Dýisenbi, 18 Qazan 2021
Súhbat 2710 0 pikir 10 Qazan, 2018 saghat 08:56

Aqylbek Shayahmet. Kiyesiz jer, qasiyetsiz el bolmaydy

Qoltyghynda qotyry bar qoghamnyng

Qytyghyna tiyse, artpa oghan min.

Jeti qattyng múny túnyp jatady

Jýreginde aqyn degen adamnyn.

Búl óleng belgili qazaq aqyny, jazushy, dramaturg, kósemsózshi-jurnalist Aqylbek Shayahmetke arnalghan. Avtory – qostanaylyq aqyn Núrqanat Qúlabaev. Rasynda, Aqylbek Qojaúly qoghamdaghy ózgeristerge der kezinde ýn qosyp, pikirlerimen bólisip otyrady. Jaqynda Qazaqstan jәne әlem halyqtary jazushylar odaghynyng mýshesi, filologiya ghylymdarynyng kandidaty, QR mәdeniyet qayratkeri, Qazaqstannyng qúrmetti jurnaliysi, M. Qashqary atyndaghy týrki әlemine sinirgen enbegi ýshin halyqaralyq syilyqtyn, «Alash» jәne Múhammed Haydar  Dulaty atyndaghy halyqaralyq әdeby syilyqtardyng iyegeri Aqylbek Shayahmetpen súhbattasqan bolatynbyz.  

— Aqylbek Qojaúly, әngimening әlqissasyn poeziyadan bastasaq… Qazir qazaq óleni jayynda aluan pikir bar. Agha buyn qalamgerlerding birazy keyingi jas aqyndardy moyyndap, tanday qaghyp jatady. Al keybiri «qazir aitary joq, qúr jyltyraghan mazmúnsyz óleng qaptap barady»  deydi.  Búghan ne deysiz?

— Qazaqtyng jyraulyq, jyrshylyq dәstýrinde qalyptasqan qara óleni formasy jaghynan qansha ózgeriske týsse de, mazmúny jaghynan ózining manyzyn joghaltpaghan. Eshkimge jasyryn emes, fransuz ben orys, jalpy Europa poeziyasynda san qily eksperiymentter bolghan. Keybiri sәtti shyqty. Oghan Abaydyng «Segiz ayaghynan» bastap, Shәkәrim, orystyng Hlebnikov pen Mayakovskiyining shygharmalaryn mysalgha keltirsek te jetip jatyr. Negizi, múnday eksperiymentter kerek emes demeymin. Ókinishtisi, ózimizding kóp aqyndar osy baghytta sәtsizdikke úrynyp jatady. «Sen de bir kirpish dýniyege, Ketigin tap ta, bar, qalan!» — degen Abay sózimen aitsaq, kirpishti týrli-týrli formada qúigha bolady. Poeziya – garmoniya, ýilesim. Ýilesim joq jerde «býirekten siraq shyghyp túrady». Memlekettik syilyqqa úsynylghan Tynyshtyqbekten bastap, keyingi jas aqyndardyng ólenderin oqyp túramyn. Biraq, ólenning mazmúnyna qarap talap qoyatyn bolsam, kópshiligin qabylday almaymyn. Keybireulerine sonday tipti shygharmalar únauy mýmkin. Mysaly, kórkemsuret galereyasyna bara qalsanyz, týrli baghytta salynghan suretter kózge týsedi. Kelushiler ýirenshikti portret nemese peyzaj suretterine tamsansa, keybiri alabajaq, týrli boyaularmen әrlengen tuyndylargha jaqyn túrady. Onday suretterding avtory býginde ózderin jana zamannyn, jana mazmúnnyng iyelerimiz dep tanystyrady. Poeziya da sol siyaqty. Qazir de týrli eksperiymentter tausylmaghan. Olargha tórelik etetin býgingining adamdary da emes. Shamaly uaqyt ótu kerek. Týrli qúbylystarmen beriletin ólenderding әbden siyasy kepken song ghana pikir aitugha bolady. Kim bolsa da, týbi qazaqtyng qara ólenine qayta keledi.

— Talasbek Ásemqúlov bylay depti: "Jana poeziyanyng eng ýlken aiyby – onyng týsiniksizdigi". Rasynda, osy oy úshyghy joq labirint ólender nege kóp? Búrynghy qazaqy әuezdi, oiy aiqyn, aishyghy qanyq poeziya nege joq qazir?

— "Jazghyshtar kóp, jazushy az, Aytqyshtar kóp, aqyn az", — dep bastalatyn ólenim esime týsip otyr. Ádeby túlghagha degen talgham mýldem joq nemese joqtyng qasy. Býginde «Ata danqymen qyz óter, mata danqymen bóz óterge» salyp, kitaptaryn shygharyp alyp jatqandar kóp. Keybireulerine únamauy mýmkin, búryn múndaylar az boldy. Ózimdi mysalgha alayyn. 1983 jyly KSRO Jazushylar odaghynyng mýsheligine ótuim ýshin 4-5 adam úsynys (rekomendasiya) jazdy. Baspalar men gazet-jurnaldardaghy redaktorlar әr ólenime deyin qarady. Árbir óleng poeziyanyng qarapayym talabyna jauap bere ala ma?  Irikteu josparly týrde әri qatan-tyn. Sonday synaqtardan ótken song baryp, emin-erkin gazet-jurnaldargha ólenderimizdi úsynyp jýrdik. Almatydaghy Qazaqstan jazushylar odaghynyng esiginen iymene attaytynbyz. Sonda poeziya bóliminde Júmeken Nәjimedenov, Múqaghaly Maqataev, Qadyr Myrzaliyev, Túmanbay Moldaghaliyev syndy mýiizi qaraghayday aqyndar otyratyn. Ólenimizdi kórsetip, kem-ketigin kóretinbiz. Taghy bir aita keterligi, Jazushylar odaghyna kirgen Qostanaydaghy 10 shaqty avtordyng bәri – zeynet jasyndaghylar. Jasyratyny joq, Qostanay oblysynyng ózinde jýrgen audandyq dengeydegi jurnalister odaqqa mýshe bolyp ketti. Áriyne, olar jurnalisterding odaghyna kirse, qarsylyq joq. Alayda, on maqalasyn qúrap, kitap shygharghan taghy dúrys nәrse emes qoy. Kez kelgen jurnalist aqyn bola almaydy, al kez kelgen aqyn-jazushy jurnalist bola alady. Ataqty teatr әrtisi Asanәli Áshimov – QR Jazushylar odaghynyng mýshesi. Keyin bilsek, ol kisi estelikter men kýndelik jazady eken. Estelik jinaghany ýshin bildey bir odaqqa kirgizu qajet pe? Sol siyaqty shejireler jinaghyn jazghan JOO rektorlary, otbasylyq kitap shygharghan búrynghy atqarushy biylik ókilderi de odaqta. Meninshe, qazir jazushylar odaghynda haltura kóp. Songhy jyldary jazbay jýrgender men jazghandary әdeby talghamgha say kelmeytinderding tuyndylaryn sýzu kerek dep esepteymin. Tiyisinshe, avtorlar odaqtan shygharylsyn. Sondyqtan qazirgi uaqytta QR Jazushylar odaghyna mýshe qabyldaudan góri, sýzgiden ótkizu qajet degen prinsipti qoldaymyn. Olardyng ornyna layyqtylardy iriktep qoy kerek. Búl rette әdeby túlghanyng talghamy turaly sóz etuding ózi artyq.

– Balalar әdebiyeti jóninde ne aitasyz? Óziniz balalargha arnap birneshe kitap jazdynyz.  

– Balalar poeziyasy damyp keledi dep ótirikke basatyndardyng qatarynan emespin. Bir nәrseni ghana aitaytyn. Mektep oqulyqtaryn ashyp qalsan, Syrbay Mәulenovten bastap, Fariza Ongharsynovanyng shygharmalary tolyp jýredi. Endi bir súraq: búl aqyndar Qadyr Myrzaliyev, Jaqan Smaqov, Qastek Bayanbaev siyaqty balalargha arnap óleng jazdy ma? Búghan eshkim mәn berip jatpaydy. Tanymal aqynnyng óleni dep, mazmúnyn qaramay, balalargha oqytugha qarsymyn. Osy olqylyqtardyng bәri redaktorlyq súryptaudyng nasharlyghynan. Kezek kýttirmeytin sharuany tez arada retteu kerek.

– Álem әdebiyetine shyghu ýshin ne kedergi? Biri audarma mәselesin aitsa, endi ekinshisi jazushylardyng sheberligine syn aitady.

– Meninshe, әlem әdebiyetining myqty degen ókilderining kóbi bizge ilese almay jatyr. Óitkeni, Múhtar Maghauiyn, Qabdesh Júmadilov sekildi jazushylar, Temirhan Medetbek, Gýlnәr Salyqbay siyaqty zamanauy aqyndar bar. Bizding búl jerdegi osal túsymyz – osynday daralarymyzdyng shygharmalaryn shet tilderine audara almay jatqanymyzda. Búryn orys әdebiyeti arqyly shyghatyn bolsaq, qazir orys tiline audarylyp jatqan avtorlarymyz shamaly. Sondyqtan da bizding jazushylar әlemdik dengeyde moyyndalmay jatyr. Mysaly, Nobeli syilyghyn alghan Soljenisyn, tipti, Dostoevskiy men Pushkindi audarma arqyly tanydyq qoy. Áriyne, bizding jastar, bolmasa pysyqay aqyndarymyzdyng shygharmalary shet tilderine audarylyp jatyr. Biraq, olar bizding tól әdebiyetimizding dәrejesin kórsete ala ma? Mәsele osynda.

– Audarma taqyryby qozghalghan kezde qarjy mәselesi de qatar jýretin sekildi…

– Kezinde Rahymjan Otarbaev bizdegi «әdeby agentterdin» qalyptaspay jatqanyna qapalandy. Shetelde әrbir avtordy nasihattaytyn top bolady. «Ádeby agentterdin» qalyptasuy kitap naryghyna degen bәsekelestikti kýsheytedi jәne satu ónerining de jana bir qyr-syrlary payda bola bastaydy. Búl degeniniz, júrttyng kitap oqu ýrdisin qalyptastyruyna aitarlyqtay yqpal etui mýmkin. Bizde de Shynghys Aytmatov pen Oljas Sýleymenov qalay dәripteldi! Sonday nasihattyng bir bóligin paydalanasaq, әlem kitaphanalaryna shyghudyng auyly alysta emes.

– Ónirdegi agha buyn men jas óskinning shygharmashylyq baylanysy qalay?

– Basqa oblystargha qaraghanda bizde údayy shyghyp túratyn әdeby jurnalymyz joq. Ruhani, әdeby dýniyelerdi shygharyp túratyn jalghyz «Qostanay tany» ghana. Sol siyaqty A.Baytúrsynov atyndaghy QMU qabyrghasynan «Jas órken Qostanay» jurnalynyng 1 jylda 6 sany ghana shyghady. Búl basylym oblystaghy әdeby qajettilikti tolyghymen ótey alady deuge kelmeydi. Negizi, Qostanayda 10-nan astam baspa bar. Olardyng kitap shygharu sapasy qay dengeyde ekenin anyqtap jatqan eshkim joq. Sol sebepti sol baspalardan shyqqan kitaptar oqyrmangha qajetsiz bolyp, shang basyp túra beredi. Jastar men agha buynnyng baylanysy toqtap qaldy deytin mәselede jastar jaghynyng aiyby kóp. Turasyn aitqanda, qazir jas talapkerlerdi ózimiz izdep barmaymyz ghoy, talpynghandar ózderi keluleri tiyis. Jalpy, elde keyingi jyldary shygharmashyl jastargha jasalyp otyrghan jaghday jaman emes. Týrli seminarlar, bayqaular kóbine 18-35 jas aralyghynda ótkizilip jatyr. Sondyqtan dәl Qostanayda jýrgen, respublikalyq bayqaularda jeniske jetken nemese jýldeger bolghan Núrqanat Qúlabaev, Abylay Maudanov, Jandos Jýsipbek syndy aqyndargha jogharyda aitqan Jazushylar odaghyna kiretin mýmkindikteri de, daryny da jeterlik.

–  «Kiyeli Qazaqstan» jobasynyng jetekshisi Berik Ábdighaly Qazaqstannyng kiyeli jerlerining tizimine ózgerister, ya tolyqtyrular enui mýmkin ekenin aitqan edi. Sizdinshe, Tobyl-Torghay tanabynda osy sanatqa ilikpey qalghan qanday oryndar bar?  

– Kiyesiz jer, qasiyetsiz el bolmaydy. Qazaqtyng qay jeri de kiyeli. «Kiyeli Qazaqstan» baghdarlamasynda kóbinese qazirgi qazaq eli aumaghyndaghy oryndar kórsetilgen eken. Mening oiymsha, qazirgi uaqytta shekarada ornalasqan birqatar oryndar qazaq ýshin qasiyetti. Sony qaperden shygharmayyq.   Aqjan Mashanidyng ómirining songhy jyldarynda týsirilgen beynetaspada ghalym ózining týs kórgenin, týsinde Qostanay jerinde shógip jatqan aq týie ornynan kóterilgenin, búl jerde kiyeli jerding kóptigin jәne Qostanaydaghy tabighy qazba baylyqtarynyng moldyghyn tilge tiyek qylady. Osy sәtte mening oiyma «әruaq qonyp, nar shókken» degen tirkes jәne  Jitiqara audany men Reseyding Orynbor oblysy shekarasynda shógip jatqan tas týie oraldy. Jazyq dalanyng bir púshpaghyna Jaratushy әdeyi әkelip qoyghanday, әlde bir siqyrshy qoldan qashap jasaghanday tabighat eskertkishine eriksiz tanday qaghyp, basyndy shayqaysyn.   Bir ghajaby, týietastyng qay jaghynan baryp qarasang da,  onyng әrtýrli keypin kóresin.  Mәselen, qarsy aldynda túrghan adamgha ol shógip jatqan týie týrinde, bir býiirinen qaraghan kisige botasyn ertken aruana bolyp kórinedi.  Art jaghynan kóz salghan jolaushygha moynyn búryp, artyna qarap jatqan buraday bolyp kórinedi. Bauyrynan tap-taza búlaq suy aghyp jatqan qasiyetti meken kýlli adamzat balasyn tazalyqqa shaqyryp túrghanday.   Qostanay jerining taghy bir shetinde Ámir Temirding HIÝ ghasyrda saldyrghan kesenesi «men múndalap» túr. Qostanay oblysynyn Qarabalyq audany men Chelyabi oblysynyng Varna audany shekarasynda saghym jortqan sar dalada ornalasqan. Aqsaq Temir joryqqa shyghyp kele jatqanda qaza tapqan qyzyna ornatqan eskertkish belgi alystan qaraghan adamgha keyde jauyngerding dulyghasynday, keyde qalyndyqtyng sәukelesindey bolyp kórinedi.   Anyzdyng aituyna qaraghanda, jas aru jolbarystyng tyrnaghyna ilingen. Osydan keyin Temir qyzyna kesene salghyzyp, «endi jolym ongharylmaydy eken» dep әskerin keri qaytarady. 1986 jylghy «Batyrlar jyrynda» jariyalanghan Qobylandy balalary Bókenbay men Kiyikbay turaly dastanda Temir әskerimen aiqas surettelip, eng sonynda hannyng qyzy Qúralaydyng olja bolghany, ony qopada qabylan jaryp ketkeni aitylady. Osy dastanda:  «Kelip jetip Qobylan, Qyzdy kómip sol jerge, Jer osy dep búiyrghan, Eldi jiyp, as berip, "Kesene" dep at berip,   Temir hannyng qyzy dep, Batyrlardyng izi dep,  Týsingenge sózi kóp, Onglap syrmen jazylghan», – degenge qaraghanda әngime osy oqigha turaly bolyp otyrghangha úqsaydy.   Búl anyzgha senetin bolsaq, qypshaqtardyng qoly Temir әskerimen aiqasyp, onyng qyzy olja bolghan. Al jergilikti orystar búl keseneni «Bashnya Temirlana» dep ataydy. Kesene uaqyt synyna tótep berip, әli kýnge keng dalada asqaqtap túr.

– Onomastika mәseleleri jóninde baspasózde kóptegen maqalanyz jaryq kórip, kәdimgidey qoghamdyq pikir tudyrdy. Alayda, ónirdegi auyl-qala kóshelerining kóbine әli layyqty atau bere almay jatqan siyaqtymyz…  

Qostanaydaghy Qazaq kóshesi jaqynda "Ábilsay" dep ózgeretin boldy. Últtyng atyn kóshege qong degen aqylgha siymsyz jaghday aqyry qalpyna keldi. Endi Qostanay audany ortalyghynyng atauyn ózgertu turaly qozghalys bastaldy. Bir ghajaby, ózge últtardyng birazy oghan qarsylyq tanytsa, qazaqtardyng qaysybiri Zatobol atauyn "Tobyl" dep atayyq degen úsynys jasap, ony qabyldatty. Oblysta Tobyl degen temirjol beketi, sonday atauly ýlken ózen bar. Futbol komandasy da «Tobyl» dep atalady. Sonda aitugha jenil degen jeleumen Tobyl atauyn eldi mekenge beru aqylgha siya ma?! «Qútty alap» degen tarihy ataugha qarsy shyghushylar ony aitugha auyr, eki sózden qúralghan desedi. Qazaqta eki sózden qúralghan ataular jetip artylady. Mәselen: Jezqazghan, Sarykól, Súlukól, Qyzylorda. Sonday da argument bola ma eken? Beyimbet Maylin «Shúghanyng belgisinde»:  «Ol kezde zaman qanday, jer әdemi, mal kóp, orystyn  iyisi de joq» — dep jazypty. Emeurinmen aitylghan sózding maghynasyna kezinde tereng ýnilmeppiz. Zamannyng azuy, jerding tozuy, maldyng azayuy orys kelgen song bastalghanyn aityp túrghan joq pa?! Bi-aghang tughan Taran audanynyng atyn ózgertu, oghan jazushy esimin beru turaly úsynystar  «Egemen Qazaqstan» jәne «Qazaq әdebiyeti» gazetterinde búdan birer jyl búryn jaryq kórip, kópshilikting qoldauyna ie boldy. QR Preziydenti N.Á. Nazarbaevtyng atyna da ótinish hat jazyldy. Búl da sheshiledi degen ýmittemiz.

– Aqylbek Qojaúly, uniyversiytette dәris oqyp, shәkirt tәrbiyelep kelesiz. Bir әngimenizde oqu bitirgen song alatyn diplomnyng týsine baylanysty syn aityp qalyp ediniz.

– Bizding oqu orny ghana emes, eldegi barlyq oqu ornyna úsynysym bar. Sovetting qyzyl tuy turaly anyqtamada tudyng qyzyl boluy KPSS basshylyghymen sosializm jәne kommunizm ornatu jolyndaghy  sovet halqynyng erlik jolyn beyneleydi dep atap kórsetilgen. Sәken Seyfulinning kommunistik sәlemmen Stalinge jazghan hatyna qaraghanda, poyyzben Orynborgha qaytyp kele jatqanda alashordashy Eldes Omarúly Sәkenge: «Búryn Alashorda edik, endi Qyzylorda boldyq. Qazaq ýshin qyzyl, jasyl, aq týsting aiyrmasy joq. Eng bastysy – Ordanyng bauyry býtin bolghany», — degen eken. Qazaq elining astanasy Orynbordan Qyzylordagha kóshkende búrynghy Aqmeshitting janasha ataluyn bolishevikter ózderinshe úigharyp, aqty qyzylgha ózgertkenine mәz bolsa, Alash ardagerleri astana atynda orda sózining qalghanyna tәuba qylghan. Óitkeni, Qazaq ordasy keshegi Aq orda, Kók orda, Altyn ordanyng jalghasy edi. Sózimiz dәleldi bolu ýshin myna qújatty oqyp bereyin: «Iz dokladnoy zapisky S.Seyfullina IY.V. Stalinu o vzaimootnosheniyah v srede kazahskih partiyno-sovetskih rabotnikov. …Ya ne poveriyl, no vspomniyl, chto deystviytelino na srediyne krasnyh znamen stoyalo kakoe-to zelenoe znamya. Nekotorye tovarishy vozmushalisi, Alashordynskie znamya snyali. Potom obiyasnili, chto eto po neznanii povesil tuda kakoy-to russkiy iz slujashiyh. A tehnicheskoy je storonoy sezdovskogo pomesheniya rukovodily vysokogramotnye kirgizy. Kogda obratno, posle konsa siezda, ehaly v g. Orenburg v poezde  odin byvshiy rabotnik Alashordy, staryy uchiyteli, mne horosho znakomyi, teperi sotrudnik Narkomprosa, s dovolinym vidom v prisutstviy dvuh tovariyshey skazal mne: «Nakones vse vyshlo po-nashemu (t.e. po Alash-Orde) Sezd otkryly pod nashim zelenym znamenem Alash-Ordy. My govorili, chto stavka doljna byti na intelliygensii, a na etom sezde polnostiu etu iydeiy provodili. Slova «rabochiyh» ostalisi pustymy frazami. My svoe praviytelistvo nazyvaly Alash-Orda. A na etom sezde budushu stolisu Kirgiziy g. Ak mecheti (Perovsk) pereiymenovaly v Kyzyl-Ordu (Krasnaya Orda). Dlya kirgiz sveta krasnoe, zelenoe, beloe, niakogo znacheniya ne iymeiyt, lishi by ostalasi Orda. Teperi v partii voydem y my». Vot, chto mne skazal v poezde alashordynskiy melkiy prosveshenskiy rabotniyk, teperi sotrudnik Narkomprosa. …Y deystviytelino, seychas sredy intelliygentnyh kirgizov y kirgizok, prejnih rabotnikov Alash-Ordy y ih uchenikov, vse eshe, ily ne vstupivshih v partii, ily odno vremya vhodivshih y obratno, zamechaetsya bolishoe stremlenie v partii. Nekotorye v raznyh gorodah uje podaly zayavleniya v partii. Eto polojenie eshe krayne opasno dlya Kompartiy y Kirgiziiy». Alash arystary amanatyna biz adaldyq tanytyp jýrmiz be?! Jogharghy oqu oryndarynda osy kýni oqu ornyn ýzdik bitirip shyqqan týlekterge qyzyl diplom beriledi. Búl Sovet dәuirinen qalghan ýrdis. Sovet tuy qan maydanda tógilgen qannyng simvoly ekeni belgili. Alayda, búl qan jazyqsyz japa shekken sheyitterding ghana qany emes, keshegi qantógisti eske salyp túrady. Tәuelsiz el, erkin el bolghannan keyin kók tuymyz kókke kóterildi. Endeshe sol tumen týstes  diplomymyz da kók týs bolghany oryndy emes pe?! Yaghni, ýzdik bitirgen týlekterge kók diplom tapsyryluy kerek. Osyny jolgha qoyatyn mezgil jetken siyaqty.

– Qazaq jastarynyng tәrbiyesi, imandylyq jayynda jazghan talay ólenderiniz әleumettik jeli arqyly taralyp ketti. Aqyl-agha, býgingi jas óskinning baghyty qanday? Jastar neden útylyp barady?  

– Qazaq bay, bilimdi boldy. Biraq, tәrbie jaghyn joghaltyp alamyz degen qauip bar. Ál-Farabiyshe aitsaq, tәrbiyesiz alghan bilimning kók tiyn da paydasy joq. Qaryndastarymyz kóshede qayyrshynyng shalbaryn kiyip bara jatady. Týngi klubtarda bizding qarakóz qyzdarymyzdyng kóptep jýrui nege beleng alyp ketti? Jastardyng qatysuymen úrlyq-qarlyq kóbeydi. Nege qarttar ýiin jauyp tastay almay otyrmyz? Bir ghasyr búryn bizding dalamyzda bolmaghan jetimder ýii әli bar. Tik jýrip, tura sóileytin adamdy ýlgi tútsaq, býgin pysyqay bireulerdi maqtaymyz. Shahanov aitqanday, jer-jerden tufly jalaghyshtar kórindi. Búl búryn da bolghan. «Shynjyr balaq, shúbar tós» degendi estigen bolarsyn. Búl tirkes qazaq patshalyq Reseyding qol astyna ótkennen keyin payda bolghan. Qazaqty qúrtatyn kedergilerding qataryna rushyldyq, jershildik, maqtanshaqtyq, tәkәpparlyq qasiretterin qosugha bolady. Bastyq bolsa, ózinen tómenderge múryn shýiiru, bay bolsa, kedeylerge qol úshyn sozyp, qayyrymdylyq jasaudyng ornyna, baryna mastanu, ózining rulastaryna búratyn qaskóy tirlik. Abaygha óz qazaghy qol kóterdi, Mahambetting basyn shauyp aldy, Ybyray men Shoqandy kóre almady. Negizi, qazir KGB-nyng arhivterin ashatyn bolsaq, kóp nәrsege qol jetkize alamyz. Ózimiz maqtap jýrgen belgili adamdardyng ózi basqa pozisiya ústanghan boluy mýmkin.

– Imandylyq turaly ne aitar ediniz?

– Jerding kórki – adamzat, adam kórki – aqiqat,ómir kórki – qanaghat, dinning kórki – sharighat, imam kórki – salauat, meshit kórki – jamaghat ekeni belgili.

«Minajat» dep atalghan jyr jinaghymda:

«Kiyiz ýy de – kýmbezindey meshittin,

          Enkeyip kir taghzym etip Allagha.

          Tang atarda azan ýnin esittin,

          Erte túr da, jýzindi búr qúbylagha.

          Búl jalghanda kýnderi kóp qysylghan,

          Qylyghyna ókinbeytin bar ma adam?!

          Meshitke  eger kirgen bolsa músylman,

          Keshu tiler jalghyz ghana Alladan» – dep jazghan edim.

Shynynda da bilip istegen jәne bilmey istegen kýnәndi tek qana Alla keshire alady. Sondyqtan da bazarda qaldyrghan aqshang týk emes, meshitte qaldyrghan aqshang kóp emes. Kýmbezderi – qalqanday, múnaralary – nayzaday meshitte azan dauysyn estiseng ol qúlaqqa jayly әsem әuendey estiledi. Meshit – Allanyng ýii, imandylyqtyng úyasy.

Úly aghartushy Ybyray Altynsarin «Músylmanshylyq tútqasyn» jazyp, barlyq mektepterdi ashqan kezde «Bisimilla, rahman-rahiym!» degen sózben bastaghan, mektepke sabaq berer aldynda dәret alyp kirgen ónegesining ózi netken ghajap?!

Dindar aqyn Núrjan Naushabayúly: «Bisimilla, rahman-rahiym! Bolmady tómen nazarym, jer jýzine jayyldy nasihat bolyp ghazalym» – dep Jaratqangha minajat qylghan ónirde tura jolgha týsken jerlesterim kóbeygenge  quanamyn.

 – Adamnyng qanday qasiyetterin baghalaysyz?  

– Arqada Túraly degen aqyn bolghan. Bir otyrysta auyl aqsaqaldarynyng biri: «Túraly, júrt seni aqyn desedi. Aqyn aqyndy jaqsy týsinui kerek qoy. Abaydyng «Ýsh-aq nәrse adamnyng qasiyeti: ystyq qayrat, núrly aqyl, jyly jýrek» degenin qalay týsinesin?» – dep súraydy.   Sonda Túraly: «Adamgha ýsh birdey quat kerek. Aqyl quat, jýrek quat, til quat. Bireui kem bolsa, jigitke kemdik qylady, ýsheui teng bolsa, er jigit erlik qylady», – deydi.   «Al jýregi men aqyly nemese tili kem bolsa ne bolady?» –  dep súraghanda: «Jýrek kem bolsa, topta sóz aita almaydy, aqyly kem bolsa, jón jauap qaytarmaydy, aqyl men jýrek teng bolyp, tili kem bolsa, aqylynyng bar-joghy bayqalmaydy, jigitke әueli bilim kerek, ekinshi ghylym kerek, ýshinshi úghym kerek, Abay da osyny menzegen boluy kerek!» –  degen jauap qaytarady. Abaydan artyq men de aita almaymyn.

– Qazir qanday shygharmalar jazyp jýrsiz?

– Barlyq janrda jazugha tyrysamyn. Poeziya, proza, drama, kósemsóz, balalar әdebiyeti. Keyingi jazghan eng qysqa eki ólenimdi oqyp bereyin.

          Ómir  

Ketip túr ghoy mazam,  

          Janyp jatyr kómir…  

          Qaynap jatyr qazan…  

          Ómir…    

          Sham  

Attay qalap alghan sham,  

          Qaranghyda janghan sham.  

          Kýn shyqqanda eshkimge  

          Qajet bolmay qalghan sham.  

          Izdegende, әiteuir,  

          Qanday jaqsy bar bolsan.

– Keleshekten ne ýmit kýtesiz?     

– Keleshekte balalarymyz, nemerelerimiz bereshek bolyp qalmasa boldy. Negizi, bilim salasy – býgingining basty taqyryby. Óz basym ýshtildilik degenge týbegeyli qarsymyn. Ahmet Baytúrsynúly aitqanday, balagha bastauysh mektepte tek qana ana tilinde bilim beru prinsiypin jýzege asyrmayynsha bolashaghymyzdyng bayandy boluy dýdәmal. Memlekettik tilge kóshude, oryssha aitqanda, «perehodty perevodpen» almastyrmay, ana tilining bedelin kóteru qajet. Qytay oishyly Qúnfudzy: «On besimde oqugha peyil ettim, otyzymda kәmeletke jettim, qyryqta kýmәn-túmannan aryldym, elude aspannyng әmirin tanydym, alpysta qúlaghym ashyldy, jetpiste  jýrekting qalauyn taptym, bar isim bayypqa týsti» — degen eken. Qalauyn tapqan, elge jaqqan, jigerli jetpisting auyly jaqyndaghan sayyn ótken kýnderge esep berging kelip túrady. Tyndyrghannan tyndyrmaghanym kóp. Ghúmyr úzaq, densaulyq myqty bolsa, әli de jazarymyz bar, aitarymyz az emes dep oilaymyn.

Súhbattasqan Qasqyrbay Qoyshymanov

Abai.kz

0 pikir