"Jastarymyz jat aghymdardyng jeteginde ketti, jasóspirimderimiz jahandanudyng jemine ainaldy" dep ah úryp jýrgenimizde agha buynnyng da bet perdesi ashyldy. Búghan deyin el biyligining eng bir jayly jerine jayghasyp alyp, kenestik jýiening shekpeninen shyqqanyn moyyndamaghansyp jýretin ata-apalarymyz komsomoldyng 100 jyldyghy degende qoy terilerin laqtyra salyp, qasqyr tisterin aqsityp kórsetti. 

Bir qyzyghy kәri komsomoldar qazaqty qoysha qyrghan qyzyl kommunisterding toyyn toylau ýshin tughan halqyna qarsy shyghudan tayynar emes. Ózderining satqyndyghyn aiyptaghan qazaq halqyn «tarihty úmytqan», «batysqa beyimdelushiler» dep kinәlauda. Olargha salsa býkil Qazaqstan halqy "әke-sheshemiz jýrip ótken jol" dep Kenes odaghyn saghyna eske alyp otyruy kerek eken. Biz búl sózderdi oidan shygharyp otyrghan joqpyz. Mәjilis deputaty, Qazaqstan halyqtyq kommunistik partiya fraksiyasynyng mýshesi Jambyl Ahmetbekovtyng pikiri búl.

– Qalay bolghanda da, komsomol – búl taghdyr, búl balalyq shaq, jastyq shaq, sosyn tariyh. Al әlgi últshyl patriottar men ózgerip shygha kelgen ýlken buyn ókilderi jәne tarihy mәlimetterden júrday jastar ózining ótken tarihyna jәne ata-babasy ­– atasy, әkesi, anasy jasaghan tariyhqa tas atyp jatyr, – depti deputat «Jas Alash» gazetining tilshisine bergen súhbatynda.

Búl kisining sózine sensek, tәuelsiz elding jastary tarihy tamyrynan alshaqtap, ata-babasyn úmytqan eken. Sonda búlar ýshin qazaq tarihy degen keshegi kenestik ghasyr ghana sekildi. Áytpese, tarihty úmytpay, úlyqtaghysh bolsa osydan bir jyl búryn Alash arystarynyng jýz jyldyghyn nege eske almady?. Aytpaqshy, aqyly asqan Ahmetbekov «aqsaqaldyn» búghan da jauaby dayyn eken.

– Bizding komsomol toyyn toylauymyz qazaqsha aitqanda «óz qotyryndy ózing qasu». Al, anau Alashtyng jýz jyldyghy toylanbay qaldy dep jýr ghoy, toylamay ma endi olar da, óz mereytoylary ghoy. Mýmkin biz de qosylyp keter edik qoy olargha, - deydi.

Sonda «anau Alash» degeni ne, «óz toylaryn ózderi toylamay ma» dep kimdi aityp otyr? «Mýmkin biz de qosylyp keter edik» degeni taghy bar. Sonda búlar Alash qayratkerlerimen ýsh qaynasa sorpasy qosylmaytyn bóten adamdar ma? Tarihty týgendegish Ahmetbekov ýshin ata tarihtyng bastau kózi Kenes odaghy ghana ma әlde? Joq búl komsomoldar kókten salbyrap týsken be, әlde Lenin men Stalin temir nemese qoladan qúrastyryp, qúiyp shyqqandar ma?!

"Alash toyyn ózderi toylamay ma?" dep kimdi aityp otyrsyz, Ahmetbekov ata? Alash arystaryn sizder, qyzyl kommunister, qyryp tastaghansyzdar. Alash arystarynyng arasynan sizder sekildi tarysy pisken ýiding tauyghy bolatyn satqyndar shyqqan joq. Sizder sekildi keshe Kenes odaghyn, býgin tәuelsiz Qazaqstandy maqtap eki dәuirde de ómir sýru olardyng qolynan kelmedi. Sol ýshin Alash toyyn siz ben biz toylauymyz kerek. Biraq sizderding Mәskeu ulaghan milarynyz búghan jete qoymas. Jetse joghardaghy jetesiz әngimeni aitpas edinizder.

Qazaqstan halyqtyq kommunistik partiyasy kimge kerek?

Búl partiya 2004 jyly qúrylghan. 2012 jylghy mәlimet boyynsha partiya qatarynda – 94 mynnan asa adam tirkelgen. Qazaqstan Respublikasy Parlamentining Mәjilisinde birqansha deputattyq mandatqa iye. Kommunistik partiyanyng qanday partiya ekeni, qazaq halqyna qanday nәubet әkelgenin kózi ashyq júrttyng bәri de biledi. Ókinishke qaray, sol partiya әli de tiri. Álemning kóptegen elderinde tyiym salynghan búl partiya elimizde erkin júmys istep, Parlamentte otyr. Kenes odaghynyng kommunistik partiyasy men Qazaqstannyng kommunistik partiyasy aitar auyzgha bólek bolghanymen, týbin qusang tym jaqyn. Búghan dәlel, әdette bar-joghy bilinbeytin bizding kommunister komsomol toyy degende qartayghandaryna qaramay toydyng shoghyn ýrlep kep jibermedi me.

Qazaqstan sekildi kommunistik jýieden asa auyr qysas kórgen, últtyq genosidke úshyraghan elde kommunistik partiyanyng boluy, әri biylikting qoldauyna ie ekeni baryp túrghan qatelik. Elding sayasiy-mәdeny ómirine mýlde aralaspaytyn, qogham damuyna esh paydasy joq partiyanyng osy zamandaghy maqsat-mindeti ne ekenine kózimiz osy joly jetti. Búghan deyin de komsomoldyng toqsan jyldyghyn toysyz qaldyrmaghan kommunister aragha on jyl salyp el aldyna qayta shyghyp otyr. Tabighat zanynan sýrinbey ótkenderin endi on jyldan keyin taghy kórermiz.

Dәl osy Qazaqstan halyqtyq kommunistik partiyasy ózderi komsomol toyyn toylaghanymen qoymay, tәuelsiz elding jetkinshekterin ziyandauda. Atalghan partiyanyng úiymdastyruymen elimizding әr ónirinde mektep oqushylary men studentterge kommunistik leksiyalar oqylyp, kәri komsomoldardyng estelikterin tyndatyp jatyr. Osy qatarda Atyrau qalasyndaghy birqatar mektepterde (№16, 19, 13, 30) kezdesuler ótken. Tek tәuelsiz elding taza auasymen tynystap ósip kele jatqan jasóspirimderge úiymdastyrushylar kók tiyn qúny joq qyzyl galstukterin taghyp qoyghan. Biz búl oblysty mysal ýshin ghana aityp otyrmyz, negizi jer-jerdegi oqushylargha kәri komsomoldar kereksiz kenesterin tyqpalauda. Sonda búlar elding erteni, últtyng bolashaghy bolatyn jastargha ne tәrbie berip jýr? Bizding oiymyzsha, oqu oryndarynda komsomoldy dәripteu elding egemendigin moyyndamau!

Al osynday bassyzdyqqa qoy deytin qoja tabylmay túr. Ónirlik bilim basqarmasy nemese Bilim jәne ghylym ministrligi qayda qarap otyrghany belgisiz. Biraq, atalghan minsitrlikting búrynghy basshylary komsomol toyyn toylaushylardyng bel ortasynda jýrse búlargha qaydan tekteu qoysyn. Biz búl jerde Almatydaghy komsomol toyyna qatysqan Baqytjan Júmaghúlov pen Birghanym Áytimova jayly aityp otyrmyz.

Býgingi atalar men әjelerding komsomol kýnin nege sonsha saghyna eske alatyny týsiniksiz. Onsyz da ózderining saptastary otyrghan qazaq biyligi keshegi kommunisterdi eshkimnen kem-qor etken joq. Ol kezde bireuding aitqanyna kónip, aidaghanyna jýrse, býgin emin-erkin óz bilgenderin isteuge mýmkindikteri bar. Sonyng aiqyn dәleli, tәuelsiz Qazaqstan elinde ózge memleketting iydeologiyasyn dәriptep jatyr.

Komsomol toyyn toylaghyshtar nege Elbasynyng baghdarlamalaryn betqalqa etuge qúmar?

Almaty qalasy Abay atyndaghy qazaq Memlekettik akademiyalyq Opera jәne balet teatrynda býkilodaqtyq Leninshil Kommunistik Jastar Odaghynyng 100 jyldyghyna oray ótken merekelik konsertte sóz alghan Mәjilis deputaty Quanysh Súltanov atalghan keshti úiymdastyrugha rúqsat bergen Elbasygha raqmet aitty.

- Ár ónirde ótetin kezdesulerge kelisim berip, bizge qoldau kórsetkeni ýshin QR Preziydenti Núrsúltan Ábishúly Nazarbaevqa sheksiz alghysymyzdy aitamyz! Núrsúltan Ábishúly óz ómir bayanynda 18 jasynda Temirtaugha komsomol joldamasymen kelip, sol dәuirdegi eng iri qúrlysta eng aldynghy qatardaghy júmysshy metallurg mamandyghyn iygerip, ómirge belsendi aralasyp, shynyghyp, shiryghyp, shirap óskenin, komsomol jetkeshisi, VLKSM ortalyq komiytetining mýshesi bolghanyn ómirbayanynan barlyghynyz da jaqsy bilesizder,- dedi Súltanov.

1970 jyldary Qazaqstan komsomolynyng birinshi hatshysy qyzmetin atqarghan Quanysh Súltanov óz sózinde Elbasyny qosa sóiledi. Búnysy komsomoldyng keremettigine tamsanghany  ma, әlde ózderin synaushylargha aibat kórsetkeni me ony ózi biledi.

Biz jogharyda sóz etken Jambyl Ahmetbekov ta Súltanovtan esh qalysqan joq. "Komsomol toyyn toylau - tarihtyng talaby" degen Ahmetbekov atalghan sharalardyng Elbasynyng baghdarlamalarymen tyghyz baylanysty ekenin de aitty.

– Bizding qazirgi damu baghytymyzdyng negizi sonau sovet kezinde, onyng ishinde ózindik qoltanbasy qalghan komsomoldyng kezinde qalanghan, sony eshkimning eskergisi kelmeydi. Komsomoldyng jýz jyldyghyn toylauda eshqanday iydeologiya bolghan joq. Degenmen, dәl qazir búl iydeologiya óte ózekti bolyp otyr. Ózekti bolatyny sol – memleket basshysynyng 5 әleumettik bastamasy, joldau men onyng iske asuy siyaqty әleumettik mәseleler – mine naghyz sosializm degen osy. Búl turaly eshkim ashyq aita almaydy, óitkeni biz jabayy kapitalizmde ómir sýrip jatyrmyz, - deydi parlament deputaty.

Memleketting qazirgi sayasy ústanymy, Elbasynyng baghdarlamalary jayly Mәjilis deputaty,  Qazaqstan halyqtyq kommunistik partiya fraksiyasynyng mýshesi Jambyl Ahmetbekovtyng pikiri osynday eken. Sonda komsomolgha ýsh qaynasa sorpasy qosylmaytyn býgingi iydeologiyany hәm Elbasynyng mýbәrәk esimin qiynnan qiystyryp qosyp jiberu kimge kerek?

Komsomoldyng 100 jyldyghyn qalalyq gazet ýgittedi

Kәri komsomoldardyng tonmoyyndyghy sonday, halyqtyng qarsylyghy men narazylyghyn eleng qúrly kórer emes. Jyl basynan beri halyq komsomol kýni atalyp ótilmesin dep qansha talap etse de qoldarynda iri biyligi bar aqsaqaldar aitqanynan qaytqan joq. Qazan aiy bastala bere auyl-aymaqta kýli kókke úshqan Kenes dәuirin saghyna eske alyp, mahabbatpen toylap jatty. Almatydaghy eske alu konsertinen keyin ýdey týsken narazylyqqa qaramastan Astanada, Semeyde dәl sonday eske alu sharalary ótti.

Búdan da soraqysy, Taldyqorghan qalasynda shyghatyn bildey qalalyq gazet komsomoldyng jýz jyldyghyn ashyq týrde ýgittedi. Biz «Alatau» gazetining №43 sanynda «Jetisulyq jastardyng kósemderi» degen taqyryppen shyqqan maqalany aityp otyrmyz. Qyzyl imperiyanyng qolshoqparlary jayly maqala gazetting ýsh birdey betin biraq iyelenui tipten masqara!  

Bir ónirding tili men jaghy bolghan gazet shimirikpey kelmeske ketken Kenes odaghyn jarnamalap otyr. Tipti, "jetisulyq jastardyng kósemi komsomoldar edi" deuden esh qymsynbaghan. Soghan qaraghanda búlar Jetisu halqy qyp-qyzyl kommunist degisi keletin  

Biraq, Aytaqyn aghamyz Facebook-tegi paraqshasyna: "Ayran ishken qútyldy, shelek jalaghan tútyldy" dep ózining kinәsi joq ekenin jariyalady.

Aytaqyn Búlghaqov, "Alatau" gazetining bas redaktory:

- Baspasóz qúraldary men aqparattyq sayttarda komsomoldyng 100 jyldyghyna qatysty jaghymsyz pikirler janbyrdan keyingi sanyrauqúlaqtay qaulady. Men redaktorlyq etip otyrghan "Alatau" qoghamdyq-sayasy gazetindegi "Jetisu jastarynyng kósemderi" taqyrybyndaghy maqala jaryq kórgeni ras. Biraq ta búl maqalanyng shyghuyna redaksiyalyq újymymyzben týbegeyli qarsy bolghanbyz. Alayda, mening de ýstimnen qarap otyrghan "Ofset" baspahanasynyng diyrektory Baqbergen Sýiinbayúly men maqala avtory, tarihshy Qúltay Núrqalbayúly jauapkershilikti óz moyyndaryna alghan-dy. Men gazetting baspadan shyghuyna qol qoyghan joqpyn. Múndaydy qazaq "Ayran ishken qútyldy, shelek jalaghan tútyldy" deydi.

Mine, osy jaghdaylargha qarap qazaq halqynyng últtyq iydeologiyasy azyp-tozghanyn angharugha bolady. Sóz basynda aitqanymyzday jastary jat aghymnyn, kәrileri Kenes odaghynyng iydeyasymen ómir sýrude. Miy kommunizmge ulanghan komsomoldar basqarghan elde diny «izmderge» ulanghan kórsoqyrlar qaptaytyny sózsiz. Alpysqa kelgenshe aqyl kirmegen satqyn aghalar ózge eldi ýlgi tútqan jastargha aqyl aitugha mýlde dәrmensiz.

Quanysh Qappas

Abai.kz