2018 jyldyng 4 sәuirinde «Komsomoliskaya pravda Kazahstan» deytin gazet «Komsomolisy provedut forum v chesti 100-letiya organizasiiy» atty maqala jariyalapty.

Sәuirde QR Últtyq ghylym akademiyasynyng filiosofiya jәne politologiya Institutynda búrynghy komsomoldar bas qosyp, 100 jyldyqty atap ótu turaly aqyldasqan eken.

Sol jiynda dili bólek, dini jat basqa bireu emes, Qazaqstan Parlamenti Mәjilisining egde jastaghy deputaty Quanysh Súltanov sóz sóilepti. Komsomoldyng 100 jyldyghyn atap ótu ýshin Preziydentting atyna hat joldanghanyn aitypty. Búrmalady demenizder, gazette sózbe-sóz bylay dep jazylghan:

«Kuanysh Sultanov, eks deputat, pervyy sekretari SK LKSM Kazahstana v konse 70 h godov proshlogo veka, rasskazal prisutstvuishiym, chto bylo napisano pisimo preziydentu Nursultanu Nazarbaevu s prosiboy dati dobro na provedenie torjestva v chesti yubiyleynoy daty. Dobro bylo polucheno, forum planiruetsya provesty 20 oktyabrya v Almaty, v GATOB iymeny Abaya, tam je, gde v svoe vremya provodilisi vse sezdy VLKSM».

Endi osyny qazaqshagha qotaryp bereyik.

«70-jyldardyng ayaghynda Qazaqstannyng LKJO OK birinshi hatshysy bolghan, eks-deputat Quanysh Súltanov jiyngha qatysushylargha Preziydent Núrsúltan Nazarbaevtyng atyna hat joldanghanyn habarlady. Ol hatta mereytoy datasyn saltanatty týrde atap ótu ýshin rúqsat beruin súralghan. Rúqsat berilgen. Forum 20 qazanda Almatydaghy Abay atyndaghy Opera jәne balet teatrynda ótedi. Ol jerde búryn Býkilodaqtyq lenindik-kommunistik jastar odaghynyng barlyq siezderi ótetin», - dep jazylghan.  http://www.kp.kz/8681-komsomoltsy-provedut-forum-v-chest-100-letiya-organizatsii

Ózderiniz bilesizder, komsomoldyng 100 jyldyghyn Almatyda dýrkiretip toylaghan óli komsomoldyng ólmegen ókilderi búl toydy Qazaqstannyng ónirlerinde de atap ótudi bastap ketti.

Soraqy bolghanda Qazaqstannyng negizgi zang shygharushy organy sanalatyn Mәjiliste deputattar bir-birin qúttyqtap, eski odaqty kóksedi. Ol jiyngha kimder barghanyn búghan deyin de jazdyq. «Qyzyldardyng qúiyrshyqtary mem-qyzmetten ketsin» dedik, Tәuelsizdikti tәrk etken shendileri Tәuelsizdik úrpaqtarynan keshirim súrasyn dedik. «Lәm-miym» degen deputat tabylmady. Bylq etken bireu bolghan joq. Kerisinshe, «jastar tarihty úmytpauy kerek» dep kólgirsidi. Jә, ol turaly qaytalap jatpayyq, mine silteme: https://abai.kz/post/79906

Sonymen komsomol jyry qaydan shyqqany belgili bolghanday. «Komsomol toyyn» atap ótude alghashqylardyng biri bolyp bastama kótergen basqa-basqa emes ózimizding Quanysh Súltanov eken. Tipti Elbasynyng atyna hat ta jazypty. Komsomoldyng 100 jyldyghyn el kóleminde toylaugha Preziydentting rúqsatyn da alypty.

Súltanovtyng aqtalu sózi

 «Komsomol sayasy úiym retinde júmysyn toqtatqanymen, kezinde sol úiymnyng júmysyn adal atqarghan myndaghan adam barmyz. 15 jylgha juyq uaqytym tikeley komsomolmen baylanysty. Sondyqtan men komsomoldaghy qyzmetim ýshin úyalatyn, qysylatyn, qyzaratyn esh nәrsem joq, kerisinshe, óstim óz qatalarymdy, adamdardy jeteley jýrip, ózim ýirendim. Kenes odaghynyng túsynda asharshylyq boldy. Oghan komsomol kinәli emes. Olar jas balalar sizder siyaqty. Áke sheshelerinizdey adamdar tapsyrma berdi, zaman solay boldy. Sondyqtan tarihty betaldy kýstanalay beruge bolmaydy», - dep sóilegen edi Súltanovtyng ózi.

Qyzyl jýiedegi qyzmeti

73 jastagha komsomol Quanysh Súltanovtyng enbek jolyna kóz jýgirteyik. Súltanov eski odaqtyng tiri kezinde birsypyra qyzmette atqarghanyn bilemiz.

- 1967-1976 jyldary Panfilov audandyq komsomol komiytetinde núsqaushy, bólim mengerushisi, Taldyqorghan oblystyq komsomol komiytetining birinshi hatshysy bolyp saylandy.

-  1976-1981 jyldary Qazaqstan Komsomoly Ortalyq Komiytetining hatshysy, birinshi hatshysy bolyp saylanyp, qyzmet etti.

- 1981-1983 jyldary Qazaqstan Kompartiyasy Ortalyq Komiytetining Mәdeniyet bólimining mengerushisi,

- 1983-1987 jyldary Qazaqstan Kompartiyasy Ortalyq Komiytetining Úiymdastyru-partiya júmysy bólimining mengerushisi,

- 1987-1990 jyldary Qaraghandy Oblystyq partiya komiytetining hatshysy,

- 1990-1991 jyldary Qazaqstan Kompartiyasy IYdeologiya bólimining mengerushisi qyzmetterin atqardy.

- Qazaq SSR-i Jogharghy Kenesining 9-13 shaqyrylymdarynyng deputaty bolyp saylandy.

- 1981 jyly «Qazaqstan komsomoly» degen kitap jazghan.

Ózi aitpaqshy, ómirining 14 jylyn komsomolgha, 10 jylyn kompartiyagha adal arnaghan Kuanysh Súltanov Tәuelsizdik alghannan keyin de taqtan týspey, týrli dәrejedegi memlekettik qyzmetterdi atqardy.

Aytpaqshy, komsomoldyng toyyn ótkizu ýshin Preziydentten rúqsat alghan Súltanov, sol jiynda Preziydentke rahmetin aityp jatqanyn birli-ekili beyne jazbalardan kórip qaldyq.

Quanysh Súltanov degende «ol «jaghympazdyq jarysynda» shashasyna shang juytpaytyn jeke dýldil» deydi әlemjelining aitashylary. Búlay deulerine birneshe sebep bar.

«Qazaqta memleket bolmaghan»

2016 jyldyng qyrkýiegi. 5 qyrkýiek kýni deputat Súltanov Qazaqstan últtyq telearnasynyng «G20 cammiytine» baylanysty arnayy shygharylymynda súhbat bergen.

Sol súhbatynda Quanysh Súltanov myrza tilshining ónmeninen ótkizip túryp bylay dedi:

«Qytay ózi dәstýrli halyq. Dәstýrine kóp sýienedi. Búryn-sondy olar Qazaqstandy eshqashan memleket dep moyyndaghan emes. Kezindegi shekara bólisteri 1880 jylghy(?), 1860 jylghy(?) shekara bólisterining bәri Qytay men Reseyding arasynda bolghan. Bizding qazaqtyng jerin bólgende qazaq qatynaspaghan. Nege qatynaspaghan? Memleket bolmaghanbyz. Biz Reseyding qúramynda bolghanbyz. Osyny biz qadirley biluimiz kerek.  Osyny biz baghalay biluimiz kerek...»

Osyny estip betimizden tay tepkendey otyryp qalghan edik. Keyin Súltanov ózin aqtap bylay dedi:

«Búl jerde sóz bylay aitylghan. Bizdi, qazaq jerin Resey men Qytay kezinde bólgen. Sóitip, shekara ótken. Biraq qazaq qatynaspaghan. Nege qatynaspaghan? Oghan qatynaspaghan sebebi memleket bolmaghandyqtan degen sóz aityldy. Ol jerde jalpy memleketting tarihy turaly әngime bolghan joq. Konteksten júlyp alyp bergen».

Al endi eki mәtindi ózderiniz saralap, qorytyndysyn da ózderiniz shygharynyzdar.

«Astanagha Nazarbaev atyn beru kerek»

2016 jyldyng qarashasy. Astanagha Núrsúltan Nazarbaevtyng esimin berudi úsyndy.

«Biz Konstitusiyada Astana atauyna qatysty ózgertu engizudi úsyndyq. Ata Zanda ózgerister boluy mýmkin. Osy súraqtar jóninde әli aqyldasatyn bolamyz. Bas qalanyng atauyn «Núrsúltan» nemese «Nazarbaev» dep ataugha bolady. Búl halyqtyng úsynysy», - dedi deputat.

Áriptesteri ony qoldady. Áleumet qoldaghan joq. Kýlki etti. Kýldi. Súltanovtyng ózine de, sózine de kýldi. Júrttyng kýlgeni onyng kóniline tiygen eken. Keyin «pikirge qarsy argument aitugha bolady, jeke basqa tiyiskeni nesi», dep júrttyng qylyghyn «mәdeniyetsizdikke» tenedi. Hoshynda Súltanovtyng songhy sózi búl emes edi.

«Elbasynyng enbegi Konstitusiyagha enui kerek»

2016 jyldyng qarashasy. Quanysh Súltanov Konstitusiyada Elbasynyng esimin erekshe atap kórsetu kerektigin aityp, úsynys jasady. Tәuelsiz Qazaqstannyng túnghysh Preziydenti әm onyng memleketimizdi, sonyng ishinde Elordany salugha qosqan ýlesi ýshin Kosntitusiyada aty ataluy kerek degendi aitty.

«Áuejaygha Nazarbaev atauy berilgeni tarihy әdildik»

2017 jyldyng mausymy. Quanysh Súltanov Astanadaghy әuejaygha Nazarbaev atynyng berilgenin tarihy әdildik dep baghalady.

«Stambúlda Atatýrikting әuejayy bar, Niu-Yorkta Kennediyding Parijde, Sharl de Goliding әuejayy bar. Núrsúltan Nazarbaevtyng enbegi olardan qanday kem dep aitasyz?», dep aghynan jarylghan edi, sol kezde.

«Quanysh Súltanovty syilaymyn da, ayaymyn da»

Aytpaqshy, Súltanovtyng 2016 jylghy úsynysyna qatysty belgili qogham qayratkeri, filosofiya ghylymdarynyng doktory Amengeldi Aytaly pikir aityp bylay degen:

«Fransuz filosofy Klod Gelivesiyding kóregen sózderi esime týsti: «Óz biyleushilerin betine basyp synaugha húqy joq halyqtardyn, maqtaugha da qúqy joq. Qúldardyng maqtauy eshteneni de bildirmeydi». Bizding osy parlament preziydentti synap kórgen emes, ony demek ony maqtaugha da qúqy joq. Sebebi, әdil syn bardy «bar» dep, joqty «joq» dep saralap bagha beredi.

Men Quanysh Súltanovty syilaymyn da, ayaymyn da. Ol D.Qonaevty taqta otyrghanda maqtap, taqtan týskende Kolbinge únaymyn dep synaghandardyng biri. Qazaqstan Kompartiyasy Ortalyq komiytetining VIII (1987j.) Plenumynda is pen sózding alshaqtyghyn, sayasy senimning tómendigi, sayasy tәkәparlyq, menmendik, qúr madaq biylikting bedelin týsiretindigin aita kelip, Q.Súltanov bylay degen edi:

«Osy tústa mening oiyma mynaday súraq oralady: birinshi basshylyqtyng ataghyn aspangha kótergen kim? Kóptegen belgili basshylar, ózderi Ortalyq komiytetting mýsheleri, jyldan jylgha ýdete týsti, әueli «qúrmettiden» bastap, sonan song ne sebepti «asa qúrmettige», odan keyin «kórnekti qayratkerge» ainaldyrdy? Halyqtyng arasynda qanday pikir tughyzdy, jastargha qanday ýlgi kórsetti?». («Sosialistik Qazaqstan», 17 mart, 1987 jyl.)

Al preziydentti jarysa maqtaghan deputattar býgin jastargha qanday ýlgi kórsetip otyr? Qúldardyng maqtaghany eshteneni de bildirmeydi» degen osy emes pe? Qazaqstandyqtar Núrsúltan Ábishúlynyng enbegine shyn baghasyn beredi, biraq jaramsaqtardyng maqtauyn halyq qabyldamaydy».

Osy pikirden keyin Quanysh Súltanov ta sóz sóilegen.

«Men ol Amangeldining pikirine eshtene de aitpaymyn. Aytatyn әngimeni sol kisiden súranyz. Onyng sózderi maghan jasalghan ýlken qiyanat», - degen edi Súltanov.

Sonymen, komsomoldyng 100 jyldyghyn atap ótudi ózine ar sanamay, paryz etken, qyzyl jýiening adal sarbazy, bәlkim generaly,  Súltanovtyng sayasy súlbasy osy boldy.

Quanysh Súltanovtyng deputattyq joly:

2001 jyldyng 21 mamyrynda Preziydent pәrmenimen QR Parlamenti Senatynyng deputaty boldy.

2001-2011 jyldar aralyghynda Senatta otyrdy.

2001-2007 jyldary Senattyng Áleumettik-mәdeny damu komiytetin basqardy.

2007-2011 jyldar aralyghynda Halyqaralyq qatynastar, qorghanys jәne qauipsizdik komiytetine tóragha boldy.

2012 jyldyng 15 qantarynda «Núr Otannyn» atynan Mәjilis deputaty bolyp saylandy.

2012-2016 jyldar aralyghynda Mәjilisting Halyqaralyq ister, qorghanys jәne qauipsizdik komiytetining mýshesi boldy.

2016 jyldyng 24 nauryzynda Mәjilis deputaty bolyp qayta saylandy. Taghy da «Núr Otannyn» tizimi arqyly ótti. Óz qyzmetin sol bayaghy Halyqaralyq ister, qorghanys jәne qauipsizdik komiytetining mýshesi retinde jalghady.

3 orden, 12 medalimen marapattalghan. Temir-tersek, sólkebaylary men ataq-mansaptary bir basyna jetip artylady. Birneshe qayratkerlik ataghy taghy bar.

Týiin

Quanysh Súltanov biyl 73 jasta. Ol zeynetker. Ol 17 jyl boyy deputat bolyp keledi.

Kenestik jýie biylep-tóstegen 100 jylda qazaq qoldan jasalghan eki asharshylyqty, repressiyany, dýniyejýzilik soghysty ótkerdi. Kenestik jýie qazaqtyng 3/1-in qasqana óltirdi. Kenestik jýiening kez kelgen elementin úlyqtau – Tәuelsizdikti moyyndamaumen ten.

Al sol jýieni jan-tәnimen qorghap, úlyqtap, 100 jyldyghyn toylap, ony Tәuelsiz úrpaq sanasyna kýshtep siniruge qyzmet etip jýrgen Súltanovtyng sayasy karierasyna nýkte qoyylar kez keldi dep bilemiz.

17 jylda ondyryp eshtene bitirmegen deputat Quanysh Súltanovtyng otstavkagha ketui, ózi aitpaqshy «tarihy әdildik» bolar edi.

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz