókeyhanovqa baryp, sodan keyin ghana Kremlige keledi»...
Osynday adamnan qoryqpaghanda Stalin ýkimeti kimnen qorqady? Osynday adamdy 1922 jyldan Mәskeude 1937 jylgha deyin ýiqamaqta otyrghyzbaghanda, ol eki ortada týrmege otyrghyzbaghanda kimdi otyrghyzady?
Endi Álekeng aitqan oi-pikirlerge qúlaq týreyikshi.
«Bizding qazaq últynyng avtonomiyasy jerge baylauly avtonomiya bolmaq.
Bostandyqqa aparatyn jalghyz jol - últtyq yntymaq qana.
Basshy әdil bolmay - júrt isi ongha baspaydy.
Bolys bolu da qasiyet bolyp pa?!
Qazaq-au! Týzuing birigip júrt ýshin qam oilaytyn kez kelgen joq pa?!
Júrt isin týs kórmey, jayau jýrip izdeu - maqsat.
Aqyldy sóz qylmaq qiyn, aqyldy sózdi aqyldy is qylmaq odan da qiyn.
Últyna, júrtyna qyzmet etu - bilimnen emes, minezden. Bilimnen maqsat shyqpaydy.
Jalpaq júrttyng kókireginde jaqsylyq bolmasa - júrt júrt bolyp tirshilik qúra almaq emes.
Jigittigi bar jigitti jýdetip, meselin qaytarmaghan jón.
Júrt paydasyna taza jolmen tura bastaytyn er tabylsa - qazaq halqy sonynan erer edi».
Búl asyl sózderding eshqaysysynyng býgingi kýnge deyin ómirshendigi joyylmaghandyghy, tipti eshqashan joyylmaytyndyghy kózge úryp kórinip túrghan joq pa?!
Tarihshy, jazushy, ghalymdarymyz aitqanday Álekeng óz baghasyn әli ala almay kele jatqany anyq shyndyq. Sonda da bolsa ol kisining orny qanday ekenin qylyshynan qan tamghan sol kezende de kórsetuge tyrysqan el azamattary bolghan.
Mysyly, jazushy-dramaturg, jiyrmasynshy ghasyr basyndaghy kórnekti qogham qayratkeri Qoshmúhammed (Qoshke) Kemengerúly ózining «Qazaq tarihynan» atty tarihy ocherkinde Álekeng turaly bylay dep jazdy: «Ýkimetting qara qughyn jasaghan kýnderinde, aidauyna da, abaqtysyna da shydap, el ýshin basyn qúrban qylghan at tóbelindey ghana azamat toby boldy, búl topty baulyghan - Álihan. Onyng qazaqqa istegen tarihy qyzmeti әdeby til tuuyna sebep boldy. Ózine ergen topty diny fanatizmge qarsy tәrbiyeledi. Búdan baryp tatardan irgesin aulaq salghan qazaq últy tudy».
-Eshkimning Álihangha bar ma sózi,
Demeydi qanday qazaq ony ong kózi.
Semey túrsyn, jeti oblys - bar qazaqtan,

Talassyz jeke-dara túr ghoy ózi, -dep S.Torayghyrov aitqanday, Álekeng әrqashan da qazaq jýreginde jeke-dara túlgha bolyp qala bermek. Naghyz Álihan Bókeyhanov dәuiri endi ghana bastalyp keledi!

«Jas qazaq ýni» gazeti