(Sayasy satira)

Týtip jegisi, jútyp, jalaghysy keldi. Biraq jeuge de, jalaugha da bolmaydy. Adamjegish emes. Ol Qazaqstannyng Germaniyadaghy elshisi... Aldynda aibaq-saybaq bolyp túrghan attashe Ayranbay Kójebaevqa ashqaraqtana qarady.

- Ayranbay Kójebaevich, abyroyymyzdy, Qazaqstannyng abyroyyn airanday tóktiniz!

- Keshiriniz...

- Keshire almaymyn!-dep ashu degen aighyrdy erttep minip alghan elshi aiqaylap berdi,- Ne degen tayaz adam ediniz! Siz júmys istegen bir jyl ishinde ne istemediniz? Bir qarasam, nemis qyzdarymen birge saghyz shaynap túrsyz! Sayasat sananyzgha kirmeydi! Endi bir qarasam, kóshede taltandap barasyz! Ayaqty jiynqyrap jýruge bolady ghoy, jarqynym! Qatty taltandaugha bola ma? Shalqayghan Kókirekovichting balasy ekeninizdi myna Germaniya halqy bile me? Ákenizdi qúrmetteymin, biraq siz bir jyl ishinde meni jyndyhanagha jat­qyzudyng sәl aldynda túrsyz! Mashinany qúiyndatyp aidaydy ekensiz! Kóshede buterbord jep túrghan semiz әieldi qaghyp kete jazdaghanynyzda, ol bayghús asyghys jeymin dep sausaqtaryn da shaynap tastapty! Sosyn bir nemis azamatyn toqtatyp alyp: «ayn, svayn, drayn, enendi sening úrayyn!» dep múryn astyndaghy múrtyn júlypsyz... Ol qashyp bara jatsa da, artynan quyp jetip, «Siz Gitlerden aumaydy ekensiz!» dep mazaqtaghanynyzdy qalay týsinuge bolady?

- Shynynda ol Gitler kókemizden aumaydy eken,- dep mingirledi attashe.

(Sayasy satira)

Týtip jegisi, jútyp, jalaghysy keldi. Biraq jeuge de, jalaugha da bolmaydy. Adamjegish emes. Ol Qazaqstannyng Germaniyadaghy elshisi... Aldynda aibaq-saybaq bolyp túrghan attashe Ayranbay Kójebaevqa ashqaraqtana qarady.

- Ayranbay Kójebaevich, abyroyymyzdy, Qazaqstannyng abyroyyn airanday tóktiniz!

- Keshiriniz...

- Keshire almaymyn!-dep ashu degen aighyrdy erttep minip alghan elshi aiqaylap berdi,- Ne degen tayaz adam ediniz! Siz júmys istegen bir jyl ishinde ne istemediniz? Bir qarasam, nemis qyzdarymen birge saghyz shaynap túrsyz! Sayasat sananyzgha kirmeydi! Endi bir qarasam, kóshede taltandap barasyz! Ayaqty jiynqyrap jýruge bolady ghoy, jarqynym! Qatty taltandaugha bola ma? Shalqayghan Kókirekovichting balasy ekeninizdi myna Germaniya halqy bile me? Ákenizdi qúrmetteymin, biraq siz bir jyl ishinde meni jyndyhanagha jat­qyzudyng sәl aldynda túrsyz! Mashinany qúiyndatyp aidaydy ekensiz! Kóshede buterbord jep túrghan semiz әieldi qaghyp kete jazdaghanynyzda, ol bayghús asyghys jeymin dep sausaqtaryn da shaynap tastapty! Sosyn bir nemis azamatyn toqtatyp alyp: «ayn, svayn, drayn, enendi sening úrayyn!» dep múryn astyndaghy múrtyn júlypsyz... Ol qashyp bara jatsa da, artynan quyp jetip, «Siz Gitlerden aumaydy ekensiz!» dep mazaqtaghanynyzdy qalay týsinuge bolady?

- Shynynda ol Gitler kókemizden aumaydy eken,- dep mingirledi attashe.

- Gitlerge úqsaydy ma, Shillerge, joq әlde, Ezopqa úqsaydy ma, onda qanday sharuanyz bar? Memlekettik qyzmet etikasy degen bolady, jarqynym,- degen elshi Elshibek Elibaev tereze túsyna keldi de, kenet kilt búrylyp:

- Siz ishimdik iship alyp, bir lauazymdy qyzmetkerding betine rúqsatsyz týkir­geniniz qalay?-dep súrady, biraq jauap kýtpesten, bokaldaghy apelsin shyrynynan úrttay salyp:--keshirim súraudyng ornyna «jalghyzdyq Qúdaygha ghana jarasqan!» dep ekinshi mәrte týkirgeninizdi qalay týsinemiz?-degen degbirsiz oiyn qosyp qoydy.

- Men ontýstik jaqqa týkirgenmin, soltýstik jaqtan jel túrdy da, týkirigimdi búryp әketip, sol kisining betine jabystyra saldy...

- Eregiskendey, ekinshi mәrte týkirgeniniz qalay?

- Sosyn soltýstik jaqqa qaray  povtorno týkirgenmin, ol kisi ontýstik jaqqa shyghyp ketken eken, batystan  «tayfun» túryp... sosyn qúday úryp...

- Sayasatta týkiruge bolmaytynyn esinizde ústamaghan ekensiz! Sayasatta sabyrly bolyp, kelip qalghan týkirikti ishinizge qaray «týkire» saluynyz kerek edi...

- Temeki shegip túrsam, týkire beremin... Keshiriniz...

Elshining esi shyghyp kete jazdady. El ne deydi? Elbasy ne deydi? Qazirding ózinde batys basylymdary  jarysa jazyp jatyr...

- Mәsele týkirude emes, mәsele qalay týkirude! Sayasatpen týkiru kerek edi! Rúhsat súrap baryp týkiru kerek edi! Nemis halqy kez-kelgen nәrsege aldymen rúhsat súrap alady. Bizding qazekender siyaqty kabiynetke kirip alyp: «Kiruge rúhsat pa eken?» dep túrmaydy! Ghafu ótinemin, siz osy qyzmetke kelerde memlekettik qyzmet etikasy turaly test tapsyrdynyz ghoy?

- Iya.

- On súraqtyng qúryghanda segizine jauap bergen bolarsyz? Qanday súraqtar kelip edi?

- Ayta bereyin be?

- Aytynyz...

- «Býlingennen býldirgi alma» degendi qalay týsinuge bolady? Qalauyn tapsa, qar jana ma, óship qala ma? Týnde sugha týkirme degendi qalay týsinemiz? Áyel eki qabat kezinde qanday týster kóredi? Bit pen sirkening aiyrmashylyghy... Tauyq nege qyt-qyttaydy?

- Jaraydy, dogharynyz! Sizge osynday súraqtar qoyyldy ma?

- Iya. «Súraqtar jenil bolsyn» dep pahan zvondaghan son...

- Sizdi әldeqashan qyzmetten quyp jiberuime bolar edi. Jas qoy, týsiner, oila­nar dedim. Ákenizdi syiladym. Biraq siz kýni keshe ghana elshilikting balkonynda túryp alyp, bar dausynyzben: «Saghyndym, әke, iysindi!» dep aiqaylaghanynyz qalay? Qúrmettim, óziniz oilanyz, әkeniz iyisin qalay jiberedi? Siz, Ayranbay Kóje­baevich,  júrtpen mәdeniyetti amandasudyng ornyna, «Guten tahty» әdeyi búrmalap: «Kókem tah, apam tah!» deytininiz qalay?  Siz shetelde jýrsiz, qym­battym, sizge qarap, qazaq elin baghalaydy...

Ol sózin ayaqtap ýlgergen joq, úyaly telefony shyryldap qoya berdi. Atta­she­ning әkesi, ózining dosymen sóilesip jatty.  Sóilesip boldy da, shar­sha­ghan keyip­te bylghary kreslogha otyra ketti.

- Pahan ne deydi?-dep súrady attashe.

- Ne deushi edi? Asa qúrmetpen «svolochym menin!» dep emirenip otyr! Elge qayt­syn, «svolochymdy saghyndym» dep otyr, -degen elshi attashening betine bir týkirdi.

- Mú-múnynyz qalay?-dep súrady anau.

- Ákenizding atynan týkiruge resmy rúhsat aldym... qaytalayyn ba?-degende, Ayranbay Kójebaevich elshilikten qasha jóneldi... Qashqanynyng ózi qyzyq, taltanday bezip barady...

«Abay-aqparat»