- Ámin ata, sizding bala keziniz qaharly soghys jyldaryna tap bolypty. Kýn kóruding ózi qiyn tústa ýlken sportqa bet búru onay emes. Bәri qalay bastalyp edi?

- Ámin ata, sizding bala keziniz qaharly soghys jyldaryna tap bolypty. Kýn kóruding ózi qiyn tústa ýlken sportqa bet búru onay emes. Bәri qalay bastalyp edi?
- Ras aitasyn, qazaq ýshin yzghary az bolmaghan, Alash bozdaqtary qaza tapqan 37 jyly dýniyege kelippin. Ol kezde qazirgidey jaghday joq, auyl balalarymen birigip qoldan jasaghan dopty qughanymyz bolmasa, ýlken sport turaly oilaudyng ózi qiyn edi. Sol kezderi ózimnen ýlken nemese qatar balalardan oq boyy ozyq bolsam kerek. Mekteptegi jyldarym soghys bitip, elding ensesin kótere almay jýrgen kezine túspa-tús keldi. Ol kezdegi múghalim degenimiz soghysqa barmay qalghan erler nemese buyny bekimegen jas qyzdar bolatyn. Soghystan jaralanyp kelgen әkem men onyng inisi bizding bilim aluymyzdy arman etti. Nauqastyghyna qaramastan, qolyndaghy bar jandyghyn satyp, Atyraudaghy instituqa oqugha jiberdi. Osynda Kulikova degen kisining jýgiruge qabiletti jastardy jinap, dayyndaytyny turaly estidim. Kulikovanyng ýiirmesine qabyldanghannan keyin, Atyrau chempionatyn jenip, 1956 jyly  túnghysh ret ótken Qazaqstan halyqtarynyng spartakidasynda jaqsy nәtiyjeler tirkeuge mýmkindik tudy. Osydan song KSRO halyqtarynyng spartakiadasynda jarys jolyna shyqpasam da, kil myqtylardy kózben kórip, tәjiriybe jinau baqyty búiyrdy. Sport sheberi degen razryadty oryndaudyng ózi ýlken kýshti qajet etetin ol kezde. On bes odaq respublikanyng sen túr, men atayyndary ishinen KSRO qúramasyna qabyldanu qiynnyng qiyny. Mening sporttyq ghúmyrym osylay  jalghasyp kete berdi, ainalayyn. Bastysy, esh nәrse onaylyqpen kelgen joq.
- KSRO qúramasynda qabyldanudyng onay is emestigin aittynyz. Kóptegen qazaq sportshylaryna Mәskeudegi bapkerlerding qyryn qaraghan túsy az emes. Elding eng basty komandasyna qabyldanu sәtinde sizde múnday qiyndyq tumady ma?
- Áriyne, danqty boksshymyz Ábdisalan Núrmahanovtyng Olimpiyalyq oiyndar men әlemdik dodalarda top jaratyn qauqary bar edi. Ábilseyit Ayhanovty Medvediterding kólenkesinde qaldyrghany ras. Biraq, jenil atletikada bәri kózge úryp túrady ghoy. Mәreni birinshi kesken sportshyny qúramadan tys qaldyrugha olardyng haqy joq. Jýiriksing be, ozyp kelip ózindi kórset. Boks, kýres syqyldy jekpe-jek týrlerine qaraghanda jenil atletikada ózindi dәleldeu onayyraq. Qarsylasyna shang qaptyryp ketkenindi jankýier men bapker bayqasa boldy. Qazir, tipti basqa. Damyghan zamandaghy jenil atletikagha tóreshining de qajeti joq. Elektronika dәureni shyn myqtyny anyqtaugha septigin tiygizip jatyr.
- Kezinde óziniz talay jýlde salghan jenil atletikadan Olimpiada oiyndarynda eng kóp medali taratylady.  Ókinishtisi, «sport padishasynan»  qazirgi jenisimiz kóp emes...
- Dúrys aitasyn. Men alpysynshy jyldardyng ayaghynda sporttyq ghúmyryma nýkte qoyyp, bapkerlikke bet búrdym. Jetpisinshi jyldardyng basynda Kenes ýkimetining sporty qarqynyn bәsendetip, әlemdik syndarda jýldeden qaghyla bastady. Ol kezdegi sport tizginin ústaghan adamdar aqymaq bolghan joq. Jappay sport zaldary men sport mektepterin kóbeytu turaly búiryq shyqty. Dәl qazirgi kezde bizge osynday jýie kerek. Bar ynta, maqsatymyzdy sport internattary men sport mektepteri, zaldaryn túrghyzgha júmsauymyz qajet degen oidamyn.  Elimiz tәuelsiz atanghan tústa bizding sporttyng bәsi tómendep ketti. Biraq, odan beri de jiyrma jyl ótti ghoy. Býgin sport ghimarattaryn kóbeytip, auyldyng qara domalaqtaryn sportqa tartu arqyly, biz 2020-2024 jyldardaghy Olimpiada oiyndarynyng jýldegerlerin dayyndaymyz. Men Londonda top jaramyz dep aita almaymyn. Tipti, 2016 jyly da jýldesiz qaluymyz mýmkin.  Jenil atletikadaghy nәtiyjesizdik әri qaray jalghasyn tapsyn demesek, kadr mәselesin tezirek sheship, sport mektepterin kóbeytudi kýn tәrtibinen týsirmeu qajet. Mәselen, Qazaqtyng sport jәne turizm akademiyasy óz mindetin tolyq atqaryp otyrghan joq. Osy akademiyada dene shynyqtyru pәnining múghalimin dayyndaytyn kafedra ashu kerek degendi aityp jýrgenime qansha boldy. Respublikalyq sport kolledji de Amalbek Tshanov basshylyqqa kelgen song ensesin tiktey bastady. Múnaytpasov atyndaghy sport internatty Astanagha kóshirip әketu de qate sheshim. Oblystardaghy jaghdaydy aitpaysam da bolady. Qazirgi bizding basty maqsat - búqaralyq sportty jolgha qong.
- Ámin ata, jenil atletikadan últtyq qúramada qaragózderding joqtyghyna sebep ne? Tәuelsizdik alghaly tórt ret jazghy  Olimp oiyndary ótti, jýlde almaq týgili, jarys jolyna shyqqan qazaqty kórmedik.
- Qúramada qazaqtardyng joqtyghy mening de janyma batady. Biraq, bar bolyp almay otyrghan eshtenesi joq. Qazaq balalary jenil atletikadan góri últtyq sportqa ainalyp ketken kýres pen boksty, odan qalsa shyghys jekpe-jekterin mengergendi jón sanaydy. Mýmkin, jenil atletikadaghy mәz emes jaghdaydyng da әseri bar shyghar. 1997 jyly zeynetke shyqqangha deyin últtyq qúramanyng basy-qasynda jýrdim. Janadan derbes el atanghan sәtte bapkerlermen  aqyldasa kelip, qazaq auyldaryn aralaudy qolgha alghanbyz. Jýgiruge qabiletti balalardy iriktep alyp, sport internatqa әkelemiz. Mening qol astymda 60-tan asa bala jattyqty. Olardyng eshqaysysyn qazaq, orys dep bólgen joqpyn. Biraq, bәribir qazaqtyng oza shapqanyn, qazaqtyng túghyrdan túrghanyn kórgim keledi. Sportymyz túralap túrghan kezde Japoniyanyng belgili sport kiyimderin shygharatyn kompaniyasyna ótinish jazyp, biraz jyl tegin kiyim alyp túrdyq. Japoniya Qazaqstandy janadan egemendik alyp, boyyn endi týzep jatqan el dep kómek qolyn sozdy. Rahmet sol ýshin. Jylyna jýz kiyim jinaghy keledi. Alpysyn últtyq qúramadaghy balalargha alyp qalamyz da, qalghan qyryq danasyn oblystargha taratamyz. Osylay kýn kórgen kezder de boldy. Qazirgi  jaghdayymyz onyng qasynda alqam shýkir ghoy. Olimpiada oiyndarynda atoy salatyn qazaq balasy auylda qúm keship jýr. Solardyng kózin ashsaq, shirkin dep armandaymyn. Bir senatordyng maghan: «Agha, aqshasyn beremin, 6 jyldyng ishinde bir chempion shygharyp bershi» degeni bar. Bala 10-12 jasynda sportqa kelse, dayyndyqqa 7-8 jyl anyq kerek. Odan keyin ol sportshyny halyqaralyq jarystarda shyndau kerek. Sodan keyin baryp, Olimpiada turaly oilana bastaysyn. Kezinde Seydaghannyng tәlimin alghan Nesip Jýnisbaev degen sport jurnaliysi kil qazaqtan qúralghan «Namys» futbol klubyn qúrdy emes pe?! Qazaqstannyng әr týkpirin aralap jýrip, dop tebetin qara domalaqtardy qatargha qosty. Dәl osynday jýieni jenil atletikada qazir qoldansaq ta kesh emes.
- Rim Olimpiadasynyng kýmisin oljalaghan qazaq Ghúsman Qosanovpen jaqsy dos bolghanynyz ras. Alayda, birtuar úlyn  jastar týgili, agha buyn ókilderi de úmytyp bara jatqan synayly
- Osy jayt ókinishti. Ýgitteu júmystary az bolghannan keyin, Olimpiadada oza shapqan Ghúsmanyn qazaq úmytyp barady. Birde sport akademiyasynyng prorektory meni studenttermen kezdesuge shaqyrghan. Sonda bolashaq jelayaqtar Ghúsman Qosanovtyn, Ámin Túyaqovtyng kim ekeninen beyhabar bolyp shyqty. 90-y jyly Ghúsman baqilyq boldy. 91-i jyldan bastap  onyng atyndaghy halyqaralyq turnir ótkizudi qolgha aldym. Biyl búiyrsa jiyrma birinshi ret ótedi. Aziya federasiyasyna hat jazyp, Aqtau jaqtaghy múnayshylardan kómek súradym alghashynda. Qazir federasiya aqsha bóledi, úsaq-týiek demeushiler bar, dәstýrli turnirdi ýzbey kelemiz әzirge. Biraq, Reseylik, Europalyq myqty jelayaqtardy shaqyrugha qarjynyng azdyghy qolbaylau bolyp otyrghanyn jasyrmaymyn. Byltyr stadion jóndeude túrghasyn kýz kezinde ótkizdik.
- Qazir qúrama bapkerleri sizden kenes súrap, aqyldasyp túrady ma?
- Federasiya, últtyq qúramamen qatynasym ýzilgen joq. Shamam jetkenshe jarystar men jinalystardy jibermeymin. Maman dayarlap, sport mektepterin kóbeyteyik degendi reti kelse Temirhangha da (Dosmúhambetov) aityp jýrmin. Jalpy, jenil atletikanyng jaghdayy sәl de bolsa ongharylyp keledi.  Jastar bar. Qaraghandyda ótken qysqy chempionatqa 400-ge juyq jelayaq qatysty. Endi osylardyng sapasyna arttyrsaq bolghany.  «Jelayaqtar jelmen yghyp ketken joq».
- Ámin ata, siz bala kezinizden jyr dastan oqyp, kitapqa qúmar bolyp ósipsiz...
- Áriyne! Ýlkenning tәrbiyesin kórgennen keyin kitaptan alshaqtaghan joqpyn. Qazirgi jastar internet deydi, basqa deydi, әiteuir kitap oqymaudyng amaldaryn tauyp jatyr. Áli esimde, Fransiyadaghy halyqaralyq jarysqa barghan kezde Mústafa Shoqaydyng kitabyn satyp aldym. Ony tyghyp, bapkerlerding kózinen tasada ústap, elge әkelip, oqydym. Qúramadaghy kez kelgen adam búl kitapty kórip qalghanda, mening sporttyq ghúmyrym dalada qalatyn ba edi dep oilaymyn qazir. Qiyn kez edi ghoy. KGB ókilderi Mústafany halyq jauy retinde nasihattauyn toqtatar emes. Al, Shoqaydyng ózi jazghan kitapty oqyp, kóp nәrsege kózim ashyldy. «Temir joldy jaghalay jatqan qazaqtardyng kesilgen bastary» degen tirkes әli kóz aldymda. Janym týrshikti. Býginde bodandyq qamytynan qútylghanymyz ýshin tәubә deymin.

- Ángimenizge rahmet!

www.masa.kz internet gazeti