Səkenge adamzattyq sana dengeyinen qarau kerek
Alashorda zamany men Səken ghúmyr keshken dəuirdi ədil bezbendeuge bizding qazaqtyng sanasy əli jetken joq. Oghan ədil kózqaras, tereng taldauly ghylym, auqymdy tarihiy-qoghamdyq bilim, səuleli, jarqyn, azat sana, eng bastysy mol parasat kerek.
Bizding ghylymda osy beseui de joq. Búl jaghynan biz əli damudyng tómengi satysyndamyz. Qarapayym tilmen aitsaq, bir ghalymymyz filolog - ol filologtyng kózimen qaraydy, bir ghalymymyz tarihshy - tarihshynyng kózimen qaraydy. Bir ghalymyz Núrotannyn kózimen, endi bir ghalymymyz rushyl - rushyldyqtyng kózimen qaraydy, Səkenge. Osynday kózqaraspen kimdi ondyramyz?
Səken tipti últtyq sanamen de qaraugha kelmeytin túlgha. Səkenge órkeniyetti elding ghalymdary qúsap, adamzattyq sana dengeyinen qarau kerek. Al qazirgi myna úry-qary jaylaghan qasqyr zamanda qazaqta adamzattyq sanagha kóterilmek týgili últtyq sanagha jetken túlghalar qadau-qadau ghana. Tym bolmasa, Səkenning ənin úghyp, ayauly aqynnyng jan terenine boylay alatyn adam bar me eken aramyzda?! Kýmənim bar.
Səken - baqay esep blogerler men jariyashyl jurnalisterdin, rushyl zertteushilerdin, tar ayaly ghalymdardyng qúshaghyna esh syimaydy. Keshe Səkendi bota tirsek bozbalar dattap jatyr osynda. Uay, solar ómirinde vytrezviytelige týsip kórgen joq qoy, Anenkovtyng "Azap vagony" týgili. Al endi sol "ýikýshik batyrlardyn" NKVD jendetteri týrmege aparyp Səkenning múrtyn júlghyzatyn pionerlerden qay jeri artyq. Aytshy ózin?!
Ókinishke qaray, biz əli kýnge deyin últtyq qúndylyqtardan ada, eshtenening parqyn boylap bile almaytyn, kórip tany almaytyn, ərtýrli "izmdermen" sanasy sansyraghan, əsiredinshildikpen ulanghan qaranghy mesheu qoghamda ómir sýrip otyrmyz. Búl qaratýnekten aman shyqsyn deyik, halyq...
Myna ótpeli kezeng ótsin, bir zaman keledi, sol kezde bərine ədil bagha berilmek...
Erlan Tóleutaydyng facebook paraqshasynan
Abai.kz
