Quandyq Shamahayúly. Bostandyq ansaghan qazaqta bodandyq sana bolmaghan
Qazaqtyng úiyp kelgen birligin otarlaushy orys patsha ýkimeti arnayy josparmen ydyratqanyn «Qazaqqa alalyq qaydan keldi?» syndy ótkir maqalalary arqyly әshkerelegen últtyq tәuelsiz «Ayqap» jurnalyna Biyl 100 jyl toldy.
Resey imperiyasynyng ozbyrlyghyn qazaq halqy sol kezde de sezgen jәne oghan tegerurindi týrde qarsylyq bildirgen. Oghan Syrym, Sarjan, Jolaman, Kenesary, Isatay, Janqoja syndy batyrlar bastaghan kóterilister kuә. Otarlaushylardyng elge keltirgen zardaptary aqyndar men biyler taratqan aqparattar arqyly qazaq dalasyna jetip halyqtyng narazylyghyn tudyryp jatty. Ózderinen kýshi basym әri múzday qarulanghan otarshy imperiyanyng kәsiby armiyasymen asqan ójettilikpen qaymyqpay shayqasuynyng syry ruhtyng biyiktiliginde bolsa kerek. Azattyqty jyrlaghan aqyndardyng ishinde ózining ór ruhy men azat oiy, batyl erligi men erkin sózi arqyly daralanghan tarihy túlghalardyng biregeyi Mahambet Ótemisúly. Sanaly ghúmyryn kýrespen ótkizgen jaujýrek aqynnyng jyrlary kek pen jalyngha, arman men ýmitke, ór ruhqa toly boluymen qatar oqyrmanyn bostandyqqa, batyldyqqa jeteleytindigimen erekshelelenedi.
Qazaqtyng úiyp kelgen birligin otarlaushy orys patsha ýkimeti arnayy josparmen ydyratqanyn «Qazaqqa alalyq qaydan keldi?» syndy ótkir maqalalary arqyly әshkerelegen últtyq tәuelsiz «Ayqap» jurnalyna Biyl 100 jyl toldy.
Resey imperiyasynyng ozbyrlyghyn qazaq halqy sol kezde de sezgen jәne oghan tegerurindi týrde qarsylyq bildirgen. Oghan Syrym, Sarjan, Jolaman, Kenesary, Isatay, Janqoja syndy batyrlar bastaghan kóterilister kuә. Otarlaushylardyng elge keltirgen zardaptary aqyndar men biyler taratqan aqparattar arqyly qazaq dalasyna jetip halyqtyng narazylyghyn tudyryp jatty. Ózderinen kýshi basym әri múzday qarulanghan otarshy imperiyanyng kәsiby armiyasymen asqan ójettilikpen qaymyqpay shayqasuynyng syry ruhtyng biyiktiliginde bolsa kerek. Azattyqty jyrlaghan aqyndardyng ishinde ózining ór ruhy men azat oiy, batyl erligi men erkin sózi arqyly daralanghan tarihy túlghalardyng biregeyi Mahambet Ótemisúly. Sanaly ghúmyryn kýrespen ótkizgen jaujýrek aqynnyng jyrlary kek pen jalyngha, arman men ýmitke, ór ruhqa toly boluymen qatar oqyrmanyn bostandyqqa, batyldyqqa jeteleytindigimen erekshelelenedi.
Resey otarshylary qazaq dalasyna basyp kirgen tústa bodandyqqa qarsy narazylyq kýsheydi, elding qaymaghy bolghan aldynghy qatardaghy oishyl túlghalardyng sayasi, әleumettik kózqarastary qalyptasty. Erkindikti ansaghan saryndaghy jyrlar algha shyqty. Qazaq qoghamynyng bolmysy azyp bara jatqanyna ókinish bildirgen, otarlau sayasatynan tuyndap otyrghan qayshylyqtardan eldi saqtandyrudy maqsat etken ólen-jyrlar keng tarady. Dulat Babatayúly, Shortanbay Qanayúly, Múrat Mónkeúly syndy «zar zaman» aqyndary shygharmalarynda sayasy ómir shyndyghy kórinis tapqan.
«Búryn bolymsyz ýmit, belgisiz keleshekten kýtken azghana sәule bolsa, barlyghy da janaghy erlerding (Isatay men Kenesary qozghalystary jenilis tapqanyn aitady. Q. Sh.) jolsyz joryghynan son, sónip bitkendey boldy. Sondyqtan HIH ghasyrdyng orta kezinen keyin zar zaman kýii qalyng elge týgel tanyldy» - deydi, Múhtar Áuezov (Ádebiyet tarihy. - Almaty, 1991. - 192 b). Zar zaman aqyndary halyqty azattyq kóteriliske ýndeumen qatar elin satqan eki jýzdi súltandar men tórelerdin, bekterding jaghymyz әreketterin ayausyz syngha aldy.
Orystyng otarlau sayasatynyng tiygizgen zardaby kóp bolghandyghyna qaramastan onyng halyqshyl aghartushylarynyn, jazushylary men ghalymdarynyng qazaq dalasyna jasaghan ong yqpaldary da kórinis tauyp jatty. Shoqan Uәlihanov, Abay Qúnanbayúly syndy oishyl, aghartushylar ózderine deyin ómir sýrgen aqyn-jyraular dәstýrin saqtay otyryp, tarihy ortanyng talabyna say janasha kózqaras qalyptastyrdy, orys ruhaniyaty arqyly eldi órkeniyetke jetkizuge kýsh saldy.
Resey patsha ýkimeti jýrgizip kelgen otarlyq sayasatynyng zardaptaryn batyl әshkerelegendigimen jәne sol zúlymdyqqa qarsy óz úsynys, pikirlerin qaymaqpay ashyq bildirgendigimen ghalym-publisist Shoqan Uәlihanov (1835-1863) qazaq baspasózining sóz bostandyghy tarihynda ózining layyqty ornyn tapqan túlgha dep bilemiz. Ózinin qoghamdyq-sayasy kózqarasynda demokratiyalyq baghytty ústanghan Shoqan shygharmalarynda qazaq qoghamynyng asa manyzdy mәselelerin kóterip, órkeniyetti damu men demokratiyalyq biylikti qoldady, әleumettik ómirdegi keritartpalyqty ayausyz syngha aldy. Ózi ómir sýrgen kezendegi oishyldardyng kózqarastaryndaghy qayshylyqtardy «Qazir eski men jananyng arasynda birden bayqala qoymaytyn, biraq óte qatal kýres jýrip jatyr. Biri músylmandyq shyghysqa, ekinshisi orysqa elikteydi» - dep dóp basady (Uәlihanov Sh. Sot reformasy jayynda. // Bes tomdyq shygharmalar jinaghy. - Almaty. - 1986. - T. 1. - 389 b).
Shoqan keritartpalyqtyng qatal synshysy, jalyndy publisistikanyng kórnekti ókili bolghandyghymen qatar qazaq baspasózindegi sóz bostandyghynyng shoqtyghy biyik kóshbasshysy. Otarshyl ýkimetting jýrgizip otyrghan sayasatyndaghy әr qazaqqqa angharyla bermeytin qatygezdik, tensizdik, zúlymdyqqa negizdelgen qúpiya әreketterdi kóre bilumen qatar otarshyl ýkimetke batyl týrde syn da aita bildi. Mysaly, «Sot reformasy jayynda» enbeginde adamnyng túrmys qajetin ótegende ghana reformanyng paydaly ekenin, al, búl maqsatqa kedergi keltirse ziyandy bolmaghyn aita kelip, asyghystyqqa jol berilmeuin, jergilikti halyqtyng әdet-ghúrpyn, últtyq ereksheligin saqtaudy eskertedi. Naghyz ór minezdi elshil publisist qana halqynyng mýddesi ýshin osynday batyldyq tanyta alsa kerek.
Sibir qyrghyzdarynyng Jarghysyn syngha alghan Shoqan qazaq dalasyn basqaru men sot reformasy jayynda ózining jasaghan jobasy men úsynysyn Reseyding otarlaushy әkimshiligine úsynghan. Ol el túrmysyn jaqsartugha baghyttalghan reforma jaghynda boldy jәne ony halyq pikirimen sanasa otyryp jasaudy talap etti. Sonymen qatar óz pikirin bildire almaytyn taghylyghy turasyndaghy qazaqty mansúqtaghan keri kózqarasqa qarsy túrdy. Halyqtyng órkendep ósui ýshin eng aldymen bilim men azattyqtyng manyzdy ekenin jazyp ketti. Zandy halyqqa kýshpen tanugha bolmaytynyn otarshylargha eskertti.
Qúqyqtyq reforma túrghysynda da Shoqan patsha ýkimetining qazaq dalasyndaghy sot isin qayta qaraudaghy kmshilikterin synay otyryp, ejelgi biyler sotyn tiyimdi sanaytynyn býkpesiz ashyq aitty. Ádildigimen, sheshendigimen kópting kózine týsken, naghyz halyqtyng qalaulysy ghana by bolatyndyghyn dәleldegen Shoqan patsha ýkimeti taghayyndaghan sottyng paraqor, mansapqor bolatyndyghyn da jasyrmaghan. Onyng demokratiyashyl qalamger bolghandyghyn osydan kóruge bolady. 1857 jazghan «Bayanauyl okrugi» maqalasynda jana әkimshilik aimaqtaryn qazaq halqynyng túrmys-saltyn, әdet-ghúrpyn, mún-múqtajyn tolyq týsinetin qazaqtar ghana basqaruy qajet ekendigin kóterdi. Biylik basynda bedeldi әri bilimdi súltandar bolsa halyq mýddesin qorghay alady, әdildik ornatady dep sendi.
Qazaq kósemsózinin sóz bostandyghy tarihynda úly aqyn, oishyl, aghartushy Abay Qúnanbayúlynyng (1845-1904) alar orny erekshe. Abaydyng filosofiyalyq mazmúndy qara sózderi - qazaq jurnalistikasy tarihyndaghy esse janrynyng bastauy, týp atasy. Úly oishyldyng dýniyetanymy, kózqarasy demokratiyalyq qaghidagha negizdelgenin atap aitqan jón. Sonday-aq, shygharmalarynyng negizgi taqyryby - qazaqtyng keleshegi, el taghdyry, oqu-aghartu, ruhany baylyqty dәripteu, adal enbekting qúnyn týsindiru, pendeshilikti, nadandyqty, jalqaulyqty synau, jas úrpaqty adamgershilikke, bilimdilikke, izgilikke shaqyru.
Sudiyalardyng opasyzdyghyn, bolystardyng jaghympazdyghyn «Bolys biydi qúrmetteyin deseng qúdaydyng ózi bergen bolystyq pen biylik elde joq. Satyp alghan, jalynyp, bas úryp alghan bolystyq pen biylikting eshbir qasiyeti joq» - dep shyndyqtyng betine tura qaray alghan Abay qoghamdyq әdilettikti jaqtaydy. Abay óz túsyndaghy basqaru biylik isindegi jónsiz әreketterdi qatang syngha alyp otyrdy «bar malyn shyghyndap bolys bolghandar», «ózi qulyq, aramdyqpen bolystyqqa jetken song momyndy qadirlemeydi, ózindey aram qulardy» jaqtaytynyn aiyptaydy. Osylaysha kózge kórinip túrghan ashy shyndyqty esh býkpesiz tura aita bilgen Abay bolystyqqa bilimdi adamdardyng saylanuyn jaqtaydy. Sonymen qatar «búrynghy Qasym hannyng qasqa jolyn», «Esim hannyng eski jolyn», әz Tәuke hannyng «Kýl tóbening basynda kýnde kenes» qúrghan «Jeti Jarghysyn» bilmek kerek...onday kisi az, yaky tipti joq» - dep ókinedi. Abay qazaq qoghamyndaghy jaghymsyz әreketterdi әshkerelep qana qoymay onyng sebebin de týsindiredi. Mysaly, jiyrma ekinshi qara sózinde «Baydy qadirleyin deseng bay joq. Bay bolsa óz basynyn, óz malynyng erki ózinde joq. Myrzalardy qadirleyin desen, osy kýnde anyq myrza elde joq, mal bergish myrza itten kóp. Bireu bir paydama keltirem dep myrza bop jýr. Myqtyny syilayyn desen, jamanshylyqqa elding bәri myqty, jaqsylyqqa myqty kisi elde joq. ...Esti kisini tauyp qúrmetteyin desen, әdilet, úyat, nysapqa esti kisi elde joq. Qulyq, súmdyq, aramdyq, amalgha kelgende elding bәri esti» - deydi. Onyng sebebin Abay zamannyng ózgeruinen dep esepteydi.
IYgilikten góri «ittiktin» kóptigine nalyghan, «mynmen jalghyz alystym, kinә qoyma» dep keler úrpaq aldynda aqtaludy jón sanaghan azat oily, adal niyetti aqyn әdiletting aq jolyndaghy kýreste moyymay biylikke bas iymey ótti. HIH ghasyrdyng ekinshi jartysyndaghy qazaq qoghamynyng shynayy kórinisi Abay shygharmashylyghyna arqau boldy. Jalqaulyq, nadandyq, paraqorlyq, ósek-ayangha boy úrushylyq sekildi jat qylyqtar qoghamnyng damuyn keri tartatyndyqtan Abay onymen ayausyz kýreste ótkir qalamymen, ashy mysqylymen qarsy túra bildi.
HIH-HH ghasyrlar toghysynda demokratiyalyq qozghalystardyng keng etek aluy qazaq dalasyn da oyatyp, ruhany janarugha jeteledi. Aghartushylyq iydeyalardyng keng taraluy qazaq últtyq baspasózinin, shygharmashylyq erkin oidyn, sóz bostandyghynyng damuyna týrtki boldy. Ghasyrlar boyy qalyptasqan ruhany qúndylyqtar men dәstýrli týsinikterge jana qadamdar jasalyp, mәdeni-aghartu salasyna tyng serpin әkeldi. Mektep, medreselerde din dәristeri ghana emes, tariyh, til-әdebiyet, esep, jaghrapiya pәnderi de oqytyla bastady. Birtindep últ ziyalylary tarih sahnasyna shyqty, halyqtyng ruhany oyanuyna iygi yqpal etti. Resey imperiyasynyng 1905 jyly aqpanda jәne kókekte qabyldaghan din turaly jarlyqtary «býkil qazaq dalasyn azattyq qozghalysynyng aghynyna týsirdi» - dep jazdy, kezinde Álihan Bókeyhanov (Bókeyhanov Á. Din turaly jarlyqtar. // Tandamaly. - Almaty, - 1995. - 77 b).
Resey imperiyasy qazaq halqynyng ruhany tәuelsizdigin joy ýshin olardyng últtyq birligin ydyratugha kýsh saldy. Ol ýshin kóshpendilerdi orystarmen aralastyryp, últtyq ruhany bolmysynan alastatu ýshin missionerlik qyzmetterin kýsheytip, qazaqtardy hristian dinine kirgizuge tyrysty. Qazaq júrty búl sayasatty shoqyndyru, orystandyru retinde qabyldap, oghan qarsy túra bildi. Jadidshildikting ayasynda otar elder yntymaqtasyp, patsha ýkimeti biyligine qarsylasumen qatar jastar tәrbiyesi men aghartu mәselelerine den qoydy. Eski qadim oquymen zamangha say maman dayarlau mýmkin emestigin týsingen jadidshilder oqu isine jaratystanu ghylymdaryn, ana tili men orys tilin engizudi qoldaghan. Olar әleumettik ómirdegi keritartpalyqty synap, artta qalghan salt-dәstýrlerdi janarghan qoghamdyq qatynastarmen almastyrudy niyet etti. Jәdidshil talaptar әleumettik, ruhani, sayasy salalardy keng qamtydy. Gazet-jurnaldar, kitap bastyrudy, últtyq tәuelsiz basylymdardyng boluyn qoldady. Sonymen qatar әiel tendigi men bostandyghyn jaqtady, mәdeni-aghartu jýiesin keneytudi kózdedi.
Tarihy derekterge qaraghanda, 1910 jyly «Turk yurdu» (Týrik otany) jurnaly shygharyla bastauy týrki halyqtarynyng birigu iydeyasyn algha shygharghan. Maghjan Júmabaev syndy aqyndar osy tústa bir últtyq sanadan biyik túryp, jalpy týrikshil ruhty, shyqqan tegimizding birligin otarshyl Reseyding jazalaushy organdarynan qaymyqpay orasan batyldyqpen dәriptedi. Elding basyna týsken qiyndyqty kórip-bilgen últ ziyalylary qoghamdaghy kelensizdikterdi ashy syngha alyp, últtyq sanany oyatu jolynda ter tókti.
Últtyq tәuelsiz «Ayqap» jurnalynda jaryq kórgen Baqytjan Qarataev pen Ándijan Júbanghaliyúlynyng «Túla boyy túnghyshym» atty maqalasy: «Upraviyteli, starshina, narodnyy sudiya degen lauazymdylar esten tandyrady, basymyzdy ainaldyrady. Ónkey nadan halyq búl lauazymdar maldaryn shashyp talasty, el paydasyn úmytty. Osylaysha ya músylmansha, ya oryssha oqymaghan nadandar bas adamdarymyz bolghan son, qalyng músylmandar shanynan hәm qatarynan mýjile keyin qaldyq» - dep dabyl qaghady (Qarataev B., Júbanghaliyúly Á. Túla boyy túnghyshym. // Ayqap. - Almaty, - 1995. - 86 b).
Búl turasynda Ahmet Baytúrsynovtyng «...qazaqty onay biyleu ýshin, qazaqtyng ózara egesterin paydalanu ýshin, bir bolystyq jerge ýsh-tórt rudyng basyn qosyp, olardy bolystyqqa talastyryp qoyady. Ákimshilik etip, ýkimet basyna otyryp, qaranghy, úiymdaspaghan eldi paydalanu onay ekendigin týsingen atqaminerler arasynda eges tuady. Olar ruyn jәrdemge shaqyrady, ózderin sol rudy qorghaushy etip kórsetedi. Búghan qaraghanda qazir qazaq ishinde ru talasy joq. Eldi, búqarany aldap ru tonyna jasyrynyp jýrgen atqaminerlerding egesteri bar..Bi, bolys, auylnay saylaularynyng shyqqanyna qyryq jyldan assa da saylaudy dúrys týsinip otyrghan adam joq. Óz maghynasynda týsinilgen saylaudan halyq derti, qayghy, múny kóbeymey, aryp azbas edi» - degen sózi «Ayqap» maqalasymen ýndesumen qatar býgingi kýnning shyndyghymen de astasady (Baytúrsynov A. Aq jol. - Almaty, 1991. - 210 b.).
Sayasy bostandyqtan búryn qazaqtar din jәne jer mәselelerin algha shygharyp otyrghandyqtan ziyalylar dindi sayasy qarugha ainaldyrghany mәlim. Sondyqtan diny birlikti qazaq halqynyng últtyq úiymdasuyna aparatyn mýmkindik retinde tanydy. Otarshylar olardy týrkishil-panislamister dep atady. Últtyq dәstýr men salt-sanany berik saqtap, shyghys pen batys mәdeniyetinin jetistikterin úshtastyrghan toptar keyin Alash qozghalysy tóniregine toptasqany resmy derekterden belgili.
HH ghasyrdyng basynda imperiyanyng samoderjaviyalyq sheksiz biyligining soraqylyghyn synaghan demokratiyalyq jәne radikaldyq toptardyng payda boluy, qazaq dalasynda Resey patsha ýkimetine qarsy sayasy qozghalystyng qalyptasuyna jetkizdi. Derbes memlekettilik jayynda mәsele qozghap, kadet partiyasynyng pozisiyasyn ústanghandar jayynda S. Asfendiyarov bylay dep jazdy: «qazaqtyng burjuaziyalyq intelliygentteri orystyng kadetterimen odaq boldy. Á. Bókeyhanov kadet partiyasynyng kindik komiytetining mýshesi boldy. I,II memlekettik dumalarda qazaq atynan deputat bolyp saylanghan Á. Bókeyhanúly, A. Birimjanúly, B. Qaratayúly, A. Qalmenúly t.b. kadetter basqarghan progressivtik blokqa kirdi. Partiyasyz «músylman fraksiyasy» degen de boldy» (Asfendiyarov S. Qazaqstan tarihynyng ocherkteri. - Almaty, 1994. - 97 b).
Kadet partiyasynyng baghdarlamasynda parlamenttik basqaru jýiesining negizgi iydeya retinde tanyluy qazaq ziyalylarynyng kónilinen shyqqan. Alayda, kadet basshylary úsynghan mәdeny avtonomiyasyna qanaghattanbaghan Álihannyn onyng qúramynan shyghyp ketui últ mýddesine degen adaldyghyn, demokratiya jolyndaghy tabandylyghyn kórsetse kerek.
Músylman, týrki halyqtarynyng bostandyghy jolynda kýresken Mústafa Shoqay últtyq memlekettikti tek tәuelsizdik jaghdayynda ghana qúrugha bolatyndyghyn mәlimdedi. Oghan M. Shoqaydyng «Osy elding qúramyndaghy Qazaqstanda últtyq tәuelsizdik mәselesi týgil, sayasy jәne últtyq bostandyqtyng eng qarapayym nyshandary sóz boluy mýmkin emes. Óitkeni, qashan da orys soldatynyng sonynan orys mújyghy ilesip otyrady. Basyp alynghan jerde ory sbiyligi ornaghan, son-aq, pýshayman halyqtyng jeri tartylyp alyna bastaydy. Sol sebepti de osynday jolmen biriktirilgen memleket ishinde últtardyng erikti týrdegi teng qúqyqty odaghyn qúrugha eshqanday oryn qalmaydy» - degen óz sózi dәlel (Shoqay M. Tandamaly. - Almaty, 1999. - T.2. -520 b.).
Azattyq ýshin kýresti tarihy kezende jana sapalyq dengeyge kótergen basty faktordyng biri - últtyq tәuelsiz gazet-jurnaldardyng shygharyluy boldy. Qogham tynysy, halyqtyng mún-múqtajy, ózekti mәseleleri baspasóz arqyly kórinis tauyp, ziyalylardyng ýni qazaq dalasyna jetti. Alash kýreskerlerining ozyq oily maqalalary HH ghasyrdyng basynda negizinen «Qazaq» gazeti men «Ayqap» jurnalynda jaryq kórdi.
1913 jyly Orynborda aqpan aiynan bastap jaryqqa shyqqan «Qazaq» gazeti bes jyldan Alashtyng basty minberine ainaldy. Keybir derekter boyynsha onyng taralymy 1917 jyly 8 mynnyng ýstinde bolghany sol tústaghy qazaq dalasy ýshin iri kórsetkish bolsa kerek. Gazetke M. Dulatov, A. Baytúrsynov, Á. Bókeyhanov, M. Júmabaev, M. Tynyshbaev, Shәkәrim Qúdayberdiyev, Túraghúl Qúnanbaevtardyng qatysuynan-aq basylymnyng salmaghyn angharugha bolady. «Qazaq» tek aqparat, ýgit-nasihat qúraly ghana emes, Qazaqstan tәuelsizdigi ýshin kýresken qayratkerlering ordasy, ghibadathanasy bolghangha úqsaydy» (Tayshybay.Z. // Baspasóz tarihy. - Petropavl, 2003. - 48 b.).
Olay bolsa, Alash partiyasyn «Qazaq» gazetinen bólip qaraugha kelmeydi. Sol kezdegi sayasy jaghdaylar últtyq boyaumen kórsetildi. Alash serkelerining halyqqa baghyt bere jazghan kósemsózderi osy basylymda ýzdiksiz jariyalandy. 1917 jyldyng jeltoqsan aiynda Alash ýkimeti qúryldy. «Qazaq» gazetining jauapkershiligi arta týsti. Tarihy kezende jaryqqa shyqqan ózge qazaq baspasózi de Alashqa qoldau kórsetti. Olar revolusiya túsynda jaryq kórgen «Saryarqa», «Alash», «Birlik tuy», «Úran», «Aq jol» jәne «Jas Azamat» syndy basylymdar edi.
Ol turaly Sәken Seyfullin bylay degen: «Búl gazetter, «Tirshilikten» basqasynyng bәri bir bette boldy. Bәri Orynbordaghy «Qazaq» gazetining yqpalymen jýrdi. Bәrining qúlaq kýiin «Qazaq» gazeti búrap berip, núsqau berip otyratyn boldy. «Qazaqtyn» basyndaghylar Qazaqstannyng әr jerindegi niyettes adamdaryna núsqau berip, hat jazyp jatty. Gazetterding bәri kóz júmbay últshyl boldy. Bәrining ortalyq tuy «Qazaq» gazeti boldy», «Qazaq» gazetining ózgege ýlgi bolarlyqtay jetekshi basylym bolghanyn osydan-aq kóruge bolady (Seyfullin S. Tar jol tayghaq keshu. - Almaty: Jazushy, 1988. - 60 b).
Alashtyng erkin oily publisisteri - Á. Bókeyhanov, A. Baytúrsynov, M. Dulatov, M. Júmabaev, J. Aqbaev, Á. Ermekov, H. Dosmúhamedov, M. Shoqay syndy ziyalylardyng shygharmalary kenes ýkimeti túsynda marksistik-leninistik әdistemesi ayasynda tym bir jaqty qarastyrylyp, jala jabyldy. Senzura baqylauy túsynda shyndyqty aitu mýmkin bolmaghany belgili. Kenes odaghy túsyndaghy qazaq baspasózi qatal senzuranyng ayasynda jәne kompartiyanyng túraqty baqylauynda júmys istegendikten atalmysh tarihy kezendegi sóz bostandyghy turaly әngime qozghaudyng ózi mýmkin emes әri qisynsyz dep bilemiz. Al, qayta qúru kezinen, el tәuelsizdigine qol jetkizgen tústan bastap últ ziyalylarynyng halqy ýshin jasaghan erlikteri óz baghasyn ala bastady. Al, býginde keybir jazghyshtar bizge sóz bostandyghy men erkin oy әlde kimning núsqauymen ghana beriletindey adastyryp jýr.
«Abay-aqparat»