Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Janalyqtar 3564 0 pikir 11 Sәuir, 2011 saghat 10:49

Saparbay Parmanqúlov. Qatyn qamal

Byltyrghy qara kýz edi...

Qatynqamal ýngiri jayyndaghy úzaqty kýn aitylatyn anyz jelisi qyzyqtyrghan kýii tau basyna órmelegen jalghyz ayaq sýrleu súlbasymen joghary kóterilgen jýrginshi ýzilmeydi, әlemning әr shalghayynan óz ghajayybymen erekshelener ýngirler qansha... Desek te Qaratau men Syr boyyn jaylaghan el Qatynqamal degende elendey qalady, san tarau әngimege qúlaq týredi, sosyn oghan ózining estigenin ýstemelep qoyady, bәlkim ras ta shyghar-au, keyde tau atyrabyn ózdiginen sәbiyding ingәlap jylaghanday bolghan ýni terbep túratynyn aitady. Júrtty yntyqtyratynday Qatynqamaldyng ne qasiyeti bar eken?.. Osy oy saual bolyp órilip algha jeteleydi. Uaqyt byltyrghy qara kýz bolatyn.

Kóne kindik Qaratauda tosynnan estilgen sәby ýni terbetip túr ma dersiz, jylaghan balanyng qúmyqqan dauysy býtkil atyrapty selt etkizgendey, sodan sәl uaqyt ótpey ózinen ózi ghayyp bolatyny nesi -

qaq tóbede altyn kýn dóngeleydi...

Byltyrghy qara kýz edi...

Qatynqamal ýngiri jayyndaghy úzaqty kýn aitylatyn anyz jelisi qyzyqtyrghan kýii tau basyna órmelegen jalghyz ayaq sýrleu súlbasymen joghary kóterilgen jýrginshi ýzilmeydi, әlemning әr shalghayynan óz ghajayybymen erekshelener ýngirler qansha... Desek te Qaratau men Syr boyyn jaylaghan el Qatynqamal degende elendey qalady, san tarau әngimege qúlaq týredi, sosyn oghan ózining estigenin ýstemelep qoyady, bәlkim ras ta shyghar-au, keyde tau atyrabyn ózdiginen sәbiyding ingәlap jylaghanday bolghan ýni terbep túratynyn aitady. Júrtty yntyqtyratynday Qatynqamaldyng ne qasiyeti bar eken?.. Osy oy saual bolyp órilip algha jeteleydi. Uaqyt byltyrghy qara kýz bolatyn.

Kóne kindik Qaratauda tosynnan estilgen sәby ýni terbetip túr ma dersiz, jylaghan balanyng qúmyqqan dauysy býtkil atyrapty selt etkizgendey, sodan sәl uaqyt ótpey ózinen ózi ghayyp bolatyny nesi -

qaq tóbede altyn kýn dóngeleydi...

Qyrash auyly alystan búldyrap kórindi. Týrkistannan Janaqorghangha qaray shyqqan tas joldyng osy túsynda Shyghys-Europa - Batys Qytay jobasynyng negizinde qolgha alghan auqymdy júmystyng tynysyn sezdirerdey atqarylghan isting eleuli bóligin anghartugha bolady. Ýlken joldyng bir aumaghy tóselip, onyng ýstine ózining qyzmettik aq «Nivasyn» kóldeneng qoyghan «Núr Otan» HDP Janaqorghan audandyq partiya filialy tóraghasynyng birinshi orynbasary Sýleymen Sadybay arqyly eldegi jaghdaydyng jay-japsaryn da, qay jerde ekendigimizdi bildirip, qalta telefonmen habar alyp kele jatqanbyz. Dittegen nýktege jeter jetpeste qalghyp ketippin. Jýiitkigen djipting rulindegi Sәbit esimdi elgezek jigit te bayqamapty, aityp kelisken kezennen asyp baryp oyanghanbyz. Janaqorghangha eki shaqyrym qalypty. Qyltighan baghdar taqtasynyng kórsetkish baghanyn keri ainaldyq. Qúday au, baqanday on segiz shaqyrym ótip baryp toqtaghanbyz. Jolda aq «Nivany» kórgenin Sәbit aityp jatyr.

- Nege túr dep oiladym, - deydi, Sýleymenmen sóileskennen keyin men de oghan eskertpegenmin ghoy. Endi keri qaytyp kelemiz. Myna әzirde alystan búldyraghan auyl Qyrash osy au dep kele jatqanymyz ras eken. Sol mannan «Niva» kózge shalyndy. Janynda aq kóilek kiygen Sýleymen saghatyna qayta qayta qaraylay túrypty.

Kóne Qarataudyng kýz demin sezindirgendey súrghylt tarta bastaghan eteginde jap-jasyl bolyp kóz arbaghan Qyrash auyly kórkeye týskenin birden baghamdar ediniz. Búl kýnde el «Jana auyl» ataghan jana boy kótergen enseli shanyraqtar sonyng naqty aighaghynday. Kelbeti kórkeygen Qyrashtyng ortalyghynda týieshi Ábdibekting enseli shanyraghynda bir-bir tostaq shúbatty bir demmen simirip, shól bastyq ta, at auystyrghanday Sәbitti sol ýide qaldyryp, Sýleymenning «Nivasyna» auystyq. Jergilikti qariyalardyng әngimesin jatqa aitady dep jolserik retinde Qasym әngimeshini ertti. Jәne jol boyy býgingi kýni syily mamandyq iyesi fotograf әri operator Islam myrza kólikke otyrdy.

Betkey-betkeydi qualaghan qara joldyng shanyn búrqyrata aspangha kótere apshysyn quyrghan jenil mashina Qarataudy betke aldy. Qyr basynda bir kezgi salynghan tas aryqty jaghalay tau angharyna qaray keyde shalt búrylyp, keyde kilt toqtay qalyp ilgeri jyljyghan kólik algha ekpindey enteleydi.

Qatynqamal... Qaybir jyly jastar gazeti «Leninshil jasta» qyzmet istep jýrgende «Qaratau men qara shal» degen taqyryppen eki nómirge maqala jazghanbyz. Onyng birinshisi Jylaghanatanyng júmbaq syrlaryna arnaldy da, ekinshisi Ýkasha әuliyening qyryq qúlash qúdyghynyng qúpiyalary jayynda әngimelengen bolatyn. Maqala shyghysymen jazushy Joltay Álmashúly telefon shalyp: «Bizding auyldyng manayynda bir keremet kiyeli ýngir bar, el qúrmet tútyp keyde ziyarat etedi. Sol turaly qalam terbeseng bolar edi, degen. Maqúl destik. Áytse de búl ónirge talay kelgende, qyzyq ai, ary ótip, beri ótip jýrip jol týspedi. Nege deysiz, sәti bolmaghan da shyghar. Bar sharuany jiyp qoyyp, osy joly arnayy at basyn búrdyq. Kónildi mazasyz oy terbeydi. Dittegen jerge jaqyndaghan sayyn tolqyp bir ketesiz.

Qúj-qúj jartastyng әjimdi betkeyi qatparlana týskendey, tym jogharydan ba eken, jalghyz týiir tas domalay susyghan kýii qara joldy kes-kestey qúlady, jas balanyng shyqylyqtay kýlgen dauysy estilgendey... estilgendey bolyp túrdy da ózdiginen túnghiyq aspangha sinip bara jatqanday semip joghaldy, ile ainalany әserli әuenning tanday qaqtyrar әuezi kómdi -

aspanda alyp kýn, týs auyp barady...

Qatynqamaldyng qiyaldy terbegen ghajayyp ýngirin kóz aldymyzgha elestetip kelemiz. Aynaladaghy san qatparly әjimdey torlaghan qúz jartastyng qong qabaghy tereng oidyng túnghiyghyna tartarday. Nege ekenin, әngimeshi Qasym da bir sәt ýnsiz qalghan. Tek, gýrildey terbelgen, terbelip bizdi terbegen kólik ghana. Onyng tizginin qos qoldap ústap, qara joldan kóz almaghan Sýleymen tershigen mandayyn kókshil oramalmen sýrtip aldy. Úzaq bir әngimeni bastarday oigha shomghan. Sosyn, biz kýtkendey, mashinanyng jyldamdyghyn shalt auystyrdy da magnitafon qosty. Bәrin úmyttyrarday bolyp, sezimdi ayalay әdemi әuen tógildi.

-Myna әn negizi Tamara Asargha arnap jazylghan, - dep bir qoydy. Kókshil sýlgimen mandayyn qayta sýrtti. Qolyndaghy oramaldy janyna qoyyp jatyp, qazir bәrin aitayyn, - degen. Biz kólik jýrgizip kele jatqan Sýleymenge antaryla búryldyq. «Niva» qara jolmen shandatyp, jýiitkip keledi. Anghardyng auzyna kelgende kólik kilt toqtady. Aldymyzda sualghan ózenning tasty tabanyndaghy tastaqty keship bir otar qoy ketip barady. Anghar tabanyndaghy tasty jol súlbasymen ong jaqty ala, jartasty betkeyding etegin jiyektey jýrdik. Sol jaghymyzda anghar tabanynda jayylyp su jatyr. Ádemi suretting kerbez keypi ózine yntyqtyra týsti. Osyny sezgendey fotograf Islam myrza sózge aralasty:

-Kezinde tau ózenin bógegen, mynau sodan qalghan su ghoy. Búl jerge kóktemde kelseniz, endi keremet, myna betkey alabóten kórinisimen kóz arbar edi, taudyng erke samalymen jibektey tógilgen alqyzyl qyzghaldaqqa tolyp, ottay basylyp alaulaydy, ózenning suy arnasynan asa tolqyp jatady, qaz-ýireginiz bar, qús atauly osy jerde...

Magnitofonnyng tógilgen әdemi syrly әueni әngimeni kómip ketti, sezimdi terbegen nәzik ýnning iyirimi tolqytady.

-Zayybym tosynnan syrqattanyp, auruhanagha týsti, uayymdap artynan izdep barsam, erekshe kónilmen jadyray qarsy aldy, әn jazdym deydi. Qaydaghy әn, ózi qatty auyryp jatqanda әni nesi, eshtene úgha almadym. Qolyndaghy men tastap ketken úyaly telefonymdy qymsyna ózime qayta úsynyp jatyr. Bir әuen maza bermedi deydi. Key-keyde Qatynqamaldan shyqqan beymәlim ýn janynyzdy terbeytini bar, ondayda mal shalyp, qúran oqytyp jiberetinimiz bar. Nege ekenin, Qyrash ónirinde kezdesetin ghajayypqa tandanys bildiremiz de qoyamyz. Auruhanadaghy myna kórinisti kýtpep edim. Qalta telefonymdy qosqan boyy abyrjyp týrghanymdy bildirmey qúlaqqa tostym. Maza bermey qoyghan beymәlim әuendi sol kýiinde telefongha ózi ynyldap aityp jazyp qoyypty. Aldynda eshtenege týsinbey, abdyraghan qalpy qolymdaghy telefonnyng arnayy tetigin qayta bastym. Áserli saz... Sodan gazet-jurnalgha shyqqan óleng kórsem әkelip beretin boldym. Alghashqy әnning tuuy óstip tosyndau boldy. Jan terber tanys әuender oida jattalyp, sonyng qaytalanuy emes pe eken dep te oiladym. Qazir kelininiz on alty әn jazdy. Osy jazda audan ortalyghynda әn keshin úiymdastyryp berdim.Tartymdy kesh ótti. Bir әni Qyzylordada , bir әni Týrkistanda aitylyp jýr. Ózi batystyng qyzy ghoy, bir sóileskenimde «Kaspiy» toby tughan jeri Manghystau turaly әnin dayyndaymyz degen, - Sýleymenning manadan tolqyp, aita almay otyrghany osy eken ghoy. Shirkin, Qyrash auylynyng qadirli úl-qyzdarynyng ardaqty anasy atanghan, tәtti nemerening sýiikti әjesi bolghan shaghynda - Altynkýl zamandasty tolqytqan ne qúdyret eken?!.

Qatynqamalgha bara jatqanda bizdi tebirentken syrly әuenderding әseri oigha qaldyrdy. Ana jýregin jaryp shyqqan jauњar әn...Qasym әngimeshi de qarap otyrmady. Ánning ayaghyn ala bere, kókeydi san jyldar әletinde tolqytqan anyzdy órbitti.

-Búl ózi bala kezimizde estigen atalarymyzdyng әngimesi ghoy. Saqalyn saumalay otyryp atalarymyz jan syryn aitqanday bolyp әser etti de, kókeyge týiip aldyq. Býgingi jastar biri tyndaydy, biri iә dey salatynday әserde oilanyp qalamyn. Bәlkim deymin ghoy, bәlkim, osy biz atalarymyzdyng sezimin әldiylegen syrdy jýrekke jetkizip aita almaytyn da shygharmyz dep oilaymyn. Kim biledi...

-Qatynqamaldy siz sonau alystan izdep kelgeninizge tolqyp otyrmyn. Myna jerdi Aqýiik dep ataydy. Terezeden anghardyng ókpe túsyn kórsetip qoydy. - Búl endi Qarataudyng ayaq túsy. Osy manayda eki ózen kelip týiisedi, sodan da shyghar, Aqýiik atalyp ketken. Osy ózenning joghary jaghynda biyik jota bar. Qújyr jartastyng biyik qiya betkeyinde ýngir qysyltayang kezde qyryq qyz kelinshek jan saqtap pana etken deydi. Jylap-syqtap tau-tasty órmelep qinalyp kele jatqanda jaryqtyq qart Qaratau sol kóz jasyna etegi tolghan qyryq qyz-kelinshekti bauyryna basyp, ghayyptan tau basynan oiyq payda bolyp, kiyeli ýngirge ainalypty. Qysylghanda jaryqtyq Qaratau ózi jebep qyryq qyz-kelinshekti qoynauynan pana taptyryp, jonghar shapqynshylyghy ayaqtalghansha ýngirde ómir sýrgen. Tómendegi qyldyryqtay iyrelendep jatqan ózennen at suarghan jau andysyn andyp, erekshe selkem oimen jogharygha qaraghanda jartas jartas kýiinde tyrs etpey túra beredi. Kim biledi, tau basynan beymezgil uaqytta qúmyghyp estilgen sәbiyding әlsiz ýnin Aqýiik te syldyrap aghyp estirtpegen desedi. Betkeyde ósken búta men qolmen qashaghanday tas betkey ýngir auzyn jasyryp túratyny tabighattyng ghajayyby. Taudyng eteginen órmelep shyghyp, qiya soqpaq arqyly jartastyng tóbesine baryp, qaytadan tómen qaray eppen jýrip otyryp ýngir auzyna týsetin bolghan eken. Qarataudyng jón jobasyn jetik zerdeleytin adamdar bolmasa, ózge júrt ýngir auzyna jete almaghan. Jol biletin er azamattyng arasynda týndeletip sýrleu soraby arqyly izdey tauyp, as-suyn aparyp túrghan deydi. Kiyeli ýngirdi panalaghan qyryq qyz-kelinshek jonghardyng qan shengeldi qolyna týspey, beybit kýn tughanda aman-esen eline qosyldy desedi. Sodan beri ýngir Qatynqamal atalyp ketipti... -Ángimeshi Qasym sózin bir týiip qoydy.

Taudyng keng angharyndaghy tasty tabanyna jayylghan Aqýiikting arnasy kóz aldyna kóldi elestetedi. Aldymyzdan bau kezikti. Ózen arnasy qaytadan óz qalpyna týsti. Jol boyy bir ózendi birneshe keship ótip, Aqata túsyna kelgende ongha búryldyq. Sol betkeydegi jartastyng astynan móldirep qaynar shymyrlay aghyp jatyr. Aqatanyng jatqan tóbesinde qyltighan bútalardyng basyna baylanghan aq shýberek jelbireydi.

Kishkene jýrgen song qarsy aldymyzdan kezikken qúzdyng etegine jaqynday toqtadyq.

- Arghy betinen barsaq ózendi jalang ayaq keship ótu kerek. Qazir su suyy bastady ghoy. Qúzdyng myna betkeyi sәl biyikteu, - dep qoydy fotograf Islam myrza.

Tau qoynauyna engende yntyqtyrghan ken anghar osy jerge kelgende túiyqtalghanday eken. Seldir toghay arasyna syldyrap ózen aghady. Qarsy aldymyzda tik bolghanymen kóne sýrleu súlbasy agharandaghan betkey shyghugha ynghaylylau ma degenmin. Batyrgha ong terisi bir sekildi kórinetini bar. Yntyghyp kelgende keri qaytar kim?! Tórteumiz irkes-tirkes tau basyna tike kóterilgen jalghyz ayaq jol sorabymen ilgeri jyljydyq. Sәl jýrgennen keyin-aq, entige baspaydy ekensiz. Sýrleu súlbasy yntyqqan kónildi jogharygha jeteley berdi. Ón boyymnan ter borshalady, kózimning aldy búldyrlanyp, janaryma qúiyldy. Ilby týstim. Kóilegimning jenimen kózimdi sýrttim. Sonday kezde jogharygha janar tastap qoyamyn. Ángimeshi Qasym men fotograf Islam myrza qúz basyndaghy ainalma asugha jaqyndap qalypty. Orta joldan qay tasqa otyryp, tynys alsam ba eken dep te oiladym. Sýleymen birdenelerdi aityp keledi. Onyng dauysy qúlaq túsynda janghyrady. Bәlkim býtkil taudy kómgen mening entikken demim be, bilmedim. Sosyn ayaldadym. Aqyryn búrylyp, etekke qaradym. Biyikke kóterilip ketippiz ghoy. Qúz jartastyng eteginde, «Niva» barmaq basynday bolyp kórindi. Qarsy bettegi tau basyna enkeygen kýnning kólenkesi úzaryp keledi. Tym tómendegi anghardyng qos betkeyindegi qújyr tastyng keypi kerim suretimen kóz arbaydy.

Shirkin, Qarataudyng da óz súlulyghy túnghan syr dersiz. Arqa túsynnan soqqan samal lebi terge kómilgen óng boyyndy aimalaydy. Entikken kýii demindi basu qiyn. Qayta búrylyp, ilgeri jyljisyn. Qiya bettegi sýrleuding әrbir tasyn sanamalaghanday aqyryn ayaq basasyn. Taban joldy qiyrshyq basyp qalghan, bayqamasang tayyp ketesin. Shyng alqymyndaghy qos tasty dittep kelemin, soghan jetsem baghytqa alghan Qatynqamal ýngirining auzy ýnireye qarsylarday kórinedi. Demimdi alugha taghy ayaldadym. Ár qadam basqan sayyn ayaghym saldyrap qaldy. Tistenip ilgeri basamyn. Mandayymdaghy ter monshaqtady, enkeygen kýii qoy tasqa qaray jyljy týstim. Áupirim degende armanday bolghan, kóz aldynda búldyrap túryp alghan qoy tastyng birine shyntaghym ilindi.

Shirkin, Qaratau...

Kóne kindik Qarataudyng әr jer-әr jerde ense kótergen shoq-shoq qúzdardyng keremet kelbetine qyzygha qaraghan sәtte, qaydan ekeni belgisiz, ghayyptan estilgen sәby ýni myna ghajayyp ólkeni ózgeshe yrghaghymen terbetip túr ma dersiz, jylaghan balanyng qúmyqqan dauysy býtkil atyrapty selt etkizgendey, sodan sәl uaqyt ótpey ózinen ózi tau-tasqa sinip joghalatyny nesi -

anghardyng arghy betindegi jartasqa iyek artqan alau kýnning alqyzyl shuaghy aimalaydy...

Tasqa sýienip túryp, tynys aldym. Sәlden song ghana jan-jaghyma anyqtay qaradym. Asu basynda túrghanday sezinesin, qúzdan tómen qúlaghan sýrleu súlbasy jarqabaqtyng betkeyimen sәl tómen týsken boyy susyghan qalyng tastyng arasymen ilgeri ozady eken. Qiya betkey qalanyp bitpey qalghan tas qabyrghalar sekildenip kórinedi. Sýleymen bastap әngimeni Qasym qostaghan ýsheu biraz jýrip baryp qiya betkeyding arasynan әldene izdegendey ýnildi. Aldynnan samal esedi, sýrleu jiyegin basqan qalyng qiyaq terbeledi. Men de ilgeri jyljydym. Ayaq astyndaghy tas susidy. Aqyryn eptep basqan kýii jýrip kelemin, qara sanym talyp qalghanday saldyrap kótertpeydi. Qújyr tastyng әrqaysysynan sýieu izdegendey bir ústap ghana algha jyljimyn. Tym tómende iyrelendegen ózen saryny da ózine eriksiz nazar audartady. Tas qabyrghalar kólbeu kýiinde birinen song biri órilip taudy qúrap túrghanday, shyn mәninde tómennen jogharygha qarasang qabaghy týsken kúz jartas, al jogharydan tómenge qarasang ghana angharar ediniz, myng san tas qabyrghalar arasynan ýngir auzy ýnireyip kórinedi. Ýsh dostyng qyzyqtay qarap túrghany sol eken. Qatynqamal ýngirining auzy... Tas astaudyng bir jaq qabyrghasy sekildengen bógetten asyp týsseniz, kishkentay tesikten ishke enesiz. Ýngir auzy tar kóringenimen, tas qabyrghanyng arghy jaghy ghalamat әlemge engendey bolasyz, aldymen enbektey bastap, artynan boyymyzdy aqyryn tiktedik. Tep-tegis edenning әdemiligi tanday qaqtyrady. Tize býgip otyrdyq. Aynalamyzdy qolmen sipalap qoyamyz. Ýngir auzynan saulap núr qúiylady. Jaryqtyq tas ýngir ýiding keypine keledi. Qonyr salqyn lepti sezinemiz. Qaranghylyqqa kóz ýireteyin dedik. Qasym әngimeshi kýbirlep qúran baghyshtady. Tym-tyrys ýnsizdik, tau qoynauyndaghy ózgeshe bir tylsym dýniye, qolymyzdaghy jaryqty jaghyp, qarsy betimizdegi qabyrghadan bastap qaradym. Qújyr tas tóne týskendey. Alty qanat kiyiz ýiding aumaghynday jer, tek bir búrylystaghy irgeden keshkene tesik kórindi. Qasym әngimeshi tizerlegen kýii sol jaqtan kóz almady.

- Qatynqamaldyng kire beris dәlizi osy endi. Myna tesikting arghy jaghynda ýlken ýngirding ózi, - dep bir qoydy. Jaudan ýrikken qyryq qyz-kelinshek tas edenge etpettey týse enbektep qúitaqanday tesikten ótti-au... Túnghiyq oy mazalap, biz de әlgi ýnireygen tesikten bas shygharyp kórdik. alghashqyda epeteysiz qozghaldyq pa, eki iyghymyz jaqtaugha kepteldi de qaldy. Sosyn artqa sheginip, qolymyzdaghy shamdy ynghaylap qayta bas súqtyq. Shamnyng әlsiz jaryghy tas qabyrghanyng әr jer-әr jerinde oinaq saldy. Týpsiz qaranghylyqtyng biter jeri joqtay , qolymdaghy jaryq jútylyp ketti dersiz. Qújyr-qújyr jartas tynysty tarylta týskendey, sústy keypimen enseni basady. Qon týnek qausyrlaghan ýngirding úshy-qyry joqtay kórinedi. Álde bir dauys janghyryqty, kýmbir-kýmbir bir ýn qúlaq túsynda túryp aldy. Keyin sheginip, basymdy kótergende bayqadym, fotograf Islam dәl janymda tizerlep otyr eken.

-Búl ýngir úzyna boyyna ary qaray kete beredi, bala kezde qyzyghyp biraz jerge deyin barghanbyz. Ary qaray jýre beruge dәtimiz shydamady, qoldaghy shyraq, nege ekenin óship qala beredi. Sodan qoryqtyq ta keri qaytyp ketkenbiz. Kóp kisiden estidim, sham jambay óship qala beredi deydi. Bәlkim, onyng da bir qúpiyasy bar shyghar, - moynyndaghy fotoapparatyn ynghaylap jatyp, bir iyghyn kóterip qoydy.

Qatynqamal... Qúj-qúj tasqa telmire qaraghan sәt oigha el arasynda aitylatyn anyzdyng taghy bir núsqasy ózine eliktire týsedi:

-Auylgha jau jaqynday týskende sarbazdar әielder men balalardy aman alyp qalu ýshin tau basyndaghy osy ýngirge ertip әkelip jasyrady, al ózderi iz jasyru maqsatynda qasha jýrip soghysady. Qúz jartastardyng arasyndaghy angharlardy ainala shayqasyp jýrgende jylaghan sәbiyding ýni tau-tasty janghyryqtyrady. Sәbiyding tosynnan estilgen ýni jaudyng da ón boyyn dir etkizip, bәri qalt túra qalady. Beymәlim dauys janghyryghy qúz basynan estiledi. Óre túryp tau betkeyine enteley jýgirgen jau ýngir auzyn tauyp alady. Sóitip, ýngirge engenimen osy dәlizden qaytqan eken. Eles shyghar deydi, әitse de ýngirding auzyn tars bekitip birazgha deyin kózden tasa qylmaghan. Kýnderding kýninde jau jenilip, keyin qaytqanda sarbazdar kelip ýngir auzyn ashyp qarasa qyryq qyz-kelinshek qaytys bolyp ketken eken, bәrin auylgha әkelip arulap qoyghan desedi...

Búl anyzdy eske alghanda boyyng týrshigedi. Ýngirden shyghyp, kelgen izimizben keri qayttyq. Qúz eteginde aghyp jatqan ózen jaq betkeymen de kóteriletin jol bar bolyp shyqty. Búl sýrmeumen kóterilu jenildeu me dep qaldyq. Qúzdyng batys betkeyinen kóterilgenimiz fotograf Islam myrzanyng ózendi keship ótkende ayaghymyz su bolmasyn degen qaupinen shyghypty. Tómen týsip ózen jaghasyna kelip tynys aldyq. Ózimiz jana ghana kóterilgen zau biyik qúz jartastyng shyrqau shynyna tandanyspen qarap qoyamyz.

Kóne kindik Qarataudyng әr jer-әr jerde ense kótergen shoq-shoq qúzdarynyng keremet kelbetine qyzygha qaraghan sәtte, qaydan ekeni belgisiz, ghayyptan estilgen sәby ýni myna ghajayyp ólkeni ózgeshe yrghaghymen terbetip túr ma dersiz, jylaghan balanyng qúmyqqan dauysy býtkil atyrapty selt etkizgendey, sodan sәl uaqyt ótpey ózinen ózi tau-tasqa sinip joghalatyny nesi - aspangha qarasaq, qos kýshigen qanatyn jayyp qúzdyng úshar basyn ainala úshyp jýr. Kýn úyasyna ilingende Qarataudyng angharyna shyghyp alystaghy auylgha bettedik. Kóz úshynda kókjiyekke ilingen bolar bolmas ay súlbasy kórinedi. Jaryqtyq jana ay tuypty.

Qyzylorda oblysy

«Dala men Qala» gazeti, №9 (2011 jyl)

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1495
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3266
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5606