Seysenbi, 29 Qarasha 2022
Alashorda 9928 35 pikir 11 Qazan, 2018 saghat 14:14

"Shonjy" atauyn "Álmerek" dep ózgertuge bolmaydy

QR Premier-ministri

Baqytjan Ábdirúly Saghyntaevtyn

nazaryna

 

Qúrmetti Baqytjan Ábdirúly!

Sizding atynyzgha "Qazaqstan Zamany" gazettining 19 shildedegi  nómerinde redaksiyanyn  anyqtama týsiniktemesisiz myndaghan adamdardyng qoly qoyylghan «Ashyq hat» jariyalandy. Búl hattyng algha qoyghan maqsaty «...Toq eteri qazir bizge tarihshy ghalymdardyng Álmerek by jónindegi zertteuleri, pikir-úsynystary, tarihy derekteri óte qajet bolyp otyr» delingen eken.

Men, ghasyrdan asa qan keshken qazaq-jonghar soghysyn arnayy zerttegen tarihshy emespin. Degenmen, ol turaly azdy-kópti habardar ekenim de belgili. Meni oilandyryp-tolghandyrghan mәsele, maqalada sóz bolghan jer-su, eldimeken ataularymen onomostikalyq ataulargha qatysty eshbir dәlel-dәieksiz, qújattyq negizsiz oijota sózderdi zandastyrghysy keletinderge tosqauyl qon kerek dep oilaymyn.

Men «Úighyr avazy» gazeti kótergen Jetisu ónirindegi jer-su ataularyn eshbir derek-dәieksiz úighyr últyna teligen avtorgha Abai.kz aqparattyq portaly arqyly toytarys berdim. 

Al, Álmerekshil toptyng «Ashyq hattyndaghy» sóz bolghan mәseleler Abdollajan Samsaqovtyng maqalasy sekildi boljal,  oijotalardan asyp týsipti.

Men «Ashyq  hatshylardy» qoldaytyn bolsam, «Úighyrlar qazaq jer-su ataularyn nege jekeshelendire bastady?» atty maqalamdaghy «Shelek, Shonjy t.b.» toponimderge bergen anyqtamalarymnan bas tartqanym emes pe (ol әriyne mýmkin emes ekenin basa aitamyn)? «Ashyq hat» iyelerinin  mýlde qisynsyz anyqtamalaryn qolday almaytyndyqtan myna jayttardy ashyp aituyma tura keledi.

Naqtylap aitqanda, býginge deyingi jazba jәne anyz әngimelerde qalmaqtyng «Qorday batyry» degen adam bolghan emes. «Qorday» batyr degendi Qorday asuyndaghy taqtagha keyingi jyldarda ghana jazyp qoydy. Onda «Qorday» qazaq batyry delinip túr. «Ashyq hat» avtorlary tóbeden týskendey etip «Jonghardyng batyry Qorday elu myng qol bastap qazaqtargha qarsy joryqqa attanady» dep jaza saludyng astarynda ne jatyr?

Sol «Ashyq hattaghy «Álmerek batyr otyz bes jasynda jonghardyng batyry Alghabastyn, on segiz jasynda jonghardyn (qontayshysy) qolbasshysy, әri qas batyry Shonjynyng basyn alyp, qazaqtyng abyroyyn asqaqtata týsedi» degen sózderden ne úghugha bolady? Qalmaqtyng batyryna «Alghabas» dep qazaqsha at qongyna qanday negiz bar? «Alghabas» Kenes zamanynda payda bolghan eldi mekenning aty emes pe edi?

«Qorday» turaly M.Qashqaridyng «Týrik sózdiginde «Qorday qústyng bir týri» dey kelip, ózen-kólder jaghasynda sayrandap jýrgen «aqqu-qorday» tirkesin qodanady. («Týrik sózdigi» 3-tom. 324-b.) An-qústyng atymen atalatyn әigili adamdar týrik halyqtarynda kóptep kezigedi. Biraq ol birese qazaq batyry, birese qalmaq batyry bolyp qatar aitylmasa kerek.

«Shonjy» turaly men jogharyda atalghan zertteu maqalamda jeterliktey toqtalghanmyn. Toponimikalyq ataudy onomostikalyq ataugha ainaldyryp jibergen aghayyndar tarihshylardan qanday tarihy dәlel súrap otyr? Tarihshylar joq derekti qaydan almaq?

«Ashyq hatta»  mynau HHI ghasyrda esh ynghaysyzdanbastan «Babamyz jayly kókten týsken shyndyq pen anyz әngimeler óte kóp» dep jazyp otyrghan adamdar tarihshylardyng dәlelderine nege múqtaj boldy eken?  Osy arada, «Kókten týsken shyndyq» degendi payghambarlargha týsken  «Uaqiy»  dep úghugha tiyis ekenimizdi,  biraq atalmysh «shyndyq» kimge, qashan  mәlim bolghanyn, kim bizge aityp bere alatynyn súraugha mәjbýrmiz.

Sh.Ualihanov atyndaghy Tarih institutyndaghy basqa tarihshylarmen elimizdegi tarihshylar qauymy búl súraqtargha qalay  jauap bererin ózderi biler, al men búl mәsele jónindegi oilarymdy tómendegishe týiindegim keledi:

1. Býginge deyingi resmi, beyresmy tarih pen tarihy qújattarda Álmerek batyr basyn aldy degen Shonjy, Alghabas, Qorday batyr atty qalmaq batyry turaly esh nәrse bolmaghan, nemese men bayqamaghan bolarmyn, sondyqtan ol turaly aitarym joq.

2. «Shonjy, Qorday, Shelek, Ile, Ertis, Qas, Kýnes, Kegen, Narynqol, Múqyr, Qapshaghay, Týrgen, Aqsýmbe, Túrpan t.b. jer-su ataulary jónindegi tújyrymdarymdy ózgerte almaymyn, әri oghan eshbir qajettilik te joq.

3. Álmerek babamyzdyng әuliyeligi men biyligi, batyrlyghy jónindegi anyz ben aqiqatqa qúrmet etemin. Al, qúrmetteu "ol adamnyng atyna eldimeken atyn bermese bolmaydy" degenge tirelip túrmasa kerek.

4. Jer-su, eldimeken ataularyn adamdastyru, adam atymen atau bizding qazaq halqynda mýlde bolmaghan, orys otarshyldary (aq, qyzyl) alyp kelgen kóp indetting biri edi.

Biz kórshilerding jaman әdetterin onyng qansyghyn tansyq kórip eliktep-solyqtaugha daghdylanyp ketken halyqpyz. Al, myna bes myng jyldyq jazba tarihy bar Qytay elining tarihynda qanshama әigili adamdar, zúlym, shen qúmar patshalar men qolbasylar bolsa da, solardyng atynda bir de bir jer-su, eldi meken, qala, kóshe attary bolmaghan eken. Qytay tarihyn, onyng geografiyasyn, toponimikasyn zertteushiler esh shataspastan-aq bes myng jyldyq tarihyn jazyp ta, oqyp ta keledi.

Al, biz bir jýie auyssa nemese bir patsha, kósemsymaqtar auyssa olardyng atyndaghy eldi meken, qala, dala, kóshe attaryn jappay ózgertip, memleket qarjysyn ysyraptaudyng syrtynda halyqtyng tarihy jadyn, úrpaq, dәstýr jalghastyghyn óktemdikpen búzyp, talqandaymyz. Sonda búnday daraqylyq pen ataqqúmarlyqtyq bizding ruhany janghyruymyzgha ondy әseri bola ma, әlde kezekti nauqan qúrbanyna ainala ma? Eger «Shonjy» atauyn ózgertu sonsha kerek bolsa, sol ónirdegi tarihy jer-su ataularynyng birin mәselen «Sharyn, Kókbekti, Alatau nemese qaptaghan «núrlardyn» birining aldy-artyna (mәselen, Núrkent, Núrqala t.b.) bir anyqtama sóz tirkep-aq jana atau beruimizge bolar edi ghoy.

Tәuelsiz Qazaqstannyng jer-su, eldi meken ataularyn adam atyna auystyru tarihyna nazar audarghanda, odan bir tútas halyqtyq - memleketshildikten góri jershildik-rushyldyq siyaqty orta ghasyrlyq dertting zardabyn sezgendey bolar edi.

Búl dert - indet últty úiytugha, memleketshildikke, últtyq tútastanuymyzgha osy uaqytqa  deyin az kedergi keltirmegenin moyyndauymyz kerek. Memleket qúraushy últ retindegi qazaq halqynyng elimizdi mekendegen pәlenbay jýz etnikalyq toptar aldyndaghy jauapkershiligimen abyroy-ataghy, sonday-aq bolashaq úrpaqtarymyzgha qaldyrar ondy ýlgi-ónegemizdi esten shygharugha haqymyz joq. Tarih sabaghy bizge osynday batpan jauapkershilik jýgin  arqalatyp otyr. Ár isti kónil auanymen emes, aqyl men parasatpen keng oilap, keng pishudi ýirenuimiz kerek. Myna alasapyrang HHI ghasyr synynan aman-esen ótu ýshin ýlken-ýlken isterimen ainalysugha újymdasayyq aghayyn, otyra qalyp qol jinap, ulap-shulau endigi jerde úyat bolar.

Álimghazy Dәulethan, Tarih ghylymdarynyng kandidaty

Abai.kz

35 pikir

Ýzdik materialdar

Áne, kórding be?

Orys patriotizmi jәne yahta

Esbol Ýsenúly 1529
Qazaqtyng tili

Qazaqtyng tili ólmesin desek...

Kamshat Tasbolatova 1620
Soghysta jýrgen súlular

Maydandaghy Ukraina arulary: Margarita Rivchachenko

Ayjan Temirhan 1781