Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Janalyqtar 7324 0 pikir 11 Sәuir, 2011 saghat 04:51

Jaqan Moldabekov. Abay danalyghy – adamdyqty jaqtaydy

El birligi turaly últtyq doktrina qabyldandy. Doktrina qoghamnyng býgingi talabynan tuyndauda, elimizding bolashaghyna baghyt-baghdar retinde qyzmet etuge arnalghan. El birligi - adam ómiri, últ bolmysy men ruhy, osy qoghamdyq qúndylyqtardyng órkeniyet jolynda damytu múraty. Múnday tektes iydeyalar tarihy belesterde úrpaqtardyng últtyq sana-sezimining nysany bolghany mәlim. Sol iydeyalyq sabaqtastyqtyng ýlgisi nede, odan ýirenerimiz ne? Kónilge qonymdy jauapty Abay múrasynan tabugha bolady.
Egemendi elding tәuelsizdigi men tendigin nyghaytyp, úshtastyryp jatqan býgingi úrpaqqa Abay nesimen qúndy? Eng aldymen, dilmәr daralyghymen, erekshe danalyghymen. Daralyq - túlghalyghynda, al danalyq - azamattyq bolmysy men belsendiliginde. Qos aghymnyng toghysynda onyng danalyghy - sezimtaldyqtyng jeke órnegine, tәjiriybeli tanymnyng tapqyrlyghyna, tanymdyq qúbylystyng kemeldigine úqsaydy. Keng auqymda, danalyq adamdar arasyndaghy jarastyqty, janashyrlyqty, jauapkershilikti, tipti azamattyq qoghamgha degen betbúrystyng túraqty nyshandaryn bildiredi. Birinshi jayda danalyqtyng túlghalyq beynesi men belsendiligine, adamdyqty aqtaudaghy róline nazar audarsaq, al ekinshisinde, adam belsendiligin әleumettik dengeyge kótermeleuge, әleumettik dәstýr arqyly elding yrqyn jaqtaugha den qoyamyz. Oiymyzdy týptey bersek, danalyqtyng búryn-songhy sarynynan әlemdik auqymdy, últtyq ýrdisti, túlghalyq ólshemdi angharu qiyn emes.

El birligi turaly últtyq doktrina qabyldandy. Doktrina qoghamnyng býgingi talabynan tuyndauda, elimizding bolashaghyna baghyt-baghdar retinde qyzmet etuge arnalghan. El birligi - adam ómiri, últ bolmysy men ruhy, osy qoghamdyq qúndylyqtardyng órkeniyet jolynda damytu múraty. Múnday tektes iydeyalar tarihy belesterde úrpaqtardyng últtyq sana-sezimining nysany bolghany mәlim. Sol iydeyalyq sabaqtastyqtyng ýlgisi nede, odan ýirenerimiz ne? Kónilge qonymdy jauapty Abay múrasynan tabugha bolady.
Egemendi elding tәuelsizdigi men tendigin nyghaytyp, úshtastyryp jatqan býgingi úrpaqqa Abay nesimen qúndy? Eng aldymen, dilmәr daralyghymen, erekshe danalyghymen. Daralyq - túlghalyghynda, al danalyq - azamattyq bolmysy men belsendiliginde. Qos aghymnyng toghysynda onyng danalyghy - sezimtaldyqtyng jeke órnegine, tәjiriybeli tanymnyng tapqyrlyghyna, tanymdyq qúbylystyng kemeldigine úqsaydy. Keng auqymda, danalyq adamdar arasyndaghy jarastyqty, janashyrlyqty, jauapkershilikti, tipti azamattyq qoghamgha degen betbúrystyng túraqty nyshandaryn bildiredi. Birinshi jayda danalyqtyng túlghalyq beynesi men belsendiligine, adamdyqty aqtaudaghy róline nazar audarsaq, al ekinshisinde, adam belsendiligin әleumettik dengeyge kótermeleuge, әleumettik dәstýr arqyly elding yrqyn jaqtaugha den qoyamyz. Oiymyzdy týptey bersek, danalyqtyng búryn-songhy sarynynan әlemdik auqymdy, últtyq ýrdisti, túlghalyq ólshemdi angharu qiyn emes.
Abay danalyghy, daralyghy turaly oisana jarystyrghandar barshylyq. Biz búrynghy aitylghan oilarymyzdy jalghastyrmaqpyz, tolyqtyrmaqpyz (1). Abay shygharmasymen egjey-tegjeyli tanysqan sayyn, onyng tynymsyz izdeniste, tolghanysta bolghany, aqynnyng shygharmashylyqta jenil jol izdemegeni, oqighadan shet qalmaghany bilinip-aq túrady. Olay bolsa, Abay sózimen Abay oiyn tújyrymdy túrghydan órbitip kórelik, onyng danalyghyn adamdyq ólshemmen eldik dengeyde órelik. Niyet osy.
HIH gh. órkeniyeti damyghan batys ýshin shyghys mәdeniyeti jabayy, túrpayy jaqtarynan basa qórinis aldy. Eki aghymda aziyalyq ómir salttyng kemshiligine qadaldy. Synarjaqtylyq әlemdik tarihtyng qúramdas kezenderin, tarihy kenistikting qúrylymdyq bólikterin tútas qarastyrugha beyim de, dayyn da emes edi. Jartykeshtikte tarihy shyndyqqa jýgingender, tanymdyq aqiqatty betke ústaushylar kemde-kem boldy. Ómirdegi olqylyqty kónilmen sezingen Abay a) adam bolmysyndaghy ishki ózgeris pen túrpayylyqqa tereng ýniledi, ә) qazaqtyng ishtegi olqylyghy men nadandyghyn, әleumettenu tarlyghyn, kózge synyq minez-qylyqtaryn ayamay synaydy. Adam boyyndaghy ong jәne teris ózgeristerdi dәl jәne tolyghyraq týsinuge tyrysady. Ashy syndy arqau tútqan kózqarasta, a) últtyq mәdeniyet mәselesi nazardan tys, taldausyz qalghanday, ә) onyng qúramdas bólimderi óz dengeyinde, óz belgisi men qayshylyghynda talqylanbay qalghanday. Búl ýstirt týsinikting elesteri. Oishyl kemshilikke qadalyp, qomaqty da keshendi mәselelerdi qarastyrady.
Mәdeniyetting últtyq sipatyna airyqsha mәn beruimizding sebebi bar. Onda
әlemdik dýniyetanym, músylmandyq ruhani-etikalyq ústanym, qazaqy dәstýrli kózqarastar әrqily toghysady. Osy ýsh bastau da Abay danalyghynda óz arnasyn jәne órnegin tapqan. Onda adam men qazaq bolmysynyng obektisi men subektisi mazmúndyq jaghynan bir-birine ýiles, adamzattyq biregeylikke ýndes kelse de, adamzattyq biregeylik pen qazaq bolmysy tanymdyq jәne qúndylyq túrghysynan әrdayym tolyqtyrylady,
Álemdi tanuda zattyng beynesi zatpen birdey emes, obrazdyng mәn-maghynasy syrtqy qúbylyspen nemese anyz-әngimelerdegi simvoldyq belgilermen tausylmaydy; adamnyng belsendiligi әrqashan ortagha beyimdelu mýmkindigimen shektelmeydi. Adam әlemi aspan әlemindey sheksiz kenistikke bólengen, oghan jeter kelistik úzaq jol. Tabighat pen qazaq dalasyndaghy ainalym bir-birimen ýilesip jatady. Abay ony qalay suretteydi?
Kýzde keng daladaghy tabighattyng da, kelbetting de týri ketedi. Qara suyq sýiekten ótkende jyrtyq kiyim salbyray týsedi, tonghan kelbetti sýrenkilik torlap alady. «Kýzeu tozghan, oty joq elding many, Túman bolar, jel soqsa, shan-tozany» (2). Kedeyligi sýieldey kózge týsetin «qay auyldy kórsende jabyrqanqy». Jastary ashyq-jarqyn kýlmeydi. Kedeylik - ghúmyrdyng sýrensiz kýzi.
Azynaghan qys kelgende, qalyng júrt býrseng qaghyp jyrtyghyn jamaumen әlek. Týsi suyq aq qyraudy Abay: «Dem alysy - ýskirik, ayaz ben qar, Kәri qúdang - qys kelip, әlek saldy» dep suretteydi.
Kóktem shyghysymen qayratyna mingen jarly qystaghy azaby men shyghynyn úmytyp ketedi. Tabighat tamyljyp gýldengende qazaqtyng tynysy keneyedi, tirshiligi oyanady. Qystay dem almay elegizgen qazaq aulaqtaghy aghayynmen jolyghugha asyghady, jol tosady. Qanday jaghdayda bolmasyn, tabighattyng ashyqtyghy men tepe-tendigi qazaqtyng tughan jerdegi beyimshlidigine, ústamdylyghyna, shýkirshiligine, tobashyldyghyna úlasady.
Qazaqy dәstýrde adam óz órisin kisilik jәne adamzattyq qúndylyqtar túrghysynan saraptaydy. Eger tanymdyq-taghlymdyq betbúrystardy mәdeny sabaqtastyq túrghysynan kenirek qarastyrsaq, onda eki qaghidatty angharamyz: adam bolmysynda anyzdyq, dini, sayasi, әleumettik motivter úshtasyp jatady; oqighalardyng ótkeni men býgini bite qaynap, bir-birine qarsy qoyyla bermeydi. Órkeniyet shiyelenisining barysynda múnday iydeyalyq bastaular euroaziyalyq kenistikte týrli ruhaniy-mәdeny kezenderge bólindi jәne etnomәdeny ortada әrqalay yqpalgha úshyrady. Biraq minez miri músylmandyqta edi.
Abay qúdayyna qúlshylyq etken músylmanshylyghy bar zerek te, erek túlgha. Biraq ol qazaqtar arasynda ortaq mәselege aralasu, ortaq mýmkindikti qarastyru, ortaq júmysty úiymdastyru, ortaq mindetke ýiretu, ortaq isimen ýlgi bolu sharalary nemese әreketteri ózara ýilese bermegenine qinaldy. Kózqarastar men qimyl-әreketter bir-birinen alshaqtap, tipti bir-birine qarsy kelip jatsa da, Abay qazaqtyng bolashaghynan kýder ýzbegen. Sodan da shyghar, últtyq tәrbie men dәstýrge erekshe mәn bergen, kónil bólgen. Ol ataly sózden, aqyn-jyraulardyng jalyndy da ótkir ónerinen tәlim alghan, olardy ýlgi tútqan.
Aqyn-jyraularymyzdyng tózimi temirdey myqty, tumysynan otty da tekti boldy. Olar búralqy sózge, sodyr syngha moyyn búrmay, kóldeneng sózdi qúlaqqa ilmey, soqqan sayyn soqtalanyp, synaghan sayyn qarys sýiem ósip, sarjelisinen tanbay enbektendi. Qysymda ozbyr qorlaugha kónbey, sayasy batyldyqqa barady. Ár ozbyrlyqta tize qosqandardyng sezgenin ilip әketedi. Olar adamnan qazaqty, qazaqtan adamdy izdegen tynymsyz jandar. Abay sol kórinisti qojyratpay qisaptau ýshing ómirlik tәjiriybeni taldaydy.
Danalyq - tarihi, әleumettik, kórkemdik shyndyq. Oidaghy shyndyq, ómirdegi shymyrlyq halyqtyng ruhy men taghdyryn tanytyp, adamzattyq ruh pen әdeptilik turaly oisanany qatar alyp jýredi. Abaydyng osy baghyttaghy intellektualdy qasiyeti jәne quaty óz arnasyn tappaghanday. Áytsede, Abaydyng ómirdegi, ónerdegi, ólendegi tapqyrlyghy, kóregendigi, ziyalylyghy birin-biri tolyqtyryp jatady. Qúpiya da, qúdiret te osynda. Ol ýshin «boyda qayrat, oida kóz» boluy shart.
Abay danalyghy - adamnyng ózin-ózi tanugha, ózin-ózi ústay biluge arqau, әleumettik ýilestikti izdestiru men qúrastyrudyng arpalysy. «Mynmen jalghyz alysqan» «Abay jolyn» - qazaq joly, adamdy týzu jolgha bastau dep, asyly, tegin aitylmaghan bolar. Ýitkeni Abay adam bolmysyna onyng әr qyry men syryn ózara salystyru arqyly terendeydi, adamnyng ózindik qúndylyghyn arttyrady. Adam bolmysyna, qazaq bolmysyna birjaqty qaratqan syrt kózqarastar da, oghan ishtey siresip jalang qaraytyn nadandyq ta ózara ýilese bermedi. Siresken birjaqtylyq eldikke de, estilikke de, erkindikke de núqsan keltirdi. Adamdyq pen eldik maqsaty ózara ýilespegende ruhany qúndylyqtarymyz qazaqtyng óz sanasynda birtindep ydyrady, әlsiredi. Osydan qazaqtyng bedeli men kisiligin arttyru; qazaqtyng nadandyghynan arylyp, biliktiligin boy kótertkizu; eldegi ishki tútastyqty, ishki birlikti arttyru - ortaq mindet-maqsat-mýddege, ortaq sabaqtastyqqa ainala bermedi.
«Auma-tókpe zamanda, el biylegen adam joq, Ata menen babanda». Búl - tarihy shyndyq. Onda qoghamdyq, etnikalyq jәne etikalyq-estetikalyq damudaghy әleumettik sabaqtastyqty jalghastyru, janghyrtu - kýn tәrtibinen shyghyp qaldy. Sonda da bolsyn, ómirlik naqty problemany ózekteu, onyng irgeli nemese kólenkeli jaqtaryn kórsetu - úrpaqtyq súranysqa ainaldy. Súranys adam bolmysyn tútas qarastyru, onyng ózindik ereksheligi men derbestigin aiqyndau, soghan layyqty beyne men bedeldi jasau, nasihattau mәselelerine tireldi.
Abay ýshin adamdy tanu - qazaqty tanu, túlghalyqtyng adamdyq jәne últtyq sipatyn ózara salystyryp qarastyru arqyly últtyq sana-sezimdi qalyptastyru. Abay kózqarasyndaghy әleumettik-әdeptilik jәne mәdeniy-ruhany sabaqtastyq osy qaghidany negizge aludan nәrlendi. Biraq ishki baghytqa dәiektilik pen integrativti kózqaras jetise bermedi.

<!--pagebreak-->

Abay qazaq beynesi men bolmysyn terenirek tanugha mýmkindik ashqan sayyn, onyng týigeni de týpkilikti boldy: «Aqyl kerek, is kerek, minez kerek»; «minezge kóz jetpey, kónil berme»; «ary bar, aqyly bar, úyaty bar» kisiden ghapyl qalma; «sózine qaray kisini al»; «shyn sóz qaysy bile almay, әr nәrseden qúr qalma»; týpsiz sózderge erip «nadandargha boy berme». Shynshyldyng «sózin oqy jәne oila, tez ýirenip tez joyma». «Ózing ýshin ýirensen, jamandyqtan jiyrensen, ashylarsyng jylma-jyl». Mirding oghynday atylghan sózder. Ruhy biyik ashyq jandardyng «kókireginde qayau joq, qiyanat joq», al olardyng tatulyqqa degen talpynysy tausylmaydy, aqylgha salyp qúlaqqa iletin tótenshe ólshemderi mol. «Jaqsygha aitsan, jany erip, Úghar kónil shyn berip» dep Abaydyng keyde júbanuy da kezdeysoq emes.
Endigi kemel túlghanyng oi-talghamyn tolyqtyru mәselesine oralsaq, ol degenimiz Abay shygharmashylyghynyng a) kórkemdik-iydeyalyq, moralidi-estetikalyq, sayasiy-әleumettik, adamgershil-tәrbiyelik, filosofiyalyq tújyrymdaryn anyqtau; ә) últtyq oi-sanany oyatatyn әleuetin ashyp beru әri mәdeny múragha degen últtyq kózqarasty úshtau; b) qazaqty tanytatyn oqighalardy kelbetteu nemese kelbetin aiqyndau. Osy baghyt-baghdardyng últtyq mәdeniyettegi manyzy anaghúrlym artuda. Abaydyng osynday ústanymyn әlemdik jәne músylmandyq dengeyde sabaqtau әri sabaqtastyru nemese ýirenu-iygeru júmystary ómir talabynan kenje qaluda.
Abay danalyghy adamnyng óz qabileti men kemshiligin biluge, kisilik әleuetining túraqty ósuine, intellektualdy túlghany qalyptastyrugha arnalghan. Qabiletke layyqty bilim kerek, biliktilik kerek. Óz azattyghyn oilaghandar ýshin biliktilikti iriletu qajet boldy. Danalyq adamnyng ýshbirdey belesin tútastauda, yaghny qabilet-qarymyn úshtau, jaghymdy qasiyetterdi oy enbegine qaray beyimdeu, intellektualdyq sanasyn kóterude kórinis tapty. Ruhany asyldyqqa degen Abay jýregine úyalaghan ystyq sezim, sergek oy osy uaqytta da oqyrmandy tәnti etedi.

Abay sóz sheshendigimen, әreket sheberligimen ómirge tynys әkeldi, mekem minez shymyrlyghymen adamgershilik túghyryn kóterdi. Múnda kýndelikti daralyq pen sanalylyq aiqyn. Oghan tilmashtyng keregi joq. Árkim tapqyrlyqty ózinshe qabyldap, ózinshe baghalaydy. Abay «ótken zamannyn» adamdarynan góri óz zamandastarynyng ziyandy qylyqtarymen kóp arpalysty. Abay ýshin danalyq ómirlik tәjiriybening dәiegi, dәleli, tipti adamgershilikti asqaqtaytyn ruhaniy-kórkem әri әleumettik qyzmet kórinisi. Ekinshi dengey, qazaqtyng jan әlemi men ruhyn jayyp salatyn belsendilik, bolashaghyn jarqyn etetin bolmys.
Adamgha degen senim, sýiispenshilik, ýmit qazaqtyng bir-birimen tanysuyna, tabysuyna, tuystasuyna kóshpeli dәstýr kezinde kedergini kemitti, kerisinshe, ózara syilastyq pen qúrmetteu dәstýrlerin demedi. Kisilikke degen qúrmet izgilik, shyndyq, әdilettilik tútqasyn tútastady, ómirlik qúndylyqtyng adamy ólshemin kóbeyitti. Abay adamnan kisilik qasiyetti, qarym-qatynastyng qúndylyghyn izdedi. Qazaq kisilikti ónegemen tәrbiyeledi, әdepting naqty ýlgisimen ýilestirdi. Abay sózinen: «Esindi ji, ózinde bolsyn kýi. Elindi sýi, soghan layyq senim týi», degen toqtamdy angharamyz.
IYә, býrkemeli qynyrlyq pen ashyq kesirlik úly Abaydyng salyn sugha jiberdi. Keragharlyq adam resursyn iske qosugha, oy órisin damytugha kedergisin әrdayym kóldeneng tartady, izdengenderge orynsyz qarymtany ýiip-tógip artady. Qasa nadan sózdi úqpaydy, týgel sózdi tyndamaydy, oidy tanymaydy. Sóz úqpaghannan «syy dәmetpe, berse alma» degen qaghida qalghan. IYә, «paydasyz aqyl, baylausyz, taqyl». Qorlyqpen ótse de qu ómir, «úyatyn, aryng oyansyn». Búl - ókinish pen joqtyqtan alyp shyghatyn jol, әlsizderge kómekke keletin qol.
Toqyrau terendese túiyqtalyp qana qoymay búzylady. Búzylghan ant ishsede bet kórem nemese dert kórem dep oilamaydy, qara niyetin sabaqtauyn qoymaydy. Aramdyqty ep kórgender toqtau aitqan kisini shet kórdi, songhylarmen andysudy tek kórmedi, qysylghanda dalaqtap qu tilmen qulyq saudy. Auzymen oraq orghan súramsaqtyq pen qyrtyndyqtan sauyqpady. Súramsaq óz sózinen basqany úqpady, aqyldy maqúl tútpady. Nәpsisin tiya almaghandargha baylausyzdyq tәn. Baylausyzda «birlikte, berekede, shyn peyilde joq». Baylausyz bayghús ózining yrqyn ghana emes, elding siqyn búzghan qiqymdar.
Halqymyz «jýz qúbylghannyng jýzi kýisin» dep, Abay bolsa, «óz ýiinde shertiygen pany qúrsyn» dep qaytalap, maydalap beker aitpaghanday. Abaydy jegidey jeytin qylyqtar - nadandardyng kerenaulyghy, shabarmandyghy, kisi aldynda kirbendeushiligi, estilerge jabyrqauly jat minezdiligi. Olar qabiletin de, qyzmetin de, kýnin de taryltyp jýrgenin úqpady. Qolyndaghy qúndylyqqa mise tútpady. Shertiygender ónimdi ózi alalmaydy, qolynan keletinderge aldyrmay dalaqtaydy. Tiyanaqsyz baylausyzdan onalmaydy. Onda «birlik joq, bereke joq, shyn peyil joq», aqyrynda, «basqa saya, jangha olja dәneme joq» dal-dal kýige úshyraydy. Arsyzdan júrttyng kónili tynbaydy. Arsyzda meyir qanyp quanatyn qylyq joq. Jýrekke tóte izdi joghaltyp, jenildi qotaryp eldi azdyrdy, ishki jetimdikti qozdyrdy. Nәpsisin tiya almaghandarda byljyraq basym. Olar súramsaqtyqqa jiyi-jii úrynyp «bektikke bekip túra almaydy», aldymen ishki, ruhany qúndylyqtan, birtindep búrynghy jiyp-tergeninen júrday tonalyp qalady. Artyq yrjandau, qaljyndau nemese qorazdanu - sidandyq pen adasudyng nyshany. Álsizge qyryndap, onyng sózin shala úghatyndar birde jaqynsynghanymen, kýzding aua-rayynday qúbylyp, suyq jýzin kenetten tosa qoyady. Ishten shyqqan jau jaman degen osy. «Adal enbek, mal tappaq, júrtqa jaqpaq» әreketke niyeti joqtar jýz qúbylyp ózi adasady, ózgelerdi birge adastyrady. Onday «adasqannyng arty soqpaq, qol tarlyghynan kóreri toqpaq». Óner qumaghandar sózdi úqpay, uәjde túrmay eshkimge de qorghan bola almay, shabandyqqa úrynady. Biz әleumettik shabandyq pen jalaqorlyqtyng psihologiyalyq ekpinin, yaghny dúshpandyqtan qashyq bola almaytyn jýikeli kýidi aityp otyrmyz. Ishtey onbaghan qoldausyz jәne qorghansyz. Olar asyldyq pen danalyqqa asyqpaydy. Sóz ben is arasyn úqpaghandar - kýisiz bisharalar nemese nadan ozbyrlar.
Týsinispeushilik «aytushy men tyndaushynyng nadandyghynan» sirese berdi. Nadandardyng «jat aibynar isi joq, jau aibynar kýshi joq». Olar qayta «tarshylyqta qayrandady, kenshilikte oirandady», «auyr men jenilding arasynan» ótu ýshin birde jalt etip, birde joq bolarlyqtay tasalandy, tipti jaqynyn satarlyq amaldan da bas tartpady. Nadan - ynsapsyz. Ol isting aq pen qarasyn taldap jatpaydy. Odan kónil kirleydi. Nadannyng kónilinde sana joq. Nadan jaramsaqsyp, jalpyldaghanda kóringendi azghyrady, dúspandyghyn ozdyrady. Eldi bauyr tartpaushyda «ótken kýnning bәri úmyt» qalady. Úlaghattylyqtan ýirenbeu - arsyzdyq. Arsyzdyq - nadannyng kesepat әdeti. Kesepat Abay sózimen aitqanda: «Úyatsyz, arsyz saltynan, qalghyp keter artynan» degen daghdyda ushyghady. Toqyrau zamanynda: a) danalyq tútas ýlgi boludan qalyp qoydy, onyng әr qyry ómirlik kórinis ala bermedi; ә) óz úpayyn andyghandardyng sany da, talasy da kóbeydi. Ózi sabyrsyz, arsyz, kórse qyzar jalmauyz. Jeke bastyng qamyn oilaghannyng minez-qúlqy úrshyqtay iyirilip, syrt kózge pysyq kórinse de, qynyr qylyqta adam bas payda ýshin janjal-keristen tartynbaydy, әkki әreketi jaladan artylmaydy. Ákkilikte adamnyng degeni birden bola bermeydi. Qysyltayang kezde qoy degenge kónbeytin arsyzdar «ózin-ózi kýndeydi, jaqynyn jalghan mindeydi». «Ýitip asqan jolyghar, keshikpey-aq tosqangha». Búl - shyndyq. Sebebi, «úyatsyz, arsyz saltynan, qalghyp keter artynan». Odan ne tyndyrdyq?
Al ýiinde qúr jatqandar «erkek aryn satady». Enbegi joq erkeler «bir sóz ýshin jau bolyp, bir kýn ýshin dos bolyp», júz qúbyltar salt shyghardy. Sharuagha qyry joqtyng «sybyrdan basqa syry joq». Yrjaqbastar «óz ýiinde qipandady, kisi ýiinde kýy tandady». Ózi onbaghanadr eshkimge bereket oilamady. Senimi joq sermendeler osylaysha syrdy, saltty búzdy.
Kýileme qaljynbastyq erteli kesh bir zarlyqqa jetkizetinine qansha mәrte Abaydyng kózi jetti. Ýitkeni salaq ta, lapyldaq ta, pang da «adal enbek, mal tappaq, júrtqa jaqpaq» niyetten aulaq; «malyndy jaugha, basyndy jaugha qor qylma, qorgha, tatulas» degen talaptan shet qaldy. Ter tókpey jenisqoylyqty ansaghan ortada joldastyqqa layyqty ýlken ister qolgha alynbady. Syrtyn týzep, syryn týzemegenderdi, Abay birde jetesiz, birde «qu borbay, sympys sholaq» deydi. Qynyrlyq qashanda kesepattyng basy. Kesepat qol men oidyng tarlyghynda, jan men tәnning qorlyghynda. Ne demelik, kórse qyzar jaltang kózdik estilikting belgisi emes, qayta bisharalyqtyng aighaghy edi.
Osyghan oray Abay kýiine bylay deydi: «әr sózin bir oilanyp, salmaqtasan, «kólenkesi týsedi kókeyine»; keyde maqtan ýshin qylyq qylady; al adaldy aramgha satqan jangha iman, dәulet bitpeydi. «Erinshek ezdiginen kópke kónbek», ónersizding isi «aqylgha ermek, boydy jenbek», «qylyghy óle kórmek». Aqyldy qúlaqqa ilmegen - nadan, shyngha senbey, joqqa senbek - aqylsyz, úrlyq, qulyq qughan - aram, maqtan ýshin әlekke týsken - qayratsyz. Bәride jat minezdilikting nyshany, búzylghandyqtyng belgisi. Jat minezdiler «terin satpay, telmirip kózin satady». Búzylghandar tez óshigedi, ant ishudi dert kórmeydi. Óshikkender «kim kóp berse, soghan sert beredi». Óz erkin ústay almaghandar jii qúbyldy. Ózine sóz keltiretinderde dýrmek kóp, tirlik jetispeydi. Múnday dýrmekte «adaldyq, adamdyqty kim tengermek?!». Dýrlikpe zar zamanda jauaby, dәlirek aitsaq sheshimi tabyla bermegen saual. Áytsede, dәl býgingining berekesizderine arnap aitylghanday.
Bisharalyq neden bastaldy? Beker kókirek kerip, artyq biluge talpynbaghanda. Nemese «tura sózin aita almay, qit etuge bata almay, qorlyqpenen shiruge, az aqshagha jaldanyp, ónbes iske aldanyp, jol taba almay» jýrgende óreskeldik órshidi. Bishara múndassa da kónil kirin ketire almady, az bilgenin kópsindi, sýitip óz talabyn jalmady. Abay adamnyng qadirin ketirer osynday synarlyq pen jarlylyqty kórip ashyndy, ishtey kýnirendi, tasydy. Synarlyq - jarty jandyq. Jarty jan ózgege pana bola almady, isting aghy men qarasyn ajyrata almay, ynsapsyzdyqqa úryndy. Ysyrapshyldar syn saghatta qasynnan tabylmaytyn baqyrlar. Ynsapsyz «tarshylyqta qayrandap, kenshilikte oirandap» shynnyng betin boyaydy, ayaushylyqty úqpaydy. Baqyr jalghandyqqa beyim.
Kóringendi azghyrghannyng sózinde rasy, ózinde yrysy joq. Azghyrushy kókeydegi qúmarlyghyna bola jaqynyn satyp ketedi, jalghandyqqa úrynady. Kisimsingenning «qaljyny teris, sózi - úrys». Ózimsingenning bedelinde bereke qalmasa da, oghan ókinbeydi. «Qulyqty kórgish, súmdyqty bilgishter» el núsqynyn ketirdi, adamnyng kónilin әbden toryqtyrdy.
Synarjaq syzdanbanyng úmtylysy nemen túiyqtaldy? Synarjaqtyng bastauy - enjarlyqta, jeniltekti kýtude, osal әlsizdikte, qysqasy, ózine bolar jendette. Osaldar bostyqty ózine yryqtap, joqtyqty ózinshe tosatynyn angharmaydy. Bostyq dayyngha tap boludan bastalady, ter tókpegen paydany qúp kóredi. Abay eskertedi: «Payda dep, mal dep tuar endigi jas, Enbekpen terin satyp týzden jimas». Paydagha bas aughandar qapysyn tauyp jaqynyn almaq, sol qúlqynda keudesindegi sәulesi óshe bermek. Jeniltekke oitolgham túraqtamaydy.
Enjarda nemqúraydylyq kýsh alady. Nemqúraydylyqtyng kesirinen adam janalyqty úqpaydy, tyng iydeyany jaqtamaydy. Týzelmegen orta әleumettik әlsizdikti úshtaydy, adamnyng ózin-ózi ústaugha núqsan keltiredi. Áreketsizdik ishtegi de, týzdegi de bos kenistikti úlghaytady. Bos kenistiktegi osaldyqta kisilik qúny әlsireydi. Kisilik qúny men qogham qúndylyghy qúldyraghanda ruhaniyat jәne әleumettik kenistiktegi retsizdik, aiqynsyzdyq, qayrymsyzdyq kýsh alady, әrkim óz túiyghynda jiyrylyp qalady. Alghashqysynda, «eshtene etpeydi» dep ózimizdi júbatsaqta, qamsyzdar kýndelikti túrmystaghy «haosqa», әleumettik әlsizdikke úrynady.
Áleumettik әlsizdik ruhany tensizdikte asqyna beredi, kóptegen qynyr qylyqtardy toghystyrady. Áleumettik qysyltayanda «oylanar elding siqy joq, Bayaghy qulyq, bir aldau, Qysylghan jerde - jan jaldau» tiylmaydy. Sebep nede? Bilmegen soqyr qayghysyz, qarnyn sipaghan kókirek alghysyz, týkti bayqamay, qalghyp-mýlgip jýredi. Sózdi úqpaghan eshkimdi de qadir tútpaydy. Adam óz bolmysynyng ishki qayshylyghyn sheshpey, ómirding tauqymetin jene almaydy. «Oylanar elding siqy» bolmaghanda tauqymetting tityqtatary kóp. Jalpaq júrtqa arnalghan sózding oralymy shekteuli, onda qyraghylyq shamaly.
Abay danalyghynda ruhany qúbylys pen qúndylyqtardy taldau men baghalau aiqyn seziledi. Abay shygharmashylyghy danalyqty súhbattasushy subekt retinde týsinuge jәne aluan pikirlerdi týsindiruge mýmkindik beredi. Múnyng ózi dýniyetanymdyq jýiening qalyptasuyn qarastyryp qana qoymay, onyng damuyna qosymsha yqpal jasamaq. Ol ýshin tәrbie qayshylyqtaryn, dәstýr ýrdisterin baghamdap, sonday ýilesimdilikti kórkem beyneleumen kórsetu shart.
Abay qazaqtyng eldigi men enseliligin qalady, erkindigi men egemendigin ansady. Sol ýshin qazaqty synay otyryp, onyng qadir-qasiyetin kóterdi, soghan kýsh saldy. Dertti aurudan aiyghu ýshin adamnyng kónili ashyq, jýregi ken, minezi mekem, niyeti adal boluy shart. Úlyq qasiyetter arqyly qazaqty tanytugha yntaly boldy, aghartushylyq jigerin suytpady.
Abay danalyghy - kisining túraqty damuynyng ýlgisi, әleumettik-ruhany qúbylystardy zerdeleuding irgeli ýilestigi.Onyng tiregi - adamdyqty aqtauda, elding yrqyn jaqtauda. Danalyqtyng osynday dengeyin taratu jәne basqaru júmystaryn úiymdastyru endigi kónilden shygha bermeydi. Jýrekti syzdatatyn mәseleni qozghaghandaymyz. Sondaghy ditterimiz eki baghdar. Biri - úmytqandy úlyqtay otyryp joghaltqandy este janartu, sol arqyly búrynghy úrpaqtardyng úlaghatty ómirlik tәjiriybelerin býgingi adamnyng bolmysymen úshtastyru. Qazaqty ózine ózin tanytatyn múnday dәstýrli qaghida endigi onyng әleumettenuine layyqty sara joldy, últtyng úlaghatty órnegin qalyptastyrugha arnalmaq. Sanamyz da, sayasatymyz da osy túghyrgha shoghyrlansa, eldigimiz odan sayyn kýsheymek.

1.Avtordyng enbekteri: Qazaq osy myng ólip, myng tirilgen, A.,1998, Sheshendik.A.,2009
2. Abay Almaty, «Jazushy»,1976

Jaqan Moldabekov, filosofiya ghyl. doktory, QazÚU-ding professory

«Aqiqat» jurnaly

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1498
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3268
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5646