Fedorov audanynda túratyn jeke sharua Mihail Boykagha biylghy jyl qyryn tiydi. Aghymdaghy mausymda ol astyqty qorqa-qorqa ekti. Sebebi paydalanu merzimi әli bitpegen jalgha alghan jerining 48 gektary әldekimning qolyna ótip ketipti. Búl –200 gektar jeri bar shaghyn sharua ýshin ýlken shyghyn. Bastapqyda «alyp-qashpa әngime bolar» degen ol kýn ozghan sayyn anyzdyng aqiqatqa ainala bastaghanyn sezip, aq-qarasyn aiyru ýshin janúshyra jýgiriske týsken.
– Jaqyn tanysymnan 48 gektargha eshbir baylanysym joq, mýlde bilmeytin әldekimning aktisi barlyghyn estidim. Mening qolymda da ol jerding maghan paydalanugha jalgha berilgenin aighaqtaytyn akti bar, ol tek bir jyldan keyin bitedi. Onyng syrtynda Jer kodeksi boyynsha mening jalgha alu merzimin úzartuyma tolyq qúqym bar. Qyzyq, jer – bireu, akti – ekeu. Aqiqat izdep audandyq әkimshilikting tabaldyryghyn tozdyrghanymmen, zangha layyq jauap taba almadym. Aqyry oblys prokurory men «Núr Otan» partiyasy filialynyng basshylary qatysqan qarjy polisiyasynyng qabyldauynda bolyp, barlyq jaghdaydy jayyp saldym. Qazir is qaralyp jatyr, biraq mening qorqynyshym әli basylghan joq. Ras, «mynau mening jerim edi» dep eshkim kelgen emes, biraq astyq pisken kezde «keshiriniz, ónim meniki...» dep әldekimning jetip kelmesine kim kepil, – deydi sharua múnyn shaghyp.

Fedorov audanynda túratyn jeke sharua Mihail Boykagha biylghy jyl qyryn tiydi. Aghymdaghy mausymda ol astyqty qorqa-qorqa ekti. Sebebi paydalanu merzimi әli bitpegen jalgha alghan jerining 48 gektary әldekimning qolyna ótip ketipti. Búl –200 gektar jeri bar shaghyn sharua ýshin ýlken shyghyn. Bastapqyda «alyp-qashpa әngime bolar» degen ol kýn ozghan sayyn anyzdyng aqiqatqa ainala bastaghanyn sezip, aq-qarasyn aiyru ýshin janúshyra jýgiriske týsken.
– Jaqyn tanysymnan 48 gektargha eshbir baylanysym joq, mýlde bilmeytin әldekimning aktisi barlyghyn estidim. Mening qolymda da ol jerding maghan paydalanugha jalgha berilgenin aighaqtaytyn akti bar, ol tek bir jyldan keyin bitedi. Onyng syrtynda Jer kodeksi boyynsha mening jalgha alu merzimin úzartuyma tolyq qúqym bar. Qyzyq, jer – bireu, akti – ekeu. Aqiqat izdep audandyq әkimshilikting tabaldyryghyn tozdyrghanymmen, zangha layyq jauap taba almadym. Aqyry oblys prokurory men «Núr Otan» partiyasy filialynyng basshylary qatysqan qarjy polisiyasynyng qabyldauynda bolyp, barlyq jaghdaydy jayyp saldym. Qazir is qaralyp jatyr, biraq mening qorqynyshym әli basylghan joq. Ras, «mynau mening jerim edi» dep eshkim kelgen emes, biraq astyq pisken kezde «keshiriniz, ónim meniki...» dep әldekimning jetip kelmesine kim kepil, – deydi sharua múnyn shaghyp.
Oblystyq Ekonomikalyq jәne sybaylas jemqorlyq qylmyspen kýres departamentining baspasóz qyzmeti bergen derekke jýginsek, qarjy polisiyasy jýrgizgen shúghyl tekseris nәtiyjesinde bes ay ishinde ghana jerdi zansyz saudagha salghan jeti qylmystyq is qozghalghan. Solardyng biri – Mihail Boykanyng jerine qatysty. Qazirgi tanda ekonomikalyq jәne jemqorlyq qylmyspen kýres departamenti Fedorov audandyq әkimdigi jer qatynastary bólimining bastyghy Qanat Ábishevting ýstinen QK-ting 307-shi, yaghni, «qyzmet babyn asyra paydalanghany ýshin» baby boyynsha qylmystyq is qozghady. Jer qatynastary bólimining bastyghy әri jer komissiyasynyng mýshesi retinde segiz auylgha qarasty jalpy kólemi eki myng gektardan astam jerdi Qostanay qalasynyng túrghyny Shorohov degen azamatqa 48 jylgha jalgha beru turaly zansyz sheshim shygharghan. Q.Ábishev segiz auylgha qarasty jerding auyldaghy aghayynnyng malyn janggha arnalghan aumaqtar ekenin jaqsy bilgen. Sóite túra Elbasynyng ótken jylghy jemqorlyqqa qarsy forumda aitqan «Memlekettik qyzmetker ózine berilgen biylik pen qúzyretti paydalana bilui kerek jәne eng bastysy – adal boluy tiyis» degen sózin ayaq asty etip otyr. Eng qyzyghy, Shorohov búryn-sondy diqanshylyqpen ainalyspaghan jәne birde-bir auylsharuashylyq tehnikasy joq adam bolyp shyqty. Negizinde, zangha sәikes, jerdi jalgha alushynyng auylsharuashylyq tehnikasynyng bary jәne onyng jermen júmys istegen tәjiriybesi eskerilui tiyis. Sonda, qalanyng aq sausaq túrghynyna auyldaghy Qanat Ábishev pen jogharydaghy komissiya mýshesi, audan әkimining orynbasary Sapabek Dosjanovqa aghayynnyng auzynan jyryp jer beru ne ýshin qajet boluy mýmkin?
Búl jerde eki týrli baylam jasaugha bolady. Aldymen Shorohovqa jer alu ony keleshekte qymbatyraq satu ýshin qajet boluy mýmkin. Sebebi 22 million tengege baghalanghan jer qay uaqytta jyljymaytyn mýlik retinde óz qúnyn joghaltpaydy. Ђytkeni dәl osy jer Fedorov audanyndaghy jer boniyteti jaghynan óte qúnarly bolyp sanalady. Memleket gektaryna 52 myng tengeden bekitken әlgi eki myng gektardy auksiongha salyp kelip jiberse, qyruar qarjynyng astynda qalary anyq. Demek, Shorohovtyng ony kez kelgen uaqytta bankke kepildikke qoyyp, kóp mólsherde nesie nemese bireuden qaryz alugha paydalanuyna da tolyq mýmkindigi bar.
Ekinshiden, qara jerding qadirin bilmeytin qalalyq azamattyng auyldan jer aluyna ýshinshi túlghalardyng mýddeli boluy. Búghan keltiretin derek, tehnikany bir jerden ekinshi jerge kóshiruge qansha uaqyt pen janar-jagharmay ketetinin jer emgen júrt jaqsy biledi. Sonda, arasy at shaptyrym emes, ondaghan shaqyrymdardy qúraytyn shalghay auyldardy aralap jýrip, jer alyp, egin egip, dәn alamyn deu diqangha tiyimdi bolmasy anyq. Yaghny búl jerde tasadan tabys kórgisi kelgen, әldekimderding qyzyghushylyghyn angharasyz. Resmy emes derekter búl jerge audandyq dengeydegi taghy bir myqtynyng kózi týsui mýmkindigin aitady.
– Memleket menshigindegi jerding bireuden kýshtep tartyp alynyp, ekinshi bireuge tegin berilgendigi bizdi de qayran qaldyryp otyr, – deydi qarjy polisiyasynyng baspasóz qyzmetkerleri.
Jalpy, jerdi zansyz beruden bir ghana agrarlar zardap shegip otyr deu az. Múnyng bir úshy «malym – janymnyng sadaghasy» degen auyldaghy aghayynnyng basyna da búlt ýiirude. Atalmysh audangha qarasty Leninsk okrugining әkimi Sabyrjan Túrlybekovting sózine sýiensek, býginde jayylymdyq jerler jappay jekening qolyna ótip jatyr. Osy jaqyn uaqyttyng ishinde ghana osy auyldyng 394 gektar jayylymdyghy jekening menshigi bolyp shygha kelipti. Qazirding ózinde búl auyldaghy jayylymdyq jerge degen tapshylyq 1,8 myng gektargha jetken.
Biz tildesken auyl әkimderining basym kópshiligi, jaqyn uaqyt ishinde qolda bar malynan aiyrylyp qalamyz ba degen qorqynyshtaryn bildirdi. Sebebi qarny toymay, azghantay sýt beretin asha túyaqtyny asyrau aqsha kórmeytin auyl halqy ýshin múngha ainalyp barady. Jayylymdyq jer kýn sanap taryluda, jemshópting baghasy sharyqtap, toqtar emes. Sondyqtan da, auyldaghy aghayyn ettisin bazargha aparyp, aqshagha púldap, qútyluda. Al búl óz kezeginde qazirgidey daghdarys pen agroónerkәsipti damytu sekildi manyzdy mәsele kýn tәrtibine qoyylghan tústa – «jyghylghangha júdyryq» bolary anyq.

Ashat Aydyn, Qostanay oblysy