Apta basynda Almatydaghy «Alatau» AQ shipajayynda Qazaqstan Respublikasy Mәdeniyet jәne aqparat ministrligining Mәdeniyet komiyteti, Mәdeny sayasat jәne ónertanu instituty «Órkeniyetter dialogy» Álemdik qoghamdyq forumymen birlese otyryp, «Núr Otan» partiyasynyng strategiyalyq әriptestigimen «Mәdeny múra» últtyq jobasy ayasynda «Tarihy - mәdeny múranyng órkeniyetter dialogyndaghy roli» atty halyqaralyq konferensiya óz júmysyn bastady. Konferensiyagha Qazaqstannyng YuNESKO-daghy túraqty ókili Oljas Sýleymenov, «Órkeniyetter dialogy» Álemdik qoghamdyq forumynyng preziydenti Vladimir Yakuniyn, Mәdeny sayasat jәne ónertanu institutynyng diyrektory, sayasattanu ghylymdarynyng kandidaty Erlan Sairov, «M.Áuezov» qorynyng diyrektory, filologiya ghylymynyng kandidaty Múrat Áuezov, QR Mәdeniyet jәne aqparat ministrligi Mәdeniyet komiytetining tóraghasy Arman Qyryqbaev taghy basqa da qogham qayratkerleri men ghalymdar, shetelden kelgen qonaqtar qatysty. Halyqaralyq ghylymiy-teoriyalyq konferensiyada ә degennen «Mәdeny múra» últtyq jobasyn halyqaralyq dәrejede nasihattau, Qazaqstandy әleumettik-gumanitarlyq ózekti mәselelerdi sheshetin, halyqaralyq órkeniyetter dialogynyng alanyna ainaldyru, sonday-aq Qazaqtyng últtyq tarihiy-mәdeny múrasyn dýniyejýzilik ghylymy ainalysqa engizu mindetteri kýn tәrtibine qoyyldy. «M.Áuezov» qorynyng diyrektory, filologiya ghylymdarynyng kandidaty Múrat Áuezov osy oraydaghy tarihy búrmalaushylyqtargha erekshe toqtalyp ótti. «Múnyng bәri de sәbiyding jana ghana tәi-tәy basyp kele jatqanymen birdey prosess. Mysaly, qazir qyrghyzdar jazyp jatqan tarihta qazaqqa dúrys oryn joq deuge bolady. Sondyqtan memleketting «sәbiylik» kezinde tarihy búrmalaushylyqtar oryn alady. Onday bizde de bar: qazaghyng da biraz dýniyeni jazyp tastady. Biraq múnyng bәrin retke keltiruimiz kerek, – dey kele: Áriyne, Reseyde de tarihy búrmalaushylyq bar. Sondyqtan osynday basqosular ótkizilui kerek», – dedi. Qogham qayratkerining aituynsha, Reseymen birge ótken tarihty sóz etkende, búrynghy otarshyl sayasattyng astaryn zerdelep, jalpy ótkendi úmytugha bolmaydy. Óz kezeginde konferensiya qonaqtary bolyp otyrghan shetel ghalymdary әlemning әrbir elinde «Mәdeny múra» baghdarlamasy sekildi baghdarlamalardy qúrau manyzdylyghy jóninde sóz qozghady. Osy jóninde jәne tarihiy-mәdeny múranyng órkeniyetter dialogyndaghy róli turaly әngimelep kenge ketken ghalymdar: «Jahandanu – mәdeny әraluan-dylyqqa birinshi nómirli qater», – desti. Odan әri qaray bәri de bir auyzdan: «Songhy uaqytta dýniye- jýzining kóptegen elderi últtyq mәdeniyetke ghalamdasudyng tiygizip otyrghan zalaldy yqpal-әserleri turaly oilanyp tolghanudy shyghardy. Osynau tolqu arasynda Qazaqstan ýlgisindegi «Mәdeny múra» sekildi baghdarlamalar әrbir halyqtyng ózindik ereksheligin saqtap qaluyna múryndyq bolmaq. Mine, nelikten shetel ghalymdary qazaq jobasyna qyzyghushylyq tanytyp otyr. Eger búl joba qoldau tauyp keter bolsa, onda aldaghy uaqytta mәdeny múra balamalarynyng Europa elderinde de kórinis berip qaluy ghajap emes», – dep shynayy jaghdaydy bir týiindey ketti. Búghan qatysty «LUISS» halyqaralyq qatynastar uniyversiytetining professory Marketty Rafaele: «Baghdarlamanyng ústyny óte keremet eken. Biregey de qaytalanbas deuge bolady. Mening oiymsha, búl joba bizding joghary tehnologiyaly zaman ýshin auaday qajet. Eng bastysy, Qazaqstannyng «Mәdeny múrasy» órkeniyetter súhbaty túghyrnamasymen ýilesimdi kórinedi», – dedi. Otyrys barysynda «Mәdeny múra» baghdarlamasy ayasynda 50-ge juyq tarihy eskertkishter men jәdigerlerding qayta qalpyna keltiriletini basa aityldy. Quantarlyq bir jayt, aldaghy uaqytta Týrkistanda qazaqtyng biy-batyrlarynyn, handarynyng panteondary ashylatyn bolypty. Taghy bir silkinip túrghan joba retinde, Qytaygha, Reseyge, Týrkiyagha, AQSh-qa jәne Batys Evropa elderine ekspedisiyalar jasau iydeyasy qoldau tapty. Songhy mәlimetterge qaraghanda, atalghan aumaqtarda 5000-gha juyq jazba jәne materialdyq eskertkishter bar kórinedi. Mәdeny sayasat jәne ónertanu institutynyng diyrektory, sayasattanu ghylymdarynyng kandidaty Erlan Sairov qolgha alynghaly otyrghan sony josparlar jóninde bylay dedi: «Biz qazir Europa elderine jekelegen ekspedisiyalar jasaudy kózdep otyrmyz. Ondaghy maqsat, tekke qydyryp, batys qonaqjaylyghyn qyzyqtau emes, naqty josparymyzgha kóptegen saparnamalyq kitaptar jazyp, olardy әr elding tilderinde baspagha shygharu, derekti filimder shygharu… Óz mәdeniyetinning tanylghanyn qalaydy ekensin, endeshe, basylymgha da kóbirek shyqqan abzal. Áriyne, otandyq emes, sheteldik basylymdar búl rette taptyrmaytyn qúral bola alady. Biz qazir osy oiymyzdy jýzege asyrudyng joldaryn qarastudamyz». Úiymdastyrushylar tarapynan sóz alghan QR Mәdeniyet jәne aqparat ministrligi Mәdeniyet komiytetining tóraghasy Arman Qyryqbaev: «Mәdeny múra» últtyq jobasy elimizding arghy-bergi tarihyna baylanysty derekterdi jýielendiruge arnalghan. Ondaghy basty maqsat – «biz kimbiz?» degen súraqqa jýieli jauap beru. Jalpy, dialog bolu ýshin jәne oghan qatysu, aldymen, osy súraqqa jauap beruden tuyndaydy. Sol sebepti de «Mәdeny múra» jobasyn Elbasynyng kemel sheshimi deuge bolady», – dey kelip, 2011 jylgha qaray tolyqtay jýzege asyp bitetin «Mәdeny múra» baghdarlamasynyng qazaq renessansyna keleli ýles qosatyndyghyna senimi mol ekendigine erekshe ekpin berdi.

Abylayhan MAMYRAYHAN
«Ýshqiyan» gazeti 11 mausym 2009 jyl