Estondar qúldyq sanadan qútylu jolyn jalghastyryp jatyr. Estoniyadaghy onshyl partiyanyng jastar qanaty oqushylar men studentter arasynda «Kommunizm fashizmmen birdey me?», «Kommunizmning ólgenin bәri aitady. Biraq onyng tabytyn kórgen eshkim joq» degen eki taqyrypta esse jazugha konkurs jariyalaghan. Úiymdastyrushylar konkurstyng maqsaty avtoritarlyq rejimderding qylmysyn әshkereley otyryp, bagha beru ekenin aitypty. Eng tәuir esse jazghan eki adamgha Brusselge tegin baryp qaytugha joldama beredi eken.

Jalpaq júrt biletindey bolshevikterding sovet ókimetine Estoniya ghana emes, bizde bodan bolghanbyz. Biraq dәl bizdey Tәuelsizdik alghan Estoniyamen aiyrmamyz kóp. Estondar qay-qaydaghyny qozdyryp, eske týsirip otyr.

Áueli bizding elde qúldyq sanadan qútylugha qadam jasau týgili talpynys, talpynysty qoyyp yntanyng ózi ónimiz týgil týsimizge kirmegen nәrse. Kerisinshe, sovetterding kezindegi sayasy әdis-tәsilderding óni ózgerip Tәuelsizdik zamanynda da tәp-tәuir kәdege jaraytynyna búrynghy kommunisterding kózi jetip, quanyp qaldy. Qogham tarapynan qúldyq psihologiyany sanadan sylyp tastau kerek delinetin bastamalar sóz arasynda aityldy. Biraq, artyna týsken jan bolmady. Sóitip, bәz-bayaghy últtar dostyghy jarasqan, júmaq ornap, ezuinen aq may aqqan el ekenimizge taghyda eriksiz senip, semirip qaryshtap ketip baramyz.

Estondar qúldyq sanadan qútylu jolyn jalghastyryp jatyr. Estoniyadaghy onshyl partiyanyng jastar qanaty oqushylar men studentter arasynda «Kommunizm fashizmmen birdey me?», «Kommunizmning ólgenin bәri aitady. Biraq onyng tabytyn kórgen eshkim joq» degen eki taqyrypta esse jazugha konkurs jariyalaghan. Úiymdastyrushylar konkurstyng maqsaty avtoritarlyq rejimderding qylmysyn әshkereley otyryp, bagha beru ekenin aitypty. Eng tәuir esse jazghan eki adamgha Brusselge tegin baryp qaytugha joldama beredi eken.

Jalpaq júrt biletindey bolshevikterding sovet ókimetine Estoniya ghana emes, bizde bodan bolghanbyz. Biraq dәl bizdey Tәuelsizdik alghan Estoniyamen aiyrmamyz kóp. Estondar qay-qaydaghyny qozdyryp, eske týsirip otyr.

Áueli bizding elde qúldyq sanadan qútylugha qadam jasau týgili talpynys, talpynysty qoyyp yntanyng ózi ónimiz týgil týsimizge kirmegen nәrse. Kerisinshe, sovetterding kezindegi sayasy әdis-tәsilderding óni ózgerip Tәuelsizdik zamanynda da tәp-tәuir kәdege jaraytynyna búrynghy kommunisterding kózi jetip, quanyp qaldy. Qogham tarapynan qúldyq psihologiyany sanadan sylyp tastau kerek delinetin bastamalar sóz arasynda aityldy. Biraq, artyna týsken jan bolmady. Sóitip, bәz-bayaghy últtar dostyghy jarasqan, júmaq ornap, ezuinen aq may aqqan el ekenimizge taghyda eriksiz senip, semirip qaryshtap ketip baramyz.

Tәuelsizdikting jiyrma jyldyghyn toylaghaly otyrghan Qazaqstan alda-jalda sovetting bodandyghynan arylu jóninde TMD elderi arasyndaghy esepke qatysatyn bolsa, qanday kórsetkishke qol jetkizetinin kózge elestetu qiyn. Óitkeni, qúldyqtan qútyludan góri onyng ózimiz qoldan jasaghan jana týri ómirsheng ekenine senimimiz kәmildene bastady. Últtar dostyghy, tynyshtyq pen beybitshilik úranyn ústaghan resmy tildik bodandyqty bas qatyrar mәsele emes dep qaraghan kýnning ózinde tútas memlekettik qauipsizdikting negizgi biri salasy - aqparattyq qauipsizdikti alsaq, osydan jiyrma jyl búryn ózimiz eki dýniyede kórmeymiz dep azattyq alyp shyqqan otarlaushy til tórimizde tandayy taqyldap túr.

Aqyry bastadyq. Bas jaqqa bir soghyp qaytpasaq as batpas. Jiyrma jyldyng jýzine ainalyp barady. Sodan beri oryn auystyryp qana otyratyn biylikting biyshigin ýiirgen myrzalar men hanymdardyng deni Mәskeude oqyghandar bolyp keledi. Ana bir jyly komsomoldyng 90 jyldyghyn dýrkiretin toylap jýrgen aghaylar men apaylardyng Tәuelsiz Qazaqstannyng resmy biyligindegi lauazymdy adamdar ekenin búqarasy bek biledi. Búny qyzyl sheke bolyp dәleldep jatudyng keregi shamaly shyghar. Komsomoldarda - kommunister.

Aytpaqshy, bir qyzyghy, preziydent saylauyna týsip jatqan bir ghana kommunist emes siyaqty. Eger tórt kandidattyng ómirbayanyna zer salsanyz, tórteui de keshegi kýrkiregen kommunister. Tipti, partiyalyq biyletin Jambyl Ahmetbekov qana saqtap jýrmegen bolsa she... «Mәssaghan, biz aldandyqtyn» kókesin sonda kóresiz.

Shiyryp kelgende Estoniyanyng onshyl partiyasynyng jastar qanatynyng essege úsynghan «Kommunizmning ólgenin bәri aitady. Biraq onyng tabytyn kórgen eshkim joq» degen  ekinshi taqyrybymen ýzildi-kesildi kelise almaymyz. Sebebi, Qazaqstanda kommunister preziydenttik saylaugha týsip jatyr!

Osy shaghyn maqalany jazu barysynda Estoniyanyng onshyl partiyasynyng jastar qanaty degen kezde «Jas Otan»  jastar qanaty jәne onyng bir kezdegi belsendisi Tanirbergen Berdiongarov qayta-qayta esimizge týse berdi. O nesi eken?

«Abay-aqparat»