Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 11302 0 pikir 1 Sәuir, 2011 saghat 05:20

Tileu Kólbaev. Ghasyr qasireti nemese stalindik týrmeler

Jappay jazalau sharalarynyn ýsh kezeni - 1920-36, 1937-38, 1941-53 jyldar

Jappay jazalau sharalarynyn ýsh kezeni - 1920-36, 1937-38, 1941-53 jyldar

Adamzat tarihynyng san myng jyldyq tarihynda biylik jýrgizgen san aluan qanisherler men qanqúily jendetter bolghan. Alayda HH ghasyrda jýzege asyrylghan totalitarizm zúlmatynday qasiretti adamzat tarihy bilmeydi.
HH ghasyrdyng beybit kezenderinde әlemning týrli elderinde 170 mln. adam qyrylyp-joyylypty. Solardyng 110 milliony nemese ýshten ekisi, kommu­nistik baghdardaghy elderding ýlesine keledi.
HH ghasyrdyng alghashqy jartysynda biylik jýrgizgen, kommunistik sipattaghy totalitarlyq memleketting negizin qalaghan V.IY.Lenin men totalitarlyq memleketti tikeley qalyptastyrghan IY.V.Stalinning túsynda 46,6 million jan qúrban bolghan.
Osynau jazyqsyz jandardy ajalgha úshyratyp, qabirler ýstinde sosializmdi tolyq jeniske jetkizip, totalitarlyq memleket qúrghan Stalinning totalitarlyq teoriyany ózi oilap tappaghandyghy belgili. Totalitarizm teoriyasynyng tamyry óte terende jatyr, ol ghasyrlar qoynauynan bastau alady. Stalin - totalitarlyq teoriyany shyn mәninde jýzege asyrghan qanqúily praktiyk, sonymen bir qatarda ony damytushy da. Áriyne, ol totalitarlyq memleketti qalyptastyruda ózining ústazdarynan asyp týsti.
Lenin men Stalinning biyligi kezinde kontrrevolusiyalyq әrekette aiyptalyp 3 777 380 adam sottalyp, olardyng ishinen 642980 adamgha ólim jazasy qoldanyldy, 25 jyldan tómen merzimge 2 369 220 adam týrmeler men lageri-koloniyalargha qamaldy, 776 180 adam jer audarylyp, sýrginge jiberildi. Kontrrevolusiyalyq әrekette aiyptalghandardan 2 900 380 adam sottan tys jazalanyp japa shekti (Gosudarstvennyy arhiv Rossiyskoy Federasii, f. 9414, op.1, d.95, l.123).
Stalin shyn mәninde qara shekpendi Reseyge auystyra salynghan Rim imperatory ispetti edi: ol Reseydi ózine baghyndyryp, Rim siyaqty orasan zor imperiyany qúryp aldy, biraq múnda, onyng ózimen qosa, erkin adamdar bolghan emes. Onyng imperiyasy týp-týgel markstik-lenindik iydeyanyng qúlaqkesti qúldarynan túratyn. Buharin ony «Marksti oqyghan Shynghyshan» deushi edi, al, shyndyghynda, ol odan góri kónil kóteruge, teatrgha, ayarlyqqa, kisi óltirushilikke qúmar Nerongha kóbirek úqsaytyn.
1929 jyly Stalinning núsqauymen KSRO aumaghy boyynsha enbekpen týzeu lagerilerin kóbeytu maqsatynda arnayy jospar jasaldy. Búl lageriler jóninde 1930 jyly 7 sәuirde joba qabyldandy. 1920-30 jyldardan KSRO aumaqtarynda konsentrasiyalyq lageriler Kolymada, Magadanda, Vorkutada, Sibirde, Oralda, Qazaqstanda jәne de basqa aimaqtarda jappay qúryla bastady.
Qatal maqsattaghy Ortalyq Solovesk lageri «úly» kósemimiz V.IY.Leninning úsynysymen 1918 jyly qúrylghanyn eskerer bolsaq, onda ARHIYPelag GULAG-tyng bastaushysy Lenin kókemiz bolady da shyghady. Solovky lageri 1918 jyldan býkil KSRO qúrylymynyng GULAG-tik basqaru jýiesining ýlgisin jasap berdi. Solovky aral lageri ainalasy tenizdermen qorshalsa, KSRO-nyng ainalasy temir tormen qorshaldy. Mine, Sosialistik Respublikalar Odaghyn qúrmas búryn lagerilik basqaru jýiesin oqyp, tanu júmystary osylaysha qatang jýrgizildi.
№1 chekist F.E.Dzerjinskiy bolsa, №1 әskery revkom L.Troskiy boldy. Al búl jýielerding nómiri birinshi sayasy basshysy V.IY.Lenin ekeni belgili. Al onyng últtar arasyndaghy basshysy Leninning senimdi serigi IY.Stalin boldy. Búl oryndardan belgili dәrejede ýmiti barlar Kamenov, Rykov, Zinoviev, Buharinder boldy.
Búlardyng bәri kezinde patsha týrmelerinde otyrghan, belgili sayasy kózqarasy, bilim-jigeri bar әkki revolusionerler edi. Revolusionerler degenimiz tónkerisshiler degen úghym bere otyryp, ol sayasy mәnge ie boldy. Kommunistik partiyanyng kósemderi degenning bәri Resey patshalyghy kezinde sayasy kózqarasy ýshin shetelderde qashyp jýrdi. Bolashaq ýkimetti alu ýshin shetelden aqshalay kómek aldy. Qaru-jaraqty ústap qalu maqsattarynda bolishevikterding ýlken toby júmysshy-soldattar arasynda sayasy júmystarmen ainalysty.
Týrmelik «kósemnen» proletariat kósemine deyin ósken utopiyalyq so­sializmning avtory V.Lenin «Dýniye­jýzining proletarlary, biriginder!» dep dýniyejýzilik biylik jýrgizuding lagerilik jýiesin jasady. Múnyng jenisin de, jenilisin de qoghamdyq ózgeris ózi-aq kórsetip berdi. Qysqasha aitqanda, Solovky aral lageri - KSRO-ny basqaru­dyng lagerilik jýiesinde «kórnekilik» roli atqardy.
Qolyndaghysyn kýshtep tartyp alu, ashtan óltiru, tildi úmyttyru, assimilya­siyalandyru, dinsizdendiru, soghys qa­rularyn synau, internasionaldandyru sekildi jeti týrli maqsat Solovky aralynda arnayy qoldanylghan bolatyn. Múnyng әkelgen soraqylyghy kóp edi.
Enbekpen týzeu lagerilerining tarihyn zertteude manyzdy oryndy odaqtyq dәrejede kólemdi derekter jinaqtaghan Resey Federasiyasy memlekettik múra­ghaty alady. Búl múraghatta KSRO IIHK (NKVD) - IIM Lageriler Bas Basqarmasy (GULAG) jýiesining mú­raghaty qújattary saqtalghan. Lageriler Bas Basqarmasy Kenes ókimetining eng ýlken qúrylymdarynyng biri boldy. 1940 jylghy 1 nauryzdaghy jaghday boyynsha Lageriler Bas Basqarmasy 53 lageriden, onyng kóptegen bólimshelerinen, respublikalyq, ólkelik, oblystyq enbekpen týzeu koloniyalarynan (170 óndiristik, 83 auylsharuashylyqtyq, 172 «kontragenttik», sonymen qatar basqa vedomstvolardyng sharuashylyqtary men qúrylystarynda júmys isteytinder) jәne jasóspirimderge arnalghan 50 koloniyadan túrdy. («Sosiologicheskie issledovaniya», 1991, №6, s.10-11).
«Argumenty y fakty» gazetining anyqtamasyna jәne 1940 jylghy 1 nauryzdaghy GULAG aqparatyna nazar audarsaq, mynanday mәlimet alamyz.
GULAG tútqyndarynyng sany - 1 668200. Olardyng 352 myny - enbek­pen týzeu koloniyasynyng jalpy rejiyminde otyrghandar. 192 myny - koloniyanyng óndiristik jәne auyl sharuashylyghy júmysyna tartylghandar. Búlardyng 28,7%-y - kontrrevolusiya úiymyndaghylar, 5,4%-y - óte qauipti qylmyskerler, 12,4%-y - saudagerler, 9,7%-y - úrlyqshylar, 9,7%-y - basshy apparat qyzmetkerleri, 1,5%-y - sosialistik menshikti talan-tarajgha salushylar da, 2,7%-y әrtýrli qylmys týrleri dep kórsetilgen. Alayda tarihshy Roy Medvedevting zertteui boyynsha, GULAG tútqyndarynyng sany 66 millionnan asyp jyghylghan.
1930 jyldan 1953 jylgha deyin kontrrevolusiyalyq is-әreketi ýshin sottalghan 3 778 254 adamnyng 786098-i birden atylghan (GARF, f. 9414, op.1, d.129, l.42).
GULAG-tyng Kenes Odaghynda ýlken «imperiyalyq» bedeli boldy. 1934 jyldan sayasy kózqarasy ýshin sottalghandardy tәrbiyeleytin taghy 10 lageri KSRO-nyng tenizderindegi adam az túratyn araldarda qúryldy. Birde-bir lageri joq eki-aq respublika boldy. Olar - Armeniya men Gruziya.

Qazaq jerindegi alghashqy abaqtylar

Abaqty - qylmyskerdi bas bostandyghynan aiyryp, qauipti әreketin odan әri óristetpeu maqsatymen, ony qoghamnan oqshaulatugha, sot jazasyn óteuge arnalghan qamau orny. Abaqtygha auyr qylmys istep sottalghandar qamalady.
Abaqty burjuaziyalyq qoghamda payda bolyp, qanaushy taptyng jeke adamdardy qorlau, azaptau ornyna ainaldy. Sovettik әdil sot qylmyskerdi abaqtygha japqanda onyng adamgershilik namysyn qorlaudy kózdemeydi («Qazaq Sovet Ensiklopediyasy», Almaty, 1972, 20-bet).
Kóshpeli qazaq halqy ózining qasiyetti jerine týrme (abaqty) salyp әure bolmaghany belgili. Ortalyq Qazaqstanda týrme HIH ghasyrdyng sonyna qaray payda bola bastapty. Sibir qazaqtary dep ataghan bes oyaz jerinde ataqty eki týrme ghana bolghan eken. Biri 150 adamgha arnalyp salynghan Omby qalasynda, ekinshisi 50 adamgha arnalyp 1869 jyly salynghan Petropavl qalasynda bolypty. Aqmola, Kókshetau oyazdarynda 1890 jyldardan bastap týrme ýshin búrynghy әskery gauptvahtany paydalanypty. HIH ghasyrdyng alghashqy shiyreginde Atbasar oyazynyng orys-qyrghyz uchiliyshe ghimaraty da «aq týrme» atalyp ketken edi. Keyin qayta jóndep, gastronom dýkenin jasady. Ol búrynghy «Leniyn» kóshesinde bolatyn.
Qazaq jerindegi týrmeler turaly 1910 jyly shyqqan «Obzor Akmolinskoy oblasti» kitabynda jazylghan. Sonyng 75-betinen ýzindi alyp kóreyik: «Turemnaya zdaniya nahoditsya daleko ne v udovletvoriytelinom sostoyanii. Tak, zdaniya Akmolinskoy y Kokchetavskoy turimy prisposoblennaya v 1890 g. iz byvshih gauptvaht, kajdaya na - 15-ty chelovek, okazyvaytsya vesima tesnymi, tak kak v nih skoplyaet inogda arestantov... Naselenii uezdov ejegodno uvelichivaetsya pereseleniyem iz Evropeyskoy Rossii; sootvetstvenno semu uvelichivaetsya y chislo osujdennyh...» - dey kelip, eskilerin jóndep, janadan týrmeler salu kerek ekenin sóz etedi.
Osy mysaldyng ózi-aq týrmesiz tirshilik etken halqymyz turaly adamdy oilantuy, esi barlary onyng sebebin izdeui sózsiz ghoy. Mәdeniyetimizde adaldyqqa tәrbiyeleude Islam dini men әdet-ghúrpymyzdyng alatyn orny erekshe edi. Ekinshiden, halyqtyng jalpy adamgershilik qasiyeti joghary bolatyn. Keyingi ózgerister әkelgen boyama, jattandy, sayasattandyrylghan «mәdeniyet» siyaqty emes, adamdar arasyndaghy qarym-qatynas deninde shynayy bolatyn. Artyq qylmys jasaldy degenning ózinde dala biyleri qazaqtyng asyl sózderimen kesip tastap otyratyn. Nemese әz Tәuke hannyng «Jeti jarghy» zanyn qoldanghan. Búl kýnde sonyng bәri ertegi siyaqtanyp barady.
Qazirgi qazaq jerining tútasymen týrme men konslagerige ainalyp ketuining týp bastamasy qashan jәne qalay bastalghanyna dәlel, kuәger osy derek bolsa kerek.
Kenes Odaghy ydyrap, odaqtas respublikalar tәuelsizdik alyp, әrqaysysy óz sayasatyn ózinshe jýrgizetin derbes memleketke ainalghannan keyin búrynnan asa qúpiya bolyp kelgen kóp jaydyng beti ashyla bastady. Qara әriptermen jazylghan múraghattyq qújattar qazaq halqynyng tarihynda mәngilik oryn alady. Tarihshylardyng búl shejireni zerttep, múqiyat tekserip, halqymyzgha tanystyruy paryz bolsa kerek. Alayda belgili zertteushilerimiz tiyip-qashyp asa qajetti zertteuge baryp jýrgenimen, óte qúndy derekterge әli kýnge qol jetken joq. Sebebi bizge «óte qúpiya» derekterdi zertteuge әli mýmkindik bolmay otyr. Sol tom-tom isqaghazdarynyng arasynda qazaq halqynyng totalitarizm jyldaryndaghy taghdyr-talayy jabuly kýiinde ózining syryn ashatyn kýnin kýtumen qattalynyp jatqanyna kýmәn joq.
Qazaq halqynyng tarihynda sosialistik dәuir kezindegi 1919-21 jylghy asharshylyq, 1930-1933 jyldardaghy úly jút, 1937-40 jyldardaghy jeke adamgha tabynu kezenindegi «Qyzyl qyrghyn», 1941-1945 jyldar arasyndaghy Úly Otan soghysy dep atalghan qandy qyrghyn eshuaqytta úmytylmaydy jәne úmytyluy mýmkin emes. Odan әri «mәngi kósemnin» qaytys bolghanyna deyingi 1946-53 jyldar әli kýnge el esinde. Bizding býgingi әngimemiz GULAG-tyng jazalaushylyq is-әreketi turaly bolmaq. Sonyng ishinde qazaq halqyna keltirilgen zúlymdy qandy qol qaraqshylyghy turaly kózsiz soraqylyqtar jóninde bolmaq.

Qazaqstan men Orta Aziyadaghy stalindik lageriler

1. Aqtóbe lageri punkti. Ondaghylar qúrylys júmysymen ainalysqan, himiya zauytyn salghan.
2. ALJIR - Aqmoladaghy Otanyn satqandardyng әielderining lageri. Astana qalasyna jaqyn jerge ornalasqan.
3. Almaty lageri punkti. Qúrylys júmysyn jýrgizgen.
4. Andijan lageri punkti. Qúrylys júmysyn jýrgizgen.
5. Ashhabad lageri punkti. Onda­ghylar sement karierinde júmys istegen.
6. Balhashlag. Balqash qalasyndaghy lagerilerding basqarmasy ornalasqan. Jer kenin óndirip, qúrylys júmysyn jýrgizgen.
7. Jambyl lageri punkti. Gips jәne sement óndirgen.
8. JezqazghanLAG. Marganes jәne jez kenin óndirgen, qúrylys júmysyn jýrgizgen. Tau-ken kombinatyn salghan.
9. Yrghyz lageri punkti. Ornalasqan jeri belgisiz.
10. Qazaly lageri punkti. Ondaghylar kirpish zauytynda júmys istegen.
11. QamysLAG arnauly lageri.
12. KARLAG lageri basqarmasy Dolinka eldi mekeninde ornalasqan. Kómir, týsti metall qazyp, auyl sharua­shylyghymen ainalysqan. 1932 jyly ashylghan.
13. KengirLAG. Múnda 1954 jyly bas kóteru bolghan.
14. Qyzylorda lageri punkti.
15. Kókshetau lageri punkti.
16. Krasnovodsk lageri punkti. Himzauytta júmys istegen.
17. Qorghantóbe lageri punkti.
18. Qostanay lageri punkti.
19. Leninabad lageri punkti. Kanal qúrylysyn jýrgizgen.
20. Luglag arnauly lageri.
21. PeschanLAG arnauly lageri.
22. Petropavlovsk lageri punkti.
23. Semey lageri punkti.
24. StepLAG arnauly lageri. Tau-ken kombinatynda júmys istegen. Basqarmasy Jezqazghan qalasynda ornalasqan.
25. Tashkent lageri punkti.
26. Týrkistan lageri punkti.
27. Oral lageri punkti.
28. Óskemen lageri punkti. Qorghasyn shahtasynda júmys istep, poliymetall kenin óndirgen. Tau-ken kombinatyn salghan.
29. Ferghana lageri punkti. Qúrylys júmysyn jýrgizgen. Himiya jәne sement zauyttarynda júmys istegen. Temir betondar jasaghan.
30. Frunze lageri punkti. Týsti metaldar óndirgen.
31. Sharjau lageri punkti. Himiya zauyttaryn salghan.
32. Shymkent lageri punkti. Himiya jәne sement zauyttarynda júmys istegen.
33. Ekibastúz lageri punkti. Qúrylys júmysyn jýrgizgen. Himiya jәne sement zauyttarynda júmys istegen.
Jogharyda atalghan arnauly lagerilerding barlyghy 1948 jyly qúrylghan. Múndaghylardyng erekshe rejimdegilerden bir ereksheligi, júmys demalyssyz әri aqysyz jýrgizilgen. Júmys bolmay qalghan kýnderi ondaghylar temir torlanghan baraqtarda qamauly bolghan. Kiyimderi nómirlengen. Tughan-tuystaryna eki hattan artyq hat-habar jazugha úlyqsat berilmegen.
Kónekóz qariyalardyng keybirining «Stalin sonday edi, múnday edi» dep maqtaytyny bar. «Soghystan keyin jaghday tez-aq týzelip ketip edi» degen sózdi jii auyzgha alady. Osynday ar­nauly lageriler punktindegiler aqysyz-púlsyz, ash-jalanash júmys istese, bostandyqta jýrgen adamdar múny Stalinning myqtylyghy, sosializmning jenisi dep úqty. Onyng naghyz qasiretti zúlmat ekenin týsinse de, auyzdaryna alugha qoryqty. Óitkeni zaman solay edi.

Solovkiyden bastau alghan KARLAG

Biz birtútas GULAG kenistigining ózimizge qatysty KARLAG aumaqtyq bóligin alyp qarayyq. Qaraghandy enbekpen týzeu lageri GULAG-tyng bólinbes filialy retinde ken-baytaq Qazaqstannyng aumaghynda ornalasty. Búl lageridi stalindik totalitarlyq jýiening Qazaqstandaghy Solovkii deuge bolady. Búl lageriding ortalyghy - Dolinka poselkesi edi. Múnda Qazaqstan men Orta Aziyadaghy óndiristik- sharuashylyq, әskeriy-vedomstvolyq, jazalau-tәrbiyelik puliti ornalasty. Búl lageriding bastyghy ókimet qúramyna engizildi de, basqaru jýiesi Mәskeudegi lageriler Bas basqarmasyna baghyndy.
Búl Bas basqarmagha әskery tribu­naldyq jazalau jýiesi de baghyndy.
1931 jyldyng 1 shildesindegi aqparatqa qarasaq, KARLAG-ta 21 323 tútqyn 47 últtardan qúralypty. Olardyng 2276-sy - kulaktar, 5307-si - ortashalar, 5140-y - kedeyler, 506-sy - batyraqtar, 2864-i kolhozshylar eken.
1929-1933 jyldar arasynda Qazaq­stan OGPU-ynyng mәlimeti bo­yynsha, 22933 adamnyng isi 9805 is boyynsha qaralyp, olardyng 3386-sy atu jazasyna búiyrylghan. 13151 adam 3 jyldan 10 jylgha deyin konslagerige jiberilgen. Eki jyldyng ishinde KARLAG tútqyndarynyng sany 20262-ge jetken. 1936-1938 jyldardaghy jappay qughyn-sýrginde KARLAG tútqyndarynyng sany tipten kóbeye týsti. 1936 jyldyng ózinde 39 myng adamgha jetken (GARF, f.9414, op. 1, d. 42, l. 125).
KARLAG tútqyndarynyng kóbengi tabighy qúbylysqa ainaldy da, múndaghy tútqyndar sany әrkez әrqalay kórsetilui qúpiyagha ainaldy. Sebebi kelgen adamdar sany kórsetilmeytin, tuys-tughandaryna habarlanbaytyn.
KARLAG-taghy tútqyndar adam aitqysyz qatty jazalanghan. Osynday qiyndyqqa narazylyq bildirgender bas kóterip otyrghan. Múnda 1939 jyly halyq jauy retinde ekinshi ret sottalghandar kóteriliske shyqqan. Olardyng 349-y ýsh jylgha, 68-i bes jylgha, 18-i segiz jylgha, 105-i on jylgha qayta sottalghan. 9 adamgha atu jazasy berilgen (Búl da sonda, 157-bet).
1917 jyldan bergi kýlli Kenes tarihy tolyp jatqan adam qúqyghyn búrmalaushylyqtargha, ol - ol ma, key retterde ashyqtan-ashyq jasalghan túqym qúrtushylyq (genosiyd) kórinisterine toly. Solardyng ishinde - milliondaghan sharualardyng ómirin qighan, kóptegen últtardyng túqymyna zardaby tiygen 20-30-shy jyldardaghy újymdastyru tughyzghan ashtyq, mýlde jazyqsyz jandardy jappay atyp-asumen týrmelerge qamau, Stalinge jaqpaghan tútas halyqtardy «kýmәndi» jәne «jaulyq pighylda» dep jariyalauda jatyr.
Sonau ótken ghasyrdyng sonynda Re­seyden, Ukrainadan, basqa da aimaqtar­dan Qazaqstangha ózderi oilaghanday bos jatqan jerlerden dәmeli kóptegen qonys audarushylardyng aghylyp kelgeni belgili. Búl lek eshqashan tyiylghan emes, alayda HH ghasyrdyng alghashqy on jylynda stalindik reformany iske asyru barysynda shyrqau shegine jetti. Jyl sayynghy kóship kelushiler sany 140 myng adamnan asyp jyghylyp oty­rdy. Qonys audarushylardyng besten bir bóligi jat elde sinisip kete almay keyin qaytyp, qalghandary jayghasyp, iyelikterine sharuashylyq alyp, osynda mәngige qonystanyp jatty. Sol kezderde Qazaqstangha kelgenderding úzyn-yrghasy 1 million 200 myng adamnan asady.
Sóitip, újymdastyru kezinde Qazaqstangha 250 myng mal-mýlki alynghan bay-qúlaq jer audarylghan edi. Soghystyng aldynghy jyldary týrli respublikalardan ónerkәsip qúrylysyn jýrgizu syltauymen taghy da 1 million 200 myng adam qonystandyryldy.
Naq sol jyldary respublikanyng kýlli aumaghy kóbinese jýiege qas degen jalghan jeleumen jiberiletin adamdardy, sonday-aq qylmyskerlerdi aidaytyn oryngha ainaldy. Múnda týrmelerdin, lagerilerding jәne kýshtep qonystandyrugha arnalghan oryndardyng taram-taram jýiesi jasaldy. Qazaqstanda qansha qamalghandardyn, aidalumen әkelip qonystandyrylghandardyng bolgha­nynda qisap joq. Olardyng san myny ómir sýruding qiynshylyghyna shydamay dýniyeden ótti nemese kópshiligining kózin jazalau-qudalau apparaty qúrtty.
Soghys qarsanynda jәne soghys kezinde «satqyndyq pighylda» degen jón-josyqsyz aiyp taghylghan tútas halyqtargha qarsy qatang qughyndau sharalary qolgha alyndy. Beybit jatqan, beykýnә jandardy tyghyz-tayang jýk vagondaryna tiyep, bizding dalagha jóneltip jatty. Ondaghan myng kýshtep qonys audarylghan adamdar osynday taghylyq aidaudyng saldarynan ashtyqtan jәne dertten dýnie saldy.
Sol kezde Qazaqstangha 100 myngha juyq Qiyr Shyghys koreyleri, 800 mynday Edil boyynyng nemisteri, KSRO-nyng Ba­tys aimaqtarynan 100 mynnan asa po­lyak, Teristik Kavkazdyng 500 mynnan as­tam túrghyny kýshtep qonystandyryldy. Qazaqstangha kýshtep kóshiruding qara da­uylyn Qyrym tatarlarynyn, grekter­din, qalmaqtardyng ondaghan myng otbasylary, basqa da Kenes halyqtarynyng ókilderi bastan keshti.
Resmy derekter boyynsha, sol kezde Qazaqstan júrty 1,5 millionnan astam adamgha kóbeygen eken. Soghys kezinde 350 mynnan astamnyng әkelingeni anyq.
Endi myna bir jantýrshigerlik mәlimetterge nazar audarsaq.
«...Bolishinstvo iz proshedshih myasorubku stalinskogo GULAGA, krugy kommunisticheskogo ada ushly v nebitiye, v jivyh poka ostaitsya schitannye sotni, mojet neskoliko tysyach. No chulachovskie arhivy sohranily plody kropotlivogo truda «karaishego mecha partii» - chislennosti deystvovavshih konslagerey, tak nazyvaemyh trudovyh poselkov y spesposelkov, ih naselenie - obolchannyh, sorvannyh nasilistvenno s rodnyh mest y otpravlennyh na stradaniya y prejdevremennuy smerti na ostrova Arhiypelaga GULAGa.
Priyvedem nekotorye iz niyh. Na nachalo1941 goda na territoriy SSSR funksioniroval 1741 trudovoy poselok, v kotoryh v nechelovecheskih usloviyah sushestvovaly 997329 chelovek. V tom chisle 100 takih poseleniy nahodilosi na territoriy Kazahstana s chislom ssylinyh 134653 cheloveka. S 1928 do nachala sorokovyh bylo soslano:
Iz RSFSR - 9mln. 150 tysyach chelovek, 5 mln. 490 tysyach iz nih pogibli, v jivyh k 1995 godu ostavalosi 91,5 tysyach chelovek;
Iz Ukrainy soslano za etot je period 2 mln. 40 tysyach chelovek, 1 mln. 224 tysyachy iz nih pogiblo, v jivyh na ukazannyy god ostavalosi 20,5 tys. chelovek;
Iz Kazahstana soslano 750 tysyach chelovek, pogiblo 510 tysyach, v jivyh - 7,5 tys. chelovek;
Iz respubliky Zakavkaziya soslano 1mln. 65 tysyach chelovek, pogiblo 627 tysyach, v jivyh 10 tysyach 650;
Iz Belorussiy soslano 600 tysyach chelovek, pogiblo 360 tysyach v jivyh - 6 tys. chelovek;
Iz Kirgiziy soslano 315 tysyach chelovek, pogiblo 190 tysyach, v jivyh 3 tysyachy 150 chelovek;
Iz respubliky Pribaltiky y Moldaviy soslano 300 tysyach chelovek, pogiblo 180 tysyach, v jivyh 3 tysyachiy;
Iz sredney Aziy soslano 780 tysyach chelovek, pogiblo 468 tysyach, v jivyh 7,7 tysyachiy;
Obshee chislo repressirovannyh na territoriy SSSR sostavilo 15 millionov chelovek, 9 millionov 50 tysyach iz kotoryh pogiblo, v jivyh na 1995 god ostavalosi 150 tysyach.
Prosushestvovav menee veka, kommunisticheskiy rejim v Sovetskom Soize ostavil posle sebya krovavyy shleyf, okean narodnogo gorya. Krasnyy terror, golod y posleoktyabriskaya razruha unesli, po pribliziytelinym podschetom, 12 millionov jizney.
Grajdanskaya voyna, sprovosirovannaya bolishevikami, - do 18 millionov. Kollektivizasiya - sm.vyshe. Velikaya Otechestvennaya, osnovnoy prichinoy kotoroy yavilsya opyati je bolishevizm (vozniknovenie italiyanskogo, germanskogo fashizma - reaksiya na nego), unesla bolee 30 millionov jizney naibolee aktivnoy chasty naseleniya.
Esly by ony ostalisi jivy, to prodoljily by svoy rod dvumya-tremya y bolee detimi. Udiviytelino, no posle takogo nevidannogo v chelovecheskoy istoriy massovogo istrebleniya naroda sobstvennym rukovodstvom mnogie skorbyat ob ushedshem v proshloe.
V sosialisticheskom lagere! Gospodi, prosty iyh, ibone vedait, chto tvoryat («Mysli», 1997, №12, str. 87).
Mine, osynau qatygezdigi halqyna ghasyrlargha jýk bolar qasiret әkelgen bolishivikter biyligin qazaq halqy qalay qabyldady, qazaq ziyalylarynyng kózqarasy qanday boldy degen súraqtargha jauap beretin kýnning tughandyghyna nebәri birneshe jyl bolghandyghyna qaramay, otandyq tarihshylar osy salada birneshe enbekter shygharyp ýlgerdi.
Qazaq halqynyng san ghasyrlyq damu tarihyn zertteu barysynda ghalymdar qazaq halqyna tәn qasiyetterge erkindik, ashyqtyq, әdildik, t.b. sipattardy jatqyzady. Totalitarlyq jýiening qanshalyqty qatal da qatygez sayasatyna qaramay, qazaq halqy taghdyrdyng tauqymetin jenip shyqty. Ajal auzynan aman shyqqan halqymyz tәuelsizdik tuyn kóterip, erkin elding enseli ertenine ýmitpen qarap enbek etude. Qazaq halqynyng bolashaqqa degen ýmitining ókinishting ashy óksigine ainalmauy ýshin ótkenimizdi býgingi kýn biyiginen qarap, saralap, taldauymyz kerek.
Tarih ghylymdarynyng kandidaty A.Músaghaliyevanyng payymdauynsha, kenestik respublikalar aumaghynda ornalasqan enbekpen týzeu mekemelerining sany boyynsha Qazaqstan RSFSR men Ukrainadan keyin ýshinshi orynda boldy. Resey Federasiyasy Memlekettik múraghatynda býkil Odaq boyynsha ornalasqan lageriler turaly qajetti mәlimetter jinaqtalghan. Sebebi KSRO kezinde odaqtyq kólemdegi jýielerding barlyghy jogharydan basqaryldy jәne qadaghalandy. Áriyne, sondyqtan da qazaqstandyq lageriler jýiesi jalpy jaghdayyn bayandaghan qújattyq materialdardyng mәskeulik múraghattarda boluy tanghaldyrmaydy. Biraq Resey múraghattarynyng bir ereksheligi, onda Kenes dәuirining 1950 jyldarynyng ortasyna deyingi sozylghan sayasy repressiyalar derekteri, onyng ishinde enbekpen týzeu lagerilerining qújattary qúpiyasyzdandyrylghan, yaghny zertteushilerding paydalanuyna mýmkinshilikteri bar. Olardyng arasynan qazirgi kezde qazaqstandyq múraghattarda saqtalyp otyrghan, qúpiyasyzdandyrylmaghan, ghylymy ainalymgha enbegen kóptegen qújattardy kezdestiruge bolady.
Qazaqstan Respublikasy Preziy­dentining múraghatynda búrynghy Kenester Odaghy Kompartiyasynyng múraghattyq qoryndaghy qújattar bar. Jalpy týrdegi qújattar QR Ortalyq memlekettik múraghatynda da kezdesedi. Basty derek kózderi Qaraghandy, Aqmola oblystarynyn, Jezqazghan qalasynyng múraghattarynda bar. Resey jergilikti múraghattarymen salystyrghanda, bizding oblystyq múraghattarda әskery tútqyndar lagerilerining qújattary birshama tolyq týrde kezdesedi.
Aqmola oblystyq múraghatynda tәuelsizdik alghannan keyin jasalghan qor bar. Ol - Aqmoladaghy «Otanyn satqandar» әielderining lagerining tútqyn­dary turaly mәlimetter beretin «30-40-jyldardaghy repressiya qúrbandary jәne olardyng tuystary turaly qújattar jiyntyghy» degen arnauly qor bar.
Jezqazghan qalalyq múraghatynda 1954 jyly 16 mamyr-25 mausym aralyghynda bolghan tútqyndardyng kóterilisi turaly qúndy materialdar bar. Atalghan kóterilis KSRO-daghy erekshe lageriler arasynda bolghan kóterilister ishinde basty oryn alady. Basqa lageridegi kóterilisshiler erkindikti talap etse, al Kengirde az uaqytqa, yaghny 40 kýnge bolsa da olar erkindikti jenip alghan.
Qandy oqighanyng kuәgerleri keyin Jezqazghannan DubravLAG-qa qonys audarghanda olar kóterilisshilerding hatyn shetelge jiberip, qújat Londonda jariyalanghan. Búryn StepLAG aimaghynda otyrghan vengr Ferens Varkony estelik jazyp, kitabyn AQSh pen Germaniyada shygharghan. Kengir tútqyndaryn qoldau mitingi 1956 jyly Niu-Yorkte ótkizilip, sol kezdegi AQSh preziydenti D.Eyzenhauerge arnauly hat joldandy.
Lageri әkimshiligi men sottalghandar arasyndaghy búl teketires elimizding jana tarihyna «Kengir kóterilisi» degen atpen endi.
HH ghasyrda stalindik repressiya qúrbandaryna ainalghan adamdar tagh­dyrynda ýlken ról atqarghan kenestik enbekpen týzeu lagerilerining derekterin Qazaqstanda qúpiyasyzdandyru, anyqtau, qújattar jinaqtary etip shygharu - bolashaqtyng isi. Degenmen de ótken ghasyr zúlmaty - stalinizm qasiretterin aiqyndaytyn kez jetti dep oilaymyz.
Totalitarizmning qazaq dalasyn­daghy otarshyldyq sayasatyn, kórshimning kóniline tiyedi dep, sholaq belsendiler­ding asyra silteulerinen boldy dep әspettemey, ashyq aituymyz býgingi úrpaqqa tәuelsizdigimizding qúnynyng qanshalyqtyghyn kórsetedi. Qazaqstanda totalitarlyq biylik ornaghangha deyin otarlyq biylik boldy, ol bara-bara totalitarlyq-otarlyq biylikke úlasty.
Alayda halqymyz qansha zúlmat pen qasiretti jyldardy basynan ótkizse de, aq jýrektiginen, aq peyilinen ainymady. Alladan bas bostandyghyn aq tilegimen tiledi. Abyroy bolyp, tilegi qabyl boldy. Bostandyqqa qoly jetti. Egemen memleket boldyq. Jiyrma jyl tәi-tәy basyp, endi arshynday ayaq basyp kelemiz.

Tileu Kólbaev,
tarih ghylymdarynyng doktory,
professor, QR Gumanitarlyq ghylymdar akademiyasynyng akademiygi, QR Jurnalister odaghy syilyghynyng laureaty

«Ana tili» gazeti

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1490
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3257
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5543