2011 jyly 7 sәuirde M.O.Áuezovting múrajay-ýiinde QR Bilim jәne ghylym ministrligining M.O.Áuezov atyndaghy Ádebiyet jәne óner institutynyng úiymdastyruymen kórnekti әdebiyettanushy-ghalym, filologiya ghylymynyng doktory Múratbek Bójeevting tughanyna 100 jyl toluyna arnalghan eske alu keshi ótedi. Múratbek Bójeev HVIII, HIH ghasyrlar men HH ghasyrdyng basyndaghy qazaq әdebiyetin zertteu isine ýlken ýles qosty.

Seyit Asqarúly Qasqabasov, M.O.Áuezov atyndaghy Ádebiyet jәne óner institutynyng diyrektory:

«Múratbek Bójeev býkil ghylymy qyzmetinde qazaq aqyndary men jazushylarynyng shygharmalaryn tekstologiyalyq zertteu isimen ainalysty. Ol 1917 jylgha deyingi qazaq әdebiyetining tarihyn jetik bilgen ýlken maman boldy. Ghalym arab әrpimen jazylghan qoljazbalardy qazirgi әripke týsirude ýlken júmystar jýrgizip, búghan deyin aitylmay kelgen aqyndar esimin ashty, Mәshhýr Jýsip Kópeev shygharmalaryn baspagha jeke jinaq etip dayyndady. Ol ózining irgeli ghylymy zertteulerimen qazaq әdebiyettanu ghylymyn bayytty».

Serikkazy Qorabay, M.O.Áuezov atyndaghy Ádebiyet jәne óner instituty Abaytanu jәne jana dәuir әdebiyeti bólimining mengerushisi :

2011 jyly 7 sәuirde M.O.Áuezovting múrajay-ýiinde QR Bilim jәne ghylym ministrligining M.O.Áuezov atyndaghy Ádebiyet jәne óner institutynyng úiymdastyruymen kórnekti әdebiyettanushy-ghalym, filologiya ghylymynyng doktory Múratbek Bójeevting tughanyna 100 jyl toluyna arnalghan eske alu keshi ótedi. Múratbek Bójeev HVIII, HIH ghasyrlar men HH ghasyrdyng basyndaghy qazaq әdebiyetin zertteu isine ýlken ýles qosty.

Seyit Asqarúly Qasqabasov, M.O.Áuezov atyndaghy Ádebiyet jәne óner institutynyng diyrektory:

«Múratbek Bójeev býkil ghylymy qyzmetinde qazaq aqyndary men jazushylarynyng shygharmalaryn tekstologiyalyq zertteu isimen ainalysty. Ol 1917 jylgha deyingi qazaq әdebiyetining tarihyn jetik bilgen ýlken maman boldy. Ghalym arab әrpimen jazylghan qoljazbalardy qazirgi әripke týsirude ýlken júmystar jýrgizip, búghan deyin aitylmay kelgen aqyndar esimin ashty, Mәshhýr Jýsip Kópeev shygharmalaryn baspagha jeke jinaq etip dayyndady. Ol ózining irgeli ghylymy zertteulerimen qazaq әdebiyettanu ghylymyn bayytty».

Serikkazy Qorabay, M.O.Áuezov atyndaghy Ádebiyet jәne óner instituty Abaytanu jәne jana dәuir әdebiyeti bólimining mengerushisi :

«Múratbek Bójeev Abay shygharmashylyghyn zertteushilerding biri boldy, ol óz ústazy Múhtar Áuezovpen birge Abaydyng 1940 jyly shyqqan eki tomdyq shygharmalar jinaghyn dayyndaugha qatysty. Ol óz enbekterinde Abay tuyndylarynyng iydeyalyq-kórkemdik erekshelikterin, úly aqynnyng óleng qúrylysy erekshelikterin zerttedi, Abaydyng aqyndyq ainalasy turaly irgeli ghylymy enbek jazdy».

Institut diyrektory, akademik S.A.Qasqabasov keshti kirispe sózben ashyp, instituttyng Abaytanu jәne jana dәuir әdebiyeti bólimining mengerushisi S.S.Qorabay M.Bójeevting ómiri men ghylymy qyzmeti turaly bayandama jasaydy. M.Bójeevting zamandastary, birge istegen әriptesteri, M.O.Áuezov atyndaghy Ádebiyet jәne óner institutynyng qyzmetkerleri: mәtintanu jәne derektanu bólimining mengerushisi, filol.gh.d., prof. B.U.Ázibaeva, bas ghylymy qyzmetker, filol.gh.d. S.Dәuitov, agha ghylymy qyzmetkerler, filol.gh.kandidattary T.Ákimov, R.Q.Qayshybaeva, belgili mәdeniyettanushy-ghalym M.M.Áuezov, jazushy T.Tileuhanov, biolog-ghalym B.Shaykenov estelikter aityp, әdebiyettanushy-ghalymdar, jazushylar, ghalymnyng jerlesteri men tuystary keshke qatysady.

Qosymsha aqparat: M.Bójeev turaly filimning tanystyrylymy, M.Bójeevting ómiri men qyzmeti turaly QR BGhM Ortalyq ghylymy kitaphanasy úiymdastyrghan kórme, furshet bolady.

Ziyaly otbasynda tәrbiyelengen M.Bójeev Semeydegi Qazaq pedagogikalyq tehnikumyn (1925), Moskva pedagogikalyq institutyn bitirgen (1932). 1934-1938 jj. Moskva tariyh, filosofiya jәne әdebiyet institutynyng aspiranturasynda oqidy. 1934-1941 jj. Abay atyndaghy Qazaq pedagogikalyq instituty men Qazaq memlekettik uniyversiytetinde oqytushy, sonymen birge KSRO GhA Qazaq filialynyng bas ghylymy qyzmetkeri bolyp isteydi. 1942 jyly jazyqsyz aiyptalyp, úzaq jyldar stalindik lagerde qamauda bolady. 1956 j. tolyq aqtalyp, qaytadan ghylymy júmyspen ainalysady. 1957-1962 jj. Qazaq KSR-i GhA Til jәne әdebiyet institutynyng bas ghylymy qyzmetkeri bolyp enbek etedi. 1962 j. M.Áuezovting әdebiy-memorialdyq muzeyin úiymdastyrushylardyng biri bolyp, agha ghylymy qyzmetker retinde M.Áuezovting 12 tomdyq shygharmalar jinaghyn dayyndap, ghylymy týsinikterin jazugha qatysady, úly jazushy-ghalymnyng bibliografiyalyq kórsetkishin qúrastyrady. 1974-1980 jj. M.O.Áuezov atyndaghy Ádebiyet jәne óner institutynyng tekstologiya jәne qoljazbalar bóliminde agha ghylymy qyzmetker bolyp enbek etedi. 1960 j. «Abay Qúnanbaev shygharmalarynyng iydeyalyq-kórkemdik erekshelikteri» degen taqyrypta qandidattyq, 1973 j. «HIH ghasyrdyng sony men HH ghasyrdyng bas kezindegi qazaq әdebiyeti damuynyng iydeyalyq-kórkemdik erekshelikteri» degen taqyrypta doktorlyq dissertasiyalar qorghaydy. Student kezinen bastap Abaydyng aqyndyq mektebi, aqyndyq stiyli, onyng Pushkin ólenderin qazaq tiline audaru sheberligi turaly zerttep, Abay shygharmalarynyng orys tiline audarylu erekshelikteri turaly ghylymy materialdar jazady. Mәshhýr Jýsip Kópeevting shygharmalar jinaghyn baspagha dayyndap, aqyn qoljazbalarynyng ghylymy sipattamasyn jasaydy, Búqar jyrau, Múrat, Shortanbay, Shәkәrim, Mәshhýr Jýsip, M.Qaltaev, N.Naushabaev turaly irgeli zertteuler jazyp qaldyrady. 1940 j. M.Áuezovpen birge Abaydyng eki tomdyq shygharmalar jinaghyn dayyndaugha qatysady. «Qúrmet Belgisi» ordenimen, «Enbek erligi ýshin» medalimen marapattaldy.

Meken-jayy: M.Tólebaev kóshesi, 185, M.O.Áuezovting múrajay-ýii.

Merzimi: 7 sәuir. Sagh. 15.00

Baylanys jasaushy túlgha: Quanyshbek Kenjalin - 8(727) 2-72-79-83