M.Áuezov atyndaghy Akademiyalyq drama teatrda sahnalanghan M.Áuezovting «Abay» tragediyasy qoyylymynan keyin talay oigha qaldyq.

M.Áuezov atyndaghy Akademiyalyq drama teatrda sahnalanghan M.Áuezovting «Abay» tragediyasy qoyylymynan keyin talay oigha qaldyq.

Zanghar jazushy, akademik M.Áuezovting «Abay» tragediyasy Kenes ókimeti, sosialistik jýie qaharyna minip, qan týkirip túrghan zúlmat uaqytta 1939 jyly jazylyp, 1940 jyly A.Toqpanovtyng rejisserligimen sahnalanghan edi. Qandy repressiyalar ýstemdik etken ýkimetting iydeologiyasyna baylanysty jazushy piesanyng iydeyasynda óte saqtyq jasaydy. Piesa sharttylyqtardan túrady dep aitsaq bolady. Sebebi 1937-38 jyldardaghy qandy qyrghynnan әupirimdep aman qalghan, ýnemi sayasy baqylaudyng nazarynda bolghan, әbden soqqy jep ýreylengen adamnan ol tústa basqa nәrse kýtu mýmkin emes bolatyn. Qazaq teatr ónerining qaynar basynda M.Áuezovting túrghandyghyn eskersek, jeke túlghanyn, shygharmashyl túlghanyng beynesi turaly dýniyeler jazylu, qoyylu endi ghana pisip-jetile bastaghan kezeng edi. Sosialistik realizm shenberinde, taptyq túrghyda jazyldy. Túrpayy sosiologiyalyq kózqarastyng tezgisine úshyraghan Abay shygharmashylyghy, aqyn dýniyetanymy ol uaqyttary es jighan joq edi. 1920-30 jyldardaghy Abay shygharmashylyghyn mansúqtau, qaralaugha negizdelgen pikirlerding kóp boluy, saldarynan kommunistik, bolisheviktik iydeyalardyng shekpenin aqyn shygharmalashylyghyna zorlyqpen kiydiruge talpynu әreketteri oryn aldy. Shygharmanyng nysany da, avtory da eki jaqtan soqqy jep otyrghan zaman edi. Abaydyng hakimdigi, onyng tereng fәlsafasy, adamgershilik ilimi turaly piesagha deyingi birneshe zertteulerinde M.Áuezov ózining kózqarasyn, ústanymyn tanytqan bolatyn. 1934 jyly jazylghan sol uaqyttaghy qoghamdyq-gumanitarlyq ghylymdargha, ghylymy tanymgha, iydeologiyagha silkinis alyp kelgen «Abaydyng aqyndyq ainalasy» maqalasynda aqyn dýniyetanymynyng qalyptasuyndaghy negizgi búlaqtar, Abay filosofiyasyn qalyptastyrghan ruhany tirekter turaly tújyrymdamada shyghystyq, músylmandyq, islamdyq negizdi basty dep sanauy, islam dinining adamgershilik qúndylyqtardy nasihattaudaghy manyzdylyghyna basymdylyq berui - abaytanu ghylymynda kýni býginge deyin kókeykesti mәsele. Alayda 2 saghattyq «Abay» qoyylymyn kóre otyryp, dana Abaydyn, hakim Abaydyn, oishyl-aqyn Abaydyng beynesin kóre almaysyz. Piesa әleumettik iydeyalargha, tartysqa qúrylghan. Rulyq-feodaldyq qoghamdaghy әdilettilik izdegen, әdilettilik ýshin kýresken adamnyn, perzentterine qamqor әke, úlynyng mezgilsiz qazasyna qayghyrghan jannyng ghana beynesin kóremiz. Abaydy últtyq maqtanyshymyz desek, tórtkýl dýniyening kózi birden úly aqynnyng sahnalyq beynesine auatyny aqiqat. Sebebi elding bәri «Abay joly» epopeyasyn týgel oqyp, ne aqyn shygharmalaryn, onyng fәlsafaly ólenderi men ghibratty qara sózderin de týgel sinirip, ejiktep jatpaydy. Qazirgi mәdeniyet ýrdisi audio-vizualdy, kommunikativti týrlerge negizdelude. Elbasy N.Nazarbaevtyn: «Abaydy tanytu arqyly biz әlemge Qazaqstandy tanytamyz, qazaq halqyn tanytamyz. Abay bizding últtyq úranymyz boluy tiyis» degen sózderinde tereng oy jatyr. «Abaydy әlemge qalay tanytamyz?» degen súraq ol óz aldyna úzaq tolghaytyn dýniye. Álemge Abaydy tanytudyng eng ónimdi qúraly - teatr. Al elimizdegi teatrlardyng qara shanyraghy, flagmany sanalatyn akademiyalyq drama teatrdyng repertuaryndaghy «Abay» qoyylymy ol dengeyding biyiginen shyqpaydy. Mәsele piesanyng qoyylymyna, rejisserlik sheshim, akterlik sheberlikke baylanysty emes. Negizgi týitkil - piesanyng iydeyalyq mazmúnynda. Álemdik poeziya tarihynda ghajap súlu da syrshyl lirikamen qatar, tereng oishyldyqty, bilimpazdyqty, ghylymy izdenisten shyghatyn danalyqty, ghúlamalyqty, bir sózben aitqanda ómirding aqiqatyn týsindiruge talpynghan hakimdikti boyyna toghytqan Telgharanyng kemel beynesi berilmeydi. Piesa iydeyalyq túrghydan eskirgendey kórinedi. Óskeleng úrpaq pen әlem qauymdastyghy aldynda últtyq jauharymyz Abaydyng kemel beynesin somdaytyn dýnie tudyru - býgingi kýnning kezek kýttirmeytin isi bolsa kerek.

M.Áuezovting «Abay» tragediyasy boyynsha qoyylghan spektakli hakim Abaydy, aqyn Abaydy emes, key tústaghy rejisserlik sheshim men akterler oiyny jasy egde tartsa da, qalyptasqan jaghdayatqa baylanysty aqylgha, ústamdylyqqa, sabyrgha emes, aiqaygha, emosiyagha boy aldyratyn adamnyng beynesin somdaydy. Piesada Abaydyng birneshe ret jan dausymen yshqyrynyp aiqaylauy jangha týrpidey әser etedi. Áriyne, ony «Abay da et pen sýiekten jaralghan adam, basyna týsken jan týrshigerlik oqighalar onyng janyna jara saldy, sodan onyng tәlkekke úshyraghan taghdyryna jan aiqayy« dep úghyndyratyndar da tabylar. Degenmen Abay beynesin aiqaymen ashpauymyz kerek. Jan dausymen aiqaylauy Abaydyng dýniyetanymyna qayshy keletindey. Aqynnyng sherge, kóz jasyna toly, jýrektegi senip qalghan dertterinen habar beretin tústary ólenderinde de órnektelgen. Ol túrghydan kelgende Abay - ózining jan syryn psihologiyalyq tebirenistermen jetkizgen, әlemdegi ekzistensiyanaldy poeziyanyng bastauynda túrghan eng alghashqy modernistik baghyttaghy aqyn. Abay ólenderindegi tereng syr, emosiyalyq boyau, jýrek qatparlary, sezimshildik - onyng adammen, qoghammen qatynasyn kórsetetin birden-bir qúral. Sondyqtan Abay sezimge boy aldyrmady, miz baqpady dep týsinuge de, aqynnan tas mýsin jasaugha da bolmaydy. Abaydyng beynesi poeziyasy arqyly ashyluy kerek. Piesadaghy auruyn estirtken Ábish pen Abaydyng oghan reaksiyasy ashy aiqaysyz berilui qajet. Aqynnyng Ábish auyryp jatqanda, ol qaytys bolghannan keyin shygharghan birneshe ólenderin oqyp shyqsaq, Abaydyng búl qazagha jan-jýregimen qayghyrghany kórinip túrady. Jan jýrekpen egilu - keyde aiqay bolyp shyqpauy da mýmkin, kemsendetip jylatpauy da mýmkin. Abay - adam ómiri men mәnin tereng zerttegen oishyl. Qazagha da oishyldyng kózimen qaraydy. Ábishtey janyp túrghan úlynyng qúiryqty júldyzday aghyp ótuin sezinuding ózi aqyngha zor qayghy әkeldi. Qanynan tughan perzenti ghana emes, elining ertenine ainalatyn serigin joghaltqanyna kýizeledi.

Piesanyng ón boyynan aqynnyng ólenderin óz auzynan esty almaysyz, tipti Maghauiyanyng Abay aghamnyng óleni dep aitatyn:

Kózime jas ber, jylayyn,

Shydam ber, sabyr qylayyn.

Jaraly bolghan jýrekke

Daua ber, jamap synayyn, -

deytin bir shumaq ólennen basqa aqyn beynesin asha týsetin dýnie joq.

Búl bir ghana shumaqtyng ózi aqynnyng tausylyp, kemsendep otyrghanyn emes, on segiz myng ghalamnyng jaratushysy Alla taghaladan kózi júmylghansha medet súrap, ómir sýruge moyyn sozyp, kýresuge bel sheship otyrghanyn aighaqtaydy. Taptyq túrghydaghy tartys jelisine qúrylghan eski piesany qansha jamap-jasqap, býgingi tәuelsiz kýnning shekpenin japqanmenen tatymdy dýnie shyqpaydy. «Ótkenge salauat» demekshi, adamzattyng alyby Múhtar Áuezovting qazaq eli aldyndaghy ólsheusiz enbegi úrpaqtargha anyz, erlikke, batyrlyqqa parapar is. Has ónerdi túsaghan sayasat, biylik, senzura degen qúral shyqty ghoy ol zamanda. Akademiyalyq teatrdyng da óreskel kemshiligi joq, sebebi avtordyng dýniyesin tolyq redaksiyalap shygha almaydy.

yNESKO tanyghan әlemdik oidyng alyby - Abaydyng shynayy bolmys-beynesin ashatyn piesa jazugha Mәdeniyet ministrligi bayqau jariyalap, bolashaq úrpaq pen әlemdik órkeniyet aldyna aqynnyng tereng de ghibratty, ghúlama beynesin úsynumyz qajet.

Noyabri KENJEGhARAEV,

Abay atyndaghy QazÚPU-din

«Abaytanu» ghylymiy-zertteu ortalyghynyn

agha ghylymy qyzmetkeri, filologiya ghylymdarynyng kandidaty

«Ayqyn» gazeti