Túrsyn Júrtbay. «Úranym - Alash!..»
BIRINShI BÓLIM: JEGILER JÝIESI
Tanymadyq,
Jarymadyq,
Jaqsygha bir irgeli.
Qolyna alyp,
Pәle salyp,
Andyghany óz eli.
Abay.
Birinshi tarau: EL JEGISI
1.
Túlghasyz últ - túldyr últ. Óitkeni tarihtaghy úly silkinister - úly tebirenisten tuady. Al úly tebirenister - úlylardyng oy tolghanysy men tanym talqysynan kýsh alady. Qoghamdaghy kýizelister men buyrqanystardyng túsynda túlghalardyng aqyl-oyy, ruhany quat-qayraty, qayratkerlik qabileti men minezi sheshushi jәne shaghymdy mindet atqarady. Últtyng keleshektegi damu baghyty men tanymdyq ruhyn, qúrmet tútar qadir-qasiyetin, baqyty men soryn sol silkinis pen tebirenisterding sharpysqan shaghyndaghy úlylardyng adamgha, últqa, qoghamgha degen tarihy kózqarasy, azamattyq túlghasy, ruh tazalyghy anyqtap beredi.
BIRINShI BÓLIM: JEGILER JÝIESI
Tanymadyq,
Jarymadyq,
Jaqsygha bir irgeli.
Qolyna alyp,
Pәle salyp,
Andyghany óz eli.
Abay.
Birinshi tarau: EL JEGISI
1.
Túlghasyz últ - túldyr últ. Óitkeni tarihtaghy úly silkinister - úly tebirenisten tuady. Al úly tebirenister - úlylardyng oy tolghanysy men tanym talqysynan kýsh alady. Qoghamdaghy kýizelister men buyrqanystardyng túsynda túlghalardyng aqyl-oyy, ruhany quat-qayraty, qayratkerlik qabileti men minezi sheshushi jәne shaghymdy mindet atqarady. Últtyng keleshektegi damu baghyty men tanymdyq ruhyn, qúrmet tútar qadir-qasiyetin, baqyty men soryn sol silkinis pen tebirenisterding sharpysqan shaghyndaghy úlylardyng adamgha, últqa, qoghamgha degen tarihy kózqarasy, azamattyq túlghasy, ruh tazalyghy anyqtap beredi.
Ruhy kýshti, «úly ózegi taza», «arbasqan alaqúiyn zamanalarda» ózin-ózi qorghaugha qabiletti últ - keleshekke qol sozghan últ. Tughan últynyn, dýniyedegi oryny ýshin kýrese biletin, aqyl-sanasynyn, ishki qayratynyng mýmkindigin barynsha kórsetetin, syrtqy jәne ishki yqpalgha kónbeytin, tәuelsiz oy qorytyp, sheshim qabyldaytyn qayratkerlerding tәrbiyelenip shyghuy zandy әri tarihy qajettilik.
«Irgeli jaqsygha jarymaghan el» - baqytsyz (Abay). Onday júrttyng nәsil, úlys, halyq retinde ómir sýruining ózi qauipti әri últtyq qorlyq. Óitkeni «qol qayraty myqty» (Abay), qanday «kýshti ýkimet» (Shәkәrim) bolsa da ol:
«Halyqty tәrbiyeley de almaydy, azdyru da qolynan kelmeydi: ýkimet halyqty sýiindiredi ne kýiindiredi. Al halyqty tәrbiyeleu - el iyesi men oqymysty ziyalylar tobynyng (túlghalardyn) mindeti» (V. O. Kluchevskiy).
Qadym zamandardan bergi tabighatpen tel ómir sýrgen, barlyq qasiyetin: bitim-bolmysyn, oilau qabiletin, salt-dәstýrin, әdetin, jan dýniyesin, bas erkin ruhyn, jan sergektigin, eldik sezimin, adal ruhyn boyyna sinirip, HH ghasyrgha sol qalpynda alyp kelgen qazaq últy da ózining el aghalary men túlghalaryn tarih sahnasyna shygharyp, eldik namysy men taghdyryn solargha senip tapsyrdy.
Otarshyl qogham - ruhy erkin, derbes oilau jýiesi qalyptasqan, kesek haraket-qabiletke iye, tәuelsiz sheshim qabylday alatyn, jan dýniyesi taza, bolatózek, mәdeniyeti joghary, ayar iydeologiyagha bas iymeytin túlghalargha qarsy kýresti. Últtyng úyaty men namysy úiyghan últ kósemi Álihan Bókeyhanov:
«...Qazaqtar Shynghys han men Temirlannyng ordasynyng úrpaqtary, demek Amerikada ýndister qalay joyylsa, olardyng da basyna sonday soyqandy ornatu kerek», - dep Duma deputaty Markov tisin qayraghan Shynghys hannyng túqymy, bolatózek túlgha edi.
Qazaq elining ruhyn tәuelsiz últ dәrejesine jetkizu jolyna býkil arman-múratyn, qayratyn, talantyn taghdyr talayyna salghan túlghalar sol «astan-kesten zamanda» ómir sýruimen de Bostandyq ruhynyng qasiyetti beynelerine ainaldy. Olar últtyng tәrbiyeshi ziyalylary retinde tanylyp, iysi alashqa moyyndaldy. Últtyq biylikten aiyrylyp, «óz qolynan ózining yrqy ketken song da» (Abay) qazaqtyng qamyn jep, elining mún-múqtajyn joqtay bildi. Azamattyq Moyynsynbaudy, Ruhany Tәuelsizdikti, Últ Azattyghyn múrat tútty. Sonyng nәtiyjesinde eki jylgha juyq ómir sýrgen «Alash» partiyasy men «Alashorda» ýkimeti qúryldy. Sóitip, qazaq qauymynyng derbes el retinde ómir sýru qúqyghy bar ekenin negizdep berdi.
Jalpy qoghamdyq oy men últtyq sananyng damu tarihy túrghysynan alghanda, 1905-1920 jyldardaghy qazaq qayratkerlerining memlekettik sayasaty men ishki kýresi - últ-azattyq qozghalystyn, tәuelsiz memleket qúrugha úmtylghan últtyq kýresting alghashqy satysy edi. Qoyandy jәrmenkesindegi býkilqazaqtyq Azamattyq moyynsynbau (petisiya) qozghalysy derbes qazaq memleketin qúrumen tiyanaqtaldy.
1905 jylghy «halyq qalaulylarynyng bas qosuyn shaqyrugha, halyq múnyn aitatyn aryz-tilek hattardy (petisiyalardy) jazugha rúqsat bergen «17 aqpan maniyfesi» qazaq dalasynda da azattyq qozghalysyn óristetti. Á.Bókeyhanov, A.Baytúrsynov, M.Tynyshbaev, Sh.Qosshyghúlov, Nauan haziret, R.Marsekov, J.Aqbaev, O.Áljanovtardyng sayasy sahnagha shyghuy da tikeley osy qozghalyspen baylanysyp jatty. Á.Bókeyhanov «Qazaqtar» atty maqalasynda:
«Ol qújattarda dinge jәne jerge qatysty mәseleler sayasiy-bostandyq mәselelerinen de búryn algha qoyyldy. Aryz-tilek hatty dayyndaugha orys әdebiyetining negizinde tәrbiyelenip, europalyq mәdeniyetke qúlay senetin, otanynyng baqytyn batys mәdeniyetining jemisterin tiyimdi paydalana bilu - dep esepteytin, diny mәselelerdi ekinshi qatarda qarastyratyn intelliygentter de, sonday-aq, shyghys mәdeniyetimen susyndap, últtyq-diny ózgeshelikti nasihattaugha erekshe den qoyatyn ziyalylar da aralasty. Búlardyng alghashqysyn - batysshylar, ekinshisin - týrikshilder dep ataugha bolar edi. 1905 mausymynda qazaq dalasynyng qaq orta túsynda, Qarqaraly oyazyndaghy Qoyandy jәrmenkesinde 14 500 qazaqtyng atynan Ministrler kenesining tóraghasyna joldanghan aryz-tilek hat azattyq ansaghan halyqtyng oyanghan sanasynyng alghashqy ýn qatuy edi... Tәuelsiz diny basqarma, jer, til, sot turaly mәselelerdi qozghay kele, Memlekettik Dumany shaqyru, oghan qazaqtardan deputattar saylau jónindegi talappen týiindeldi... Qalalarda qazaqtar barsha adamnyng tendigi, újdan bostandyghy, halyq biyligi turaly jalyndy sózder aitqan ziyalylargha qosyldy», - dep jazdy.
Aqyl-esin jegidey jep, jýikesin shýikelegen arandatudy, arbaudy, qasaqana mekirelikti, basynudy, qorlyqty, ayarlyqty, tergeudi, týrmeni, bopsany kóre jýrip, últyn - «ólip tausylu qaupinen» (M.Áuezov), ruhyn - «jem boludan» (Á.Bókeyhanov) saqtap qaldy. Mәskeudegi «Reseyding qalalyq jәne jergilikti qogham qayratkerlerining qúryltayyna» qatysyp:
«Men Altaydan Oralgha, Sibir temir joly torabynan Ombygha deyingi keng kenistikti mekendegen 4 million qazaq halqynyng ókilimin... Qazaqtyng býgingi asqan múny - ana tilin qoldanu bostandyghy, onyng qajettiligi saylau qarsanynda ýgit-nasihat júmysyn jýrgizu barysynda erekshe artyp otyr jәne osyghan baylanysty mening qúryltaydan ótinerim - jergilikti tilderding qúqyn shekteytin zannyng tez arada qayta qaraluy talap etilsin», - dep qazaq últy ókilderining arasynan túnghysh ret imperiyagha sayasy talap qoydy.
Búl pikirding aragha jýz jyl ótken song da, tәuelsiz memleket túsynda da ózining zәruligin saqtap otyrghany, әriyne, ókinishti.
Mine, osydan keyin qazaq ziyalylary ýshin jappay qughyn-sýrginning sergeldeni bastaldy. Sh.Qosshyghúlov pen Nauan haziret jer audaryldy. Al 1906 jyly 8 qantar kýni Á.Bókeyhanov Túzqalada tútqyndaldy. Dumagha deputat bolyp saylanuyna baylanysty 30 sәuir kýni amalsyz týrmeden bosatyldy. Reaksiyashyl ýkimet Dumany taratyp jibergen song erkin oily «Vyborg tobyna» qosyldy. Timiski ýkimet 1907 jyly 17 jeltoqsanda Á.Bókeyhanovty taghy da týrmege qamady. Qapasta jatyp ta kekti qoghamgha ketken esesin qalammen qayyryp:
«1907 jyldyng 3 mausymyndaghy zang 4 jarym million qazaq halqyn saylau qúqynan aiyrdy. Ýkimet, sóitip, búryn olardyng tughan jerin kýshpen tartyp alghan halyqtyng endi Memlekettik Dumagha qatysuyn da artyq sanaghan siyaqty», - dep baspasóz betinde batyra batyl pikir bildirdi.
Aqyry qúzyrly ýkimetting qúpiya jarlyghymen tughan júrtynda túru qúqynan aiyrylyp, Samara qalasyna jer audaryldy. Onda kadet partiyasynyng guberniyalyq hatshysy retinde:
«Samaranyng barlyq revolusiyashyl toptarynyng (oktyabrishilerden bastap solshyldargha deyin) kýshin biriktiru maqsatynda úiymdastyrylghan júmystargha aralasty» (S.P.Shvesov).
Rossiyadaghy otar últtardyng ar-ojdanyn oyatyp, últtyq, diny sanasyn silkindirgen jәne keyingi bostandyq jolyndaghy kýreske negiz qalaghan úly jiyn - 1914 jylghy mausymnyng 15-25 aralyghynda Sank-Peterburg qalasynda ótken Resey músylmandarynyng alghashqy qúryltayy edi. Búl - Resey bodandyghyndaghy barlyq músylmandardyn, sonyng ishinde múqym týrki júrtynyng birigip, birge tәuelsizdikke úmtylghan alghashqy derbes sayasy qadamy bolatyn. Osy qúryltaygha dayyndyq qarsanynda jәne onyng sheshimderin odan әri jýzege asyru barysynda Á.Bókeyhanov jas patriottardy - bashqúrt Zaky Validov, qyrghyz Q.Tynystanov, týrkistandyq M.Shoqaev, H.Ghabbasov, M.Dulatov, A.Birimjanov, M.Espolov siyaqty oqymysty azamattardy sayasy ortagha tartty. Olargha hatshylyq júmystardy tapsyryp, sayasy qújattardy dayyndau ýshin tәjiriybe jinaqtaugha mýmkindik berdi. Ózin últ-azattyq kýres jolyna baulyghan:
«Azerbayjan Álimardan Topshybashev pen qazaq Álihan Bókeyhanovtyng atyn aldymen ataymyn. Olar Rossiya músylmandarynyn, әsirese, týrkistandyqtardyng shetin mәselelerimen terendep tanysuyma kómek berdi», - dep Z.Validov erekshe atap ótti (M.Shoqaev pen H.Ghabbasov ta, Q.Tynystanov ta tura osynday pikir bildirgen).
Últtyq yntymaq, sayasy derbestik turaly úghymdar mýldem úmyttyrylghan Resey músylmandarynyng búl qúryltayynda «ar-ojdan, din, dil, til jәne kýres birligi» mәselesi túnghysh ret memlekettik dengeyde talqylandy. Talqygha: shyghystyq, batystyq jәne týrkilik damu nysany úsynyldy. Kózqarastar qayshylyghy asqyna kelip Reseydegi músylmandar men týrki tektes júrttardy ymyrasyz ýsh jikke bóldi. Órkeniyetke býiirden kep qosylghan qyr elining bolashaqtaghy damu baghdaryn anyqtau maqsatynda Álihan Bókeyhanov sol tústaghy Reseydegi eng bedeldi memleket qayratkeri A.Kerenskiymen 1914 jyldyng shilde aiynda jәne 1915 jyldyng mamyr men qazan ailarynda ýsh ret pikir alysty. Sol qúryltayda Álihan Bókeyhanov:
«Biz shyghystyng sәldesimen, sarttyng ala shapanymen, moldanyng mәsisimen órkeniyetting tabaldyryghyn attay almaymyz. Diny isi memleketten bólingen, últtyq-demokratiyalyq qoghamdy qúrugha úmtyluymyz kerek», - degen maghynadaghy әigili qanatty sózin aitty.
Búl pikirin ol:
«Orystandyru sayasatynan zardap shekken ólkelerding qay-qaysysy siyaqty, qazaq halqy da eski ýlgidegi ýkimetke narazy jәne orys oppozisiyalyq partiyalaryna ish tartady. Qazaq arasynda qalyptasqan eki sayasy baghytqa sәikes, Dala ólkesinde tayau uaqyttyng ishinde eki sayasy partiya úiymdasuy mýmkin. Onyng biri, bәlkim, últtyq-diny partiya dep atalar, onyng maqsaty - qazaqtardy ózge músylman halyqtarymen diny negizde biriktiru. Ekinshi baghyt, qazaq dalasynyng bolashaghy (osy sózding barynsha keng maghynasynda) - batys mәdeniyetin sanaly týrde iygerude - dep biletin batystyq ústanymdaghylar. Alghashqysy, sirә, músylman tatar partiyalarynyng ýlgisin ústanar, ekinshisi - oppozisiyalyq orys partiyalarynyn, onyng ishinde Halyq bostandyghy partiyasynyng jolyn ústanatyn bolar», - dep («Qazirgi memleketterdegi últtyq qozghalys týrleri». Sayasy maqalalar jinaghy. 1910.) naqtylay týsti.
Búl qazaqtardyng derbes sayasy partiya qúru mýmkindigi turaly sayasy boljamynyng ómir shyndyghyna ainala bastauy edi. Songhy jol - Álihannyng ózi ústanghan jol, keyinnen «Alash» partiyasynyng baghdarlamasyna negiz qalaghan alghashqy joba edi.
Á.Bókeyhanovtyng mýftiyat pen maydangha azamat beru turaly ústanymy sol tústaghy qazaqtardy da, oghan bagha bergen tarihshylardy da ekiúshty pikirge qaldyrdy. Alash kósemi kóshpeli qazaq elin tarihy damudyng jana satysyna kóterip, ony órkeniyetke tartudy kózdedi. Búl - zamannyng aghymy men bәsekesine ilese alatyn, ozyq júrttyng «daghuasyna kirip, qaruynyng tilin biletin, bilgenin oghan qarsy paydalana alatyn» (Abay), el ýshin de, dil men til ýshin de, tәuelsiz memleket ýshin de kýrese alatyn azamattyq qogham ornatu maqsatynan tughan úmtylys edi. Qazaq azamattary maydangha baru arqyly:
1. Dalada túiyqtalyp qalmay, órkeniyetti júrttyng damu dәrejesin kóredi, olarmen aralasu arqyly sayasy sanasy oyanady, qazaq túrmysyn týzetuding jolyn izdeydi.
2. Zenbirek pen pulemetke qarsy soyyl men shoqpar alyp shyghudyng ýmitsizdigin kórip, maydandaghy qoldanylghan qaru-jaraqtyng tilin biledi, sóitip, jazalaushy patsha әskerimen soghysudyng әdis-tәsilin ýirenedi.
3. Ghylym men bilimsiz, mәdeniyetsiz búl dәrejege jete almaytynyna kózi jetip, ózining bilgenin bodan halyqqa nasihattaydy.
Búl ýsheuinsiz qazaq últy eshqashanda tәuelsizdikke jetpeydi:
«Jigitter qaza tauyp, beynetke úshyrar. Biraq el irgesi búzylmaydy. Kónbese... bas pen malgha әlegi birdey týsedi, elding irgesi búzylady. Ol júrtqa kelgen bir opat», - dep týsindirdi.
Ol Batys maydanynyng tyl júmysy basqarmasy janynan búratana halyqtar bólimin úiymdastyryp, qara júmysqa alynghan az últ ókilderining múqtajyn sheship otyrdy.
Aqpan tónkerisi kýnderin Á.Bókeyhanov Minskide qarsy aldy. Kerenskiyding búiryghymen Á.Bókeyhanov - Torghay oblysyndaghy, M.Tynyshbaev - Jetisu guberniyasyndaghy Uaqytsha ýkimetting komissary (ókili) bolyp taghayyndaldy. Qazaq dalasyna jolgha shyghar aldynda sayasy kýreske dayyndalu maqsatynda Memlekettik dumanyng músylmandar fraksiyasynyn mýshesi Zaky Validovke tapsyrma berip ketedi. Z.Validov:
«Orynbordaghy Torghaydyng gubernatory bolyp taghayyndalghan Álihan Bókeyhanovpen jәne basqa da qazaqtarmen kelisip, endi Moskvada ótetin músylmandar qúryltayynda kóteriletin mәselelerdi» talqygha úsyndy».
Resey bodandyghyndaghy músylmandardyng sayasy oilau jýiesin ózgertken búl qúryltayda Týrkistangha, Qazaqstangha, Tatarstangha, Bashqortstangha, Azerbayjangha avtonomiya beru mәselesi túnghysh ret kóterildi. Soghan dayyndyq retinde Z.Validov Týrkistan músylmandarynyng qúryltayyn ótkizuge Tashkentke bardy. 1917 jyly 16 sәuirde ashylghan qúryltaygha Týrkistandy basqaratyn uaqytsha komiytetting mýsheleri - kadet Livov bastaghan general Ghabdelghaziyz, Sadry Maksudi, qazaq Múhamedjan Tynyshbaev ta keldi. Zaky Validov:
«Rossiya - federativtik memleket boluy kerek», - degen joba úsynady.
Búl úsynysty qoqandyq Ámirәly Zahiri, týrikmen Berdiqoja, qazaqtar Tynyshbaev pen Ábdirahman Orazaev qoldap shyghady. Búl da tәuelsiz memleketke jetuding alghashqy baspaldaghy edi. 17 sәuirdegi federativtik qúrylymdy Mústafa Shoqaydyng qoldamaghany, eng sonynda qalys qalghany tosyn derek. Z.Validov ózining «Qatirasynda»:
«Múndaghylar ghana emes, Peterburgtegi Ahmet Salikov ta qarsy shyghyp, mening is-әreketimdi shekteu turaly Mústafa Shoqaevqa bir jedelhattan keyin ekinshi jedelhatty jiberip jatty. Basqaru qúrylymy jәne basqa da manyzdy qújattar turaly sheshimder Behbudi, Ábijan Shataq, Ábdirahman Orazaev, Týrkistan uaqytsha komiytetining mýshesi Múhamedjan Tynyshbaev, óz әriptesterine qaraghanda ózgeshe pikir ústanghan general Dәuletshin men Maksudy siyaqty bedeldi adamdardyng yqpalyna sengen qarapayym, hat tanymaytyn qazaqtar men ózbekterding dauys beruimen qabyldandy, olar federalidyq qúrylymdy qorghady jәne qúryltayda qabyldanghan qaulyny qúttyqtap sóiledi», - dep jazdy.
Búl - asa manyzdy, týrki tektes últtardyng Reseyden irgesin bólip, jeke respublika retinde ómir sýrudi maqsat etken eng qasiyetti sheshimi edi. 7-mamyr kýni Moskvada Resey músylmandarynyng qúryltayy ótti: onda últtyng ózin-ózi biyleu qúqyghy men federativtik qúrylymdy jaqtap - 446 delegat, qarsy - 271 delegat dauys berdi. Memlekettik dumanyng janynan Resey músylmandarynyng birikken atqaru komiyteti (IKOMUS) qúryldy. Qadymdyq jәne jәdidtik baghytqa ymyrasyz jiktelgen músylman qauymynyng Abay atap ótken «naqyly ókilderi» Á.Bókeyhanovtyng búl pikirin barynsha teris týsinip, ony:
«Kәfirding kәfiri, dinsizderding dinsizi! Músylmandar! Oghan jolamandar! Aytqan tilin almandar! Artynan ermender! Itting ýrgenine aspandaghy Aydyng núry ketpes!», - dep «Yghlamnama» jariyalady.
Al M.Tynyshbaev ata mekeninen aiyrylghan Jetisu men qyrghyzdardyng jerin ózderine qayyryp beruge Yu.Shkapskiy ekeui shúghyl týrde kirisip, jarty millionnan astam bosqyndardy eline qaytaryp әkeldi. 1916 jylghy jazalau operasiyasyna qatysqan әskery otryadtardyng ýstinen tergeu isin jýrgizdi. Búl halyqtyng ruhyn kóterip, senimin oyatty. Múnyng barlyghy jinaqtalyp kelip qazaqtyng tәuelsiz memlekettigining iydeyasyna úlasty.
1917 jyly shilde-tamyz ailarynyng óliarasynda Jalpylqazaqtyq I qúryltay shaqyrylyp, «Alash» partiyasy tarih sahnasyna shyqty. Diny basqarma memlekettik qúrylymnan tys mekeme dep tanyldy. Alashtyng últtyq iydeyasy bes týrli tújyrymgha negizdeldi.
Birinshi ústanym: jer, jer jәne jer. Jersiz Otan joq. Álihan Bókeyhanovtyng úigharymy boyynsha: «Qazaqtyng bayyrghy jerin qashan qazaqtar óz betinshe ghylym men tehnikagha sýienip tolyq iygermeyinshe, jer jeke menshikke de, qonystanushylargha da berilmeydi».
Ekinshi ústanym: jerding astyndaghy, ýstindegi, aspanyndaghy barlyq iygilik qazaq memleketine qyzmet etui kerek. Á.Bókeyhanovtyng aituynsha: «Onyng әr bir týiir tasy qazaqtyng ónirine týime bolyp qadalu kerek» bolatyn.
Ýshinshi ústanym: Á.Bókeyhanovtyng jobasy boyynsha, «Qazaqtyng jerinde óndirilgen «bir uys jýn sol memleketting azamattarynyng ýstine toqyma bolyp kiyilui» kerek, yaghni, tolyqtay ekonomikalyq tәuelsizdikke qol jetkizuge úmtyluy tiyis edi.
Tórtinshi nysana: qazaq memleketinde memleket qúrushy últtyng til, din, dil ýstemdigi boluy kerek.
Besinshi, týpki maqsat: ghylymgha, últtyq salt, dәstýrge negizdelgen zangha sýiene otyryp, Japoniyanyng ýlgisindegi últtyq-demokratiyalyq memleket qúru edi.
Qazaq elining ózining qoghamdyq damu satysynda tyghyryqqa tirelip, jan dauysy tamaqqa tyghylyp, arpalysqa týsken shaghynda zamanalar tolqyny audarylyp týsti.