Resey sonau toqsanynshy jyldardyng basynda-aq kógildir ekrannan kórsetip, kópshilikting kónil qalauyn tapqan qyp-qyzyl qyrghyngha toly kórkem filimder bizge endi jetti. Dәl qazir Qazaqstan kiynematografiya salasynda kriminaldy boevik janrynyng dәuiri jýrip túr. Million dollardan astam payda әkelgen «Reketiyr» filiminen keyin eldegi súranystyng iyisin sezgen kino mamandary atys-shabysty ashyq beyneleytin «Kólenke» atty jәne bir boevikti dýniyege әkeldi.

Resey sonau toqsanynshy jyldardyng basynda-aq kógildir ekrannan kórsetip, kópshilikting kónil qalauyn tapqan qyp-qyzyl qyrghyngha toly kórkem filimder bizge endi jetti. Dәl qazir Qazaqstan kiynematografiya salasynda kriminaldy boevik janrynyng dәuiri jýrip túr. Million dollardan astam payda әkelgen «Reketiyr» filiminen keyin eldegi súranystyng iyisin sezgen kino mamandary atys-shabysty ashyq beyneleytin «Kólenke» atty jәne bir boevikti dýniyege әkeldi.

Alghashqy túsauy Astanada kesilip, júrt nazaryna úsynyla bastaytyn búl filim ózimiz jalpaq tilmen atap ketken bandittik ómirdi týgel qamtidy. Zúlymdyq pen qayyrymdylyqtyn, jaqsylyq pen jamandyqtyng teketiresine qúrylghan «Kólenkenin» negizgi iydeyasy turasynda rejisser Renat ELUBAEV bylay deydi: «Biz qylmystyng eshqashan jaqsylyqqa jetkizbeytindigin kórsetkimiz keldi. Jauyzdyq jasaghan adam, aqyr-sonynda sol jauyzdyqqa ózi de tap bolady».

Filimning jelisi boyynsha, auyldan shyqqan qara domalaq jigitter tabys tabu ýshin Astanagha keledi. Onda olar úrlyq-qarlyqpen, bopsalaumen ainalysady, qaladaghy baskeserlermen tóbelesip, qaraqshylyq jolgha týsedi. Turasyn aitqanda, orystardyng «Brigada», «Banditskiy Peterburg», «Bumer» syndy ótken ghasyrdyng sonynda jaryqqa shyghyp, talaydy tamsandyrghan boevik kinolarynan esh aumaydy. Basty rólderde de sol bayaghy qyryn kelgenderdi qyryp-joyghan banditter.

Búghan qarap otyryp kez-kelgen filimning ózeginde ómir shyndyghy jatady degenge lajsyz kónesin. Rasynda da alghash tәuelsizdik alghan jyldary Qazaqstanda ghana emes, Kenes qúrsauynan bosaghan búrynghy odaqtas elderding bәrinde osynday qaraqshylar qaptap ketken-tin. Kiynematografiyasy bizden kósh ilgeri ozyp ketken kórshi Reseyde búl suret sol toqsanynshy jyldarda kórsetilip qoyghan. Orystar qazir úsaq-týiek reketsymaqtardy «dәripteuin» dogharyp, memleket basyndaghy qylmyskerlerge kóshken. Songhy uaqytta ainalymgha engen reseylik filimderding barlyghy da joghary lauazymdy sheneunikter arasyndaghy sybaylastyq pen qylmystyq qareketterdi ashyq bayandaydy. Otandyq kórermenning ókinishine qaray múnday týsirilimder әzirge bizding kinoprokatta joq. Áriyne, júrttyng auzynan suyn aghyzatynday keremet filim týsiruge negiz bolarlyq túlghalar qazaqstandyq biylikte jetip artylady. Qazirgi biylik basynda jýrgenderdi aitpaghanda, alysqa barmay-aq, әlemdik problemagha ainalghan Rahat ÁLIYEVtin, tym qúryghanda kýn sayyn jemqorlyqpen ústalyp jatqan «núrotandyq» shekpendilerding prototiypin alyp, kino týsirse Gollivudtyng bas jýldesi qazaqtardyng qanjyghasyna baylanbay ma?! Sondyqtan qazaq kinosymen әlemdi moyyndatu ýshin auyldan shyqqan banditterding emes, Astanadan shyqqan aqsýiek aghaylardyng arasyndaghy atys-shabysty surettese, mine, naghyz boevik sonda shyghady.

«QAZAQSTAN» aptalyghy, №17 (257), 7-mamyr, 2009