Jeksenbi, 16 Mamyr 2021
Janalyqtar 3170 8 pikir 5 Qazan, 2018 saghat 10:06

Jazushy sheberligi – Ruhtyng tirilui

Áli esimde, 2010 jyldyng jazy. Taldyqorghannyng Qapal Arasanyna kelip, búlaq boyynda em alyp jatqanmyn. Qolymda jazushy Jәdy Shәkenúlynyng janadan shyqqan «Qaraly kósh» romany. Bas almay oqydym. Kóz jasyma ie bolmay, sor keshkendey bolyp otyryp, ayaghyna qalay jetkenimdi de bilmey qaldym. Menen song әielim oqyp, ol da jylady. Jazushy Naghashybek Qapalbekúlyna telefondap, «oybay, solay da solay. «Qaraly kóshti» tauyp oqyshy. Qazaq әdebiyetine jana dýnie kelipti» dep sýiinshiledim. Kóp úzamay N.Qapalbekúly da tamsana, tandana oqyghannan aityp, qonyrau shaldy.

Shyn mәninde, jazushy Jәdy Shәkenúlynyng «Qaraly kósh» atalatyn romany qazaq kórkem әdebiyetine kelip qosylghan ýlken olja boldy. Bayaghyda aghylshyn jazushysy Juli Vernning «On bes jasar kapitanynda» qúldyq dәuirdegi Afrika negrlerining azap-qyrghynyn jazypty dep, silekeyimiz shúbyra maqtap edik. Alayda, ondaghy bayandalghan jaylar Jәdy Shәkenúly jazghan «Qaraly kóshtegi» qazaq qyrghynynyng shiyregine kelmeydi eken. Biz ózimizdikin kórmeymiz, ózgege jaltaqtaugha ýiirmiz. Men osy sózderimdi 2010 jyl 15 qyrqýiek Qazaqstan Jazushylar odaghynda ótken «Qaraly kósh» romanynyng talqysynda oqyghan bayandamamda da aitqanmyn.

Aytsa aitqanday-aq, qazaqtyng basyna týsken qaraly kósh kósh oqighasy avtordyng kóp ter tógip enbektenui arqasynda tereng qamtylghan. Barkólden bastalyp Gansu, Chiynhay, Tiybetgh Ýndistan, Pәkistan jerlerin kóktey ótken búl kóshting nebir qandy qyrghyndardan aman qalghan tamtyghy Týrkiyagha jetip jyghylady. Bir keremeti, solardyng júrnaghy býgingi Europa qazaqtaryn qalyptastyryp otyrghanyn auyz toltyryp aitugha әbden bolady. Qazaq últy ýshin osynday qomaqty tarih jatqan búl ghajayyp oqigha jayly qay-qay oqyrman oqysa da, túshynarlyqtay tereng tamyr tartqan romandy jazudyng ýlesi Jәdy Shәkenúlynyng mandayyna búiyrghan eken. Jәne kim oqysa da, izi josylghan tarihy shyndyqqa, әri roman tilining әshekeyine min tagha almastay.

Qandy qyrghyn qaraly kóshting júrt bilmeytin tereng qatparlaryna ýnilip, qayran qazaq últy qansyrap jatqan tarihy shyndyghymyzdy dәl basa otyryp, eniregende etegi jasqa tolghan elding qasiretti taghdyryn airyqsha kórsetip, osyndaylyq kórkem shejire shertken búl kitaptyng – tútas últ maqtanyshy derlik erekshe enbek ekenin moyyndauymyz jәne jar salyp aituymyz kerek. Bireuler mening sózime qarap otyryp, qyzyghar, qyzghanar. «Ákesi ólgendi de estirtedi» demekshi, jay ghana biluge, ermekke oqityn shygharma búl emes. Romannyng jeli-arqauy, ondaghy qasiret jalpylama kótermelep maqtaudy, jay dýrmekti kótermeydi. Múnda myndaghan aruaq ruhynyng shamshyl kiyesi bar. Ol salghyrttyqty, sýlesoq nemqúraydylyqty kótermeytin kiye. «Tәuipting eng jaqsysy, aurugha auru qospay ketkeni» degendey, búl kitapty yqylassyz, nemketti oqyghannan oqymaghan jaqsy. Bagha bergisi kelmegen, baghalay almaghan adam ziyanyn tiygizbey, aulaq jýrse, sol da jetedi.

Jonghar zamanyn aitpaghan kýnning ózinde, ózge qazaq rulary basynan keshpegen qyrghyndy jauynger Kerey eli keshken. Jәne qasyq qany qalghansha kýrese bilgen. Namysyn taptatpay, jauynnyng jaghasynan alyp ólgen. Elsihan bastaghan Qojaqyn, Adubaylar siyaqty kóptegen jaujýrek batyrlar elin qorghauda qytaydan, monghúldan, dýngennen, úighyrdan – san taraptan tiyisken qandy qol qas jaularymen bastaryn bәy tige shayqasqan. Elsihannyng әkesi Álip ýkirdaydyng jaman týs kóruimen birden bastalatyn búl oqigha – qazaq halqynyng kórmegen qyrghyny qalmaghanyn әigilep, janyndy jaralap otyrady.

Memleket armiyasy 36 diviziyasynyng bastyghy, dýngen generaly, alayaq Ma Júnyyng óz mýddesi ýshin Elsihangha hat joldap, әkesine kónil aitady. Elsihannyng kózsiz batyrlyghyn biletindikten oghan ýkimetti audaryp, birlesken músylman memleketin qúrayyq deydi. Búnyng barlyghy da tarihy shyndyqtan alynghan. Ákesining auyly shabyndygha úshyraghanda, basqa jaqta jýrgen Elsihan, Qojaqyndar kelgende júrttaghy qyzyl qyrghynnyng ýstinen týsedi. Balasyn aldyrghan barystay jaraly bolghan Elsihan janpida aiqasqa birjola bel sheship shyghady. Endi dýngender jaylaghan ólkeler Gansu, Chiynhay jaqqa yghysugha mәjbýr bolady. Amalsyzdan músylman ghoy dep, pana izdep, solardy arqa tútpaq!.. Biraq qanqúily Ma Bufang alghashynda óz mýddesine bola emeksitkenmen, Elsihannyng eline zúlymdyq tiygizgenning biri – osy dýngen generaly bolady.

Romangha qatysatyn adam attary, aitpasa bolmaytyn qajetti keyipkerler shygharmanyng shyndyghyn arttyryp, suretkerlikpen berilgen. Sanap alghysyz adam attary  qay jerde, qanshasy qalay qyrylghany bәri oryn-ornynda. Barlyghy da ózdi-ózining qajetti jýgin arqalap túr. Kóptigi sonsha mysalgha keltireyin desen, qaysysyn aitaryndy bilmeysin. Jazushy Jәdy Shәkenúly osynyng bәrin qansha zerttep, qalay izdep tapqan jankeshti enbegin oilauymyz kerek. Sol joldaghy japa-mashahatyn aituymyz kerek. Eren enbegin býkil qazaq balasy bolyp baghalauymyz kerek.

Tarih eshkimning aqysyn jemeydi eken. Qyzyl qangha bókken elding esesin býgin Jәdy Shәkenúly degen jazushy joqtap otyr. Artynda úrpaghy qalmay, qara basyn tek qana halqyna arnaghan Elsihan ómiri turaly әrkimder baryn salyp jazsa da, iri túlgha retinde somday almaghany da ras. Sol oisyraghan bostyqty, aqtandaqty Jәdy Shәkenúly qalamy onyng qarym-quaty tolyqtyrdy. Qazaqtyng bir batyry ghana emes, qazaq halqynyng batyrlarynda bolatyn erlik, eldik qasiyeti – kórkem shygharma dengeyine kóterip, últ ruhyna ýn qosty. «Shahitter ólmeydi» degendey, Elsihan ruhy qayta bas kóterip, halqymen qauyshty. Últqa kerekti, últ úldandarynda bolugha tiyisti újdan -kitap betinde altyn әriptermen órnekteldi. Jýrek qanymen jazylghan desek te, qúdayshylyq sóz bolar edi.

Taghy-taghy shegelep aitqanda, «Qaraly kósh» joryghyn Jәdy Shәkenúly úmytpastay etip jaza bilgen. Álemdegi eng úzaq kósh boyynda qazaq degen elding kórmegeni qalmaghan. Taghy bir ghajaby, qazaq әielderi sonau jonghar zamanynan beri jaugershilikting qay-qaysysynda da, erleri jaumen arpalysyp jatqanda, myna jaqta ýiin jyghyp, jýgin artyp, demarada qughyn jaugha kóshken júrttaryn sipatyp ketip otyrghan. Bala-shagha qasynda erkekting joqtyghyn bildirmey, men-men degen azamat atqarar isti moyynyna alghan. Múzarttargha tirelip qalghanda kólikterding ayaghyna kiyiz tósep, qarsy aldydaghy kerme tastargha manday tirep, toqtap qalghan jerlerde týielerining beline arqan baylap, er-әiel demey ýstingi jaghynan jabylyp tartyp, shygharyp otyrghan. Taghy bir tandanarlyghy, búl kitapta «Allahuakbar, Allahuakbar» dep azan shaqyrylyp, ólim men ómir ortasynda jandaryn auzyna tistegen halyqtyng qorqynyshty kýiin avtor dәl basa bilgen. Kitaptyng basynda Elsihannyng әkesi Álip tanghy namazdy oqidy. Kitaptaghy bes tarauda - bes retki namaz beynelenip keledi de, Elsihan ómirden óter shaghynda Qúptan namazyn oqidy. Qyrghyngha úshyraghan halyqtyng qolynan keleri – namaz oqyp, zar tilekpen Qúdaygha jalynu ghana. Tarihy shyndyq osy shygharmagha arqau retinde alynghan. Haqqa jalbarynu – sol kóshtegi adamdardyng halinen artyq bola qoymas. Soqyr kóz, úghar qúlaq bolsa, Allagha jylau osy kitaptan artyq qay kórkem shygharmada baryn bilmeymin. Búl da bizdi tәubemizge keltirerlik nәrse.

Taghy bir tamasha detal - Elsihan qolyndaghy qamshy. Qamshy – aqsýiektiktin, begzadalyqtyn, qúldyqqa kónbeytin asaulyqtyng simvoly retinde әr jerde kórinis beredi. Elsihan bala kýninde qytaysha oqyp jýrip, qytay balalarymen tóbelesip qalghanda, olardyng basyna qamshy oinatady. Keyinnen úzaq kósh barysynda sol qamshysy dýngenning basyna, monghúldyng basyna, tanghyttyng basyna, tipti shetelge – Ýndistangha barghanda, ýndining basyna oinaydy. Reti kelgende, eki jýzdilik tanytyp, dúrys tәrjiman bola almadyng dep, sol qamshymen úighyrdy da tartyp ketedi. Demek, romangha ýnilgen sayyn, ony qaytalap oqyghan sayyn Jәdy Shәkenúlynyng jazushylyq qyry barynsha ashyla týsumen birge, Elsihannyng batyrlyq obrazy da biyiktey beredi. Qazaq әdebiyetindegi tarihy romandar taqyrybyndaghy múnday sheberlik siyrek kezigetin qúbylysqa jatady.

Sóz sonynda, eshqaydan, eshkimmen opa kórmey, ógey ómir soqqysynan zaryqqan bauyrlarymyzdy óz qanymyz dep, ishke tartyp, bas qalqa bolghan úly Týrkiya eline sheksiz alghys-rahmetimizdi arnauymyz kerek. Olar dindes, qandastyghyn aqtaghan. Qorghan bolghan. «Sonyna sor ergenning de, bir baqyty bolady» demekshi, sorgha batqan qaraly kósh adamdary Týrkiya ýkimetinen pana tauyp, býgingi Europa qazaqtaryn qalyptastyryp otyrghanymyz, últymyzdyng mandayyna bitken Elsihandarday jýregi týkti bahadýr perzentterimizding arqasy ekenin maqtanyshpen aituymyz kerek. Naghyz er sheshim dep, Elsihan bastaghan qaraly kóshting sheshimin aityp, jahangha jar saluymyz kerek. «Qaraly kósh» romanynyng týrik tiline audarylyp, kýlli týrki júrtyna tanylyp jatqanyn eskersek, búl dateginnen tegin bolmasa kerek. El bastaghan Elsihannyng kóshting betin týrki júrtyna búruy turaly qanshama jazushy-tarihshy kitaptar jazsa da, Elsihan turaly myna «Qaraly kóshtin» jýgin arqalay almaghan edi. Danghazaly jazushy Jәdy Shәkenúlynyng búl romany Elsihan asqan Gimalayday biyik dengeyge  kóterildi dese, artyq aitqandyq bolmas edi.

Janat Ahmadiy

jazushy, Halyqaralyq «Alash» әdeby syilyghynyng laureaty

Abai.kz

8 pikir