Oyyndy selt etkizetin ólenderdi oqu bir ghaniybet. Qolgha tiygen Sәndi Aqylaydyng «Óleng - ghúmyr» kitabyn oqyp shyghyp, túshymdy dýniyelerding jetkilikti ekenine kózim jetti. Búdan búryn әleumettik jeliden Sәndining konveyerden shyqqanday ýzilissiz aghylyp jatqan ólenderin oqyp, tandanyp jýrdim. Óleng týrtkilese shydap otyru mýmkin be? Sәndini aqyn dep estigen joq edim.

Birde ýide jatqan 2004 jylghy «Júldyz» jurnalyn eski әdet boyynsha qayta qarap otyrghanymda №9 sanynda Sәndining «Tyrnalardyng tizbegi tyraulaghan» degen ólenderin kezdestirip, oqyp shyqtym. «Sirә, sherli shygharmyn jaratyla, Sezim biylep, oy keshtim ara-túra. Ayyrbastap әkel dep sher-múnymdy, Tapsyrghanmyn qústardyng qanatyna». Ólende salmaq jatyr. Búdan 13-14 jyl búryn jazylghan ólender eken.  Osydan keyin ólenderin ýzbey oqyp kele jatyrmyn desem artyq aitqandyq emes.

Aqyndyq shabyty býr jaryp kele jatqan, arman qughan talay azamattardyng auyldan shyqqan jalghyz sýrleumen úly kósh izine týsip, úly ómirge aralasyp, tirshilikting qym-quyt túrpatymen betpe-bet kezdesip, birde jenip, birde jenilip kýres ýstinde jýrgenin ózing birge sezinesin. Kýiinesin. Quanasyn. Biraq, aqyndyqtyng azabyn aqynnan artyq kim biledi? Sәndi aqyn aqyndyqtyng azabyn bile túra, Tәnir jazghan taghdyryna moyyn úsynady. «Taghdyr maghan óleng bolyp darydyn», «Óleng be óleng tamyrymda bir dýley» dey kelip, «Aytshy maghan jýreginning múnyn bir, Sensiz endi kóre almaspyn kýnimdi, Qalada da, dalada da, ýide de, Mazamdy alyp  kisineydi qúlyn jyr». Mine osydan-aq Sәndini naghyz aqyn ekendigin tanisyn.

Ony ólennen aiyru mýmkin emes. Ólenning qasiyeti osy! Sondyqótan óleng kiyeli. Sondyqtan ólen-Qúdiret! Qúdiretti ólenning siqyrly әlemine engen adam sol ólenning minezinen bólinip kete almaydy ghoy deymin. Ne ózi ólenge ainalyp ketedi, ne ólenning aitqanynan shygha almaytyn siyaqty.  «Men ólenning kýsh alamyn ózinen, Ár kýn sayyn syrgha batyp kezigem, Ólenmenen oyanamyn tang ata, Óz ýy óleng tósegimde kóz ilem». Sәndining әr ólenderin oqyghan sayyn, Múqaghalidyng ólenge japqan shekpenin jamylyp, jastanyp júbana otyryp, quat alghanyn sezesin. Sodan da bolar «16 saghan ókpem joq» deytin óleninde «Kóz jasyn beker tókkem joq, Qara óleng kelip jylytty, Úly aqyn japqan shekpen bop». Sәndi-Ólen! «Tandarymnyng tang núry, Baqytymnyng barlyghy, Bir Allanyng jarlyghy, Sen Ólen!» Sәndining bar jan-dýniyesi ólenmen órilgen. Jýrek soghysy, qan ainalysy – óleng úiqasynday. Tútas dýniye. Bóle jara almaysyn! Sәndi osynday aqyn!

Sәndining «Óleng - Ghúmyr» kitabyna alghysóz jazghandar Qazaqstan Jazushylar Odaghynyng mýsheleri Múrat Bekey men Ýmit Biytenovadan artyq aita almaspyz. Sәndining ózi de tektining úrpaghy, kiyeli jerding týlegi, arqasyna óleng qonghan, denesine singen. Sәndining qoghamdaghy qayshylyqtardy aighaqtaytyn «Bar men Joq», tolyp jatqan poemalary da osy jinaqta totastyrylghan. Sәndining ólenderin taldap resenziya jazayyn degen josparym joq. Alghan әserimdi bildiru. Biyiktey ber, aqyn Sәndi qaryndasym!

Oshaqbay Suhanberliyn, Qazaqstan Jurnalister Odaghynyng mýshesi 

Abai.kz