Tәuelsizdik alghanyna shiyrek ghasyrdan asqan, mәngilik el boludy maqsat etken Qazaqstan men kelmeske ketken Kenes odaghynyng ýsh qaynasa sorpasy qosylmaydy. Negizi egemen elde ómir sýrip jatqan kez-kelgen azamat búrynghy biylikti ansap, býgingi iydeologiyagha jat qadamgha barsa sayasy jauapkershiligi quzastyryluy kerek edi. Alayda, bizding elde búl mýmkin emes. Sebebi, el biyligining ózi Kenes dәuirining kýpisin әli sheshe alghan joq.

Basy bar adamgha qazaq halqynyng qyzyl imperiyadan qanday qysas kórgenin aityp jatudyng ózi artyq. HH ghasyrdyng tabaldyryghyn attay bere kýsh alghan kommunisterding beybit qazaq halqyn qoysha qyryp tastaghany kim-kimge de ayan. Alayda, osy ghasyr qylmysyn Kenes ókimetining zandy múrageri Resey eli moyyndaghysy kelmeydi. Al olardy jaghasynan alyp, moyyndaugha mәjbýrlep jatqan qazaq biyligi taghy joq. Qylmysyn moyyndatu deymiz-au, bizding biylik kerisinshe Kenestik kezding soyylyn soghyp, solardyng sózin sóilep otyrghanday. Búghan dәlel, elimizding auyl-aymaghy komsomoldyng 100 jyldyghyn toylaugha tas-týiin dayyn otyr.

Qylyshynan qan tamghan qyzyl imperiyanyng oqtauly myltyghy bolghan komsomol úiymy 1918 jyly qúrylghan eken. Barsha halyqtyng terezesin teng etemiz degen úranmen kýlip kirgen kommunister kýn óte kele kishi últtardy kýng etti. Áne sol qandy qylmysty kommunisterding ong qoly bolghan komsomoldar talay qazaqtyng qanymen shól qandyrghany shyndyq. Qyzyl komsomoldyng qandy tyrnaghy sizding de, bizding de babamyzdyng shybyn janyn shyrqyratqan bolu kerek. Múny aitpaghan kýnning ózinde, kez-kelgen tәuelsiz elde basqa bir ýkimetting iydeologiyasyn, sayasatyn dәripteu sol elding egemendigine qauip tóndireri sózsiz.

Biraq, bizding Qazaqstangha bәri bir. Ózimizding tәuelsiz elimiz, partiyamyz, Preziydentimiz, memlekettik rәmizderimiz, әnúranymyz bar ekenin eskermey eskini esten shyghara almay otyrmyz. Kerek deseniz komsomoldy joqtatpaytyn jastar úiymdary da bar. «Núr Otan» partiyasynyng jastar qanaty komsomoldardan kem dep kim aita alady. Bir qyzyghy dәl osy «Jas Otan» jastar qanatynyng qúramynda boluy tiyis qyz-jigitterimiz ózi óninde túrmaq týsinde kórmegen komsomoldyng toyyn toylap jýr. Búl jerde biz Pavlodar Oblystyq G.N. Potanin atyndaghy tarihiy-ólketanu muzeyi aldynda bir top adamnyng sýiegi qurap ketken komsomoldargha qúrmet kórsetip, júrt narazylyghyn tudyrghanyn aityp otyrmyz.

Komsomoldyng 100 jyldyghyn atap ótuge Qazaqstannyng әr óniri niyetti kórinedi. Shyghys Qazaqstan oblysy D.Serikbaev atyndaghy tehnikalyq uniyversiyteti kýni keshe mynaday «sýiinshi» habar taratty.

- D.Serikbaev at. ShQMTU-dyng bas oqu ghimaratynyng mәjilis zalynda Býkilodaqtyq Leninshil Kommunistik Jastar Odaghynyng (BLKJO) 100 jyldyghyna arnalghan jastar isteri Komiytetining keneytilgen otyrysy bolyp ótti. Is-sharagha «Núr Otan» partiyasynyng ShQQF-nyng birinshi orynbasary Mayrash Ekibasova, pedagogika kafedrasynyng professory, keyinnen S. Amanjolov at. ShQMU Ardagerler Kenesining tóraghasy Lensta Áubәkirova búrynghy komsomoldyq belsendiler Alekseev Aleksandr men Borodaev Nikolay qatysty. Kezdesu barysynda agha úrpaq jastarmen tәjiriybe almasty. Tyndarmandar aldynda sóilegen sózinde qonaqtar sol jyldarda qanday ispen ainalysqandary turaly jәne búl әreketting keyingi ómirde qalay kómekteskeni turaly әngimeledi.

Sonda búlar elding erteni, últtyng bolashaghy bolatyn jastargha ne tәrbie berdik dep maqtanyp otyr eken?!

Búny az deseniz, tәuelsizdikting túghyry Almatynyng ózinde komsomoldyng atauly kýnin merekelep bastapty. Áleumettik jelide jazyluynsha, Abay atyndaghy qazaq Memlekettik akademiyalyq Opera jәne balet teatrynda býkilodaqtyq Leninshil Kommunistik Jastar Odaghynyng 100 jyldyghyna oray merekelik konsert ótken kórinedi. Ýlken sahnanyng dәl tórinde kýn kósem – Leninning beynesi túr. Al egemen elding әskerleri qolyna komsomoldyng tuyn kóterip túr. Sonda bizding sarbazdarymyz qay elding tuyn qorghauy kerek? Tәuelsiz Qazaqstannyng ba, әlde Kenes odaghynyng ba?! Ayta keterligi, atalghan jiyngha Qazaqstan kommunisttik halyq partiyasy ortalyq komiytetining hatshysy, mәjilis deputaty Jambyl AHMETOV, Qazaqstannyng Reseydegi elshisi Imanghaly Tasmaghambetov, deputattar Quanshy Súltanov pen Serik SEYDUMANOV, senatorlar Baqytjan JÚMAGhÚLOV, Birghanym ÁYTIMOVA qatysty.

Sonda biz halqymyz aldynda keshirilmes qylmys jasaghan jauyzdardyng jenisin toylap jatyrmyz ba? Basqasha aitqanda, ata-baba әruaqtarynyng qabyrghandy qayystyrar qandy sherin óz qolymyzben juyp-shayyp jatyrmyz. Ózimiz bastap osynday qadamgha barsaq myndap emes milliondap qylylghan qazaqtyng qanyn kim arqalaydy. Últtyq tamyrymyzgha qan jýgirtudi kózdegen Elbasynyng «Ruhany janghyru» atty bastamasy qayda qaldy? Elbasy "últtyq ruhty oyatyndar" dedi, "últtyng tamyryna balta shabyndar" degen joq.

Eger osy beti kete berse, 29 qazan - komsomoldyng qúrylghan kýni býkil Qazaqstan kәri-jas demey qyzyl galstuk baylap, qyzyl tu ústap kóshege shyghyp mereke toylarmyz. Al aman-esen búl toydy toylap tastasaq tórt jyldan keyin búdan da ýlken dýbirli toy keledi. Osy qarqynnan taymasaq 1922 jyly Kenes odaghynyng 100 jyldyghyn da dabyraly týrde atap ótermiz. Aytpaqshy meni taghy bir tanghaldyrghany, Resey men Belarusi 25 qazan kýni komsomoldyng 100 jyldyghyna oray arnayy pochta markasyn taratady eken. Oshaqtyng ýsh pútynday irgemiz ajyramas elder edik. Ana eki elding bastamasyn bizding el nege jalghastyrmay jatyr eken?!

Quanysh Qappas

Abai.kz