8-9 qarasha kýnderi  Qazaqstan men  Resey basshylary Qyzyljarda bas qosyp  ekijaqty  qarym-qatynasty  aiqyndap  almaqshy. Sanksiya saldarynan Resey ekonomikasy kýn sanap  qúrdyraghan ýstine qúldyrauda. Resey Preziydenti  V.Putinning kýndiz kýlkiden, týnde úiqydan qalghanyna  biraz uaqyt boldy. Álemde  mandayynyng sory bes eli eki el bolsa, biri  - Qazaqstan, eger  jalghyz el bolsa, tap sol el - Qazaqstan. Alla taghala  sorymyzgha  oryspen  kórshi boludy jazghan eken.

Kezinde Búqar jyrau «Batystan  keler bir kәpir, auzy-basy jýn kәpir. Sanaqqa  alar  malyndy, bauyzdamay  soyar  qanyndy, suyryp alar  janyndy» dep edi. Alash  Orda ýkimetin qúrushylardyng biri Halel Dosmúhamedúly  «Qazaqtyn  batys  óniri  250 jyl qanmen  jazyldy. Sol  qandy tókken orystar» dese, ghúlama Sarysholaq  Boranbayúly «By bolmas, belin jalpaq  bughanmenen, Tazarmas  әsili aram  jughanmenen» degen sózderinen talay dýniyeni angharugha bolady.

Qazir  zaman  ózgerdi, ózgergendi kóz kórdi. Biraq, Tәuelsizdik alghanymyzgha  27 jyl ótse-daghy  sol  Reseydin  artynan  sýiretilip  jýrgenimizdin  aqyr sony nege  alyp keletinin  týsinetin uaqyt  boldy. Basqa  bylay túrsyn, bir  emshekti  birge  emgen  Belarusityn  Preziydenti  A. Lukosheniko Reseyge  naqty  talaptardy  oryndamaytyn  bolsandar  «24 saghatta  Euraziyalyq  odaqtan shyghyp  ketemiz» dep  ses  kórsetti.

Biz olay aita almaymyz. AQSh  tarapynan  Reseyge  salynyp  jatqan  kez  kelgen sanksiyanyn  maqsaty - qarsy  taraptyn  tynysyn  taryltu, saghyn syndyru, ayaghyna  túsau salu, damuyn  tejeu  bolyp  tabylady. Sanksiyanyn  sory bes  eli. Ekonomikany ishten  iritip, irgetasyn  birjolata   búzady. Reseyge salynghan  sanksiyalary  birinshiden, tútas  ekonomikagha  emes, jekelegen  túlghalargha, kәsiporyndargha, qarjylyq  qúrylymdargha  baghyttalyp otyr. Búl tizimge  engenderding qatary  kýn sayyn  tolyghyp  keledi. Ásirese, Reseylik kәsiporyndargha, bankterge, óndiris oshaqtarynda bite qaynasyp júmys isteytin Qazaqstandyq kompaniyalardy  tenseltip jatyr.

Eng aldymen  Resey  jyldyng basynda  óz ónimderin  basqa elderge satyp jiberedi, jyldyn  sonyna qaray  Qazaqstangha rúqsat etedi. Osyghan kónip jýrgen qazaqtardan  basqa eshkim joq. Resey naryghyn  «jaulaymyz» dep  dәmetken bizdin  biraz kәsipkerler  Mәskeuge deyin baryp «tauymyz shaghylyp qaldy, ótkizbeydi, ótkizbeuding myng týrli  amalyn  mengergen. Joq jerden ilik izdeydi,   dau shygharady» dep zarlap otyr. Euraziyalyq odaqtyn  erkin sauda prinsiypi mýlde  jýrmeydi  degen sóz.

Óz naryghyn qorghaugha kelgende Resey  búl odaqtyng kez kelgen  zanyn  iske  alghysyz etuge әzir. Búlardyn  óz zany bar. Búdan keyin  Resey naryghyna kirip kór. Qay jerde bolmasyn, orystardyng shovinizm zany alda túrady. 2014 jyldyn  qazan aiynda  Reseyde  avtokólikter arzandap  kólik satyp alugha  kelgen  qanshama qazaqtardy  tonap, birnesheuin  orystar  óltirip  jibergenin  kókirek kózi ashyq  qauym  әli úmyta qoyghan joq. Sondyqtan  tórtkýl dýnie orystarmen qarym-qatynasqa  týskisi kelmeydi. Tauarlary  myng jerden  sapaly әri arzan bolghanyna qaramastan, basqa elderden  alugha tyrysady.

Ózge  әlemnen  irgesin  sógiltken  eldin  qanday  kýige  týsetini  beseneden belgili. Syrt  kózge  múnday sayasat jana júmys  oryndaryn  qúryp, otandyq  óndiristi qoldaytyn  sekildi  kóringenimen, is jýzinde bәsekelestikti  besiginde  túnshyqtyryp  óltiredi. Resey  ózge әlemnen oqshaulana týsse, sonshalyqty  soryn  tartatyn  bolady. Múnyn  kesirin  sózsiz  Qazaqstan da tartady. Óitkeni, sayqymazaq  Euraziyalyq odaq  degen  úiymnyn  bir mýshesimiz. Biylik «Resey-Qazaqstannyn  eng iri sayasi  hәm  ekonomikalyq  teng әriptesinin  biri» deydi. Eger de rasynda ten  әriptesi bolsa, Qazaqstan nege Kedendik odaqtan 15 milliard, Euraziyalyq odaqtan  20 milliard  zardap  shegedi?

Resey - Belarusi - Qazaqstan «barlyghy  ten» degen qaghidanyn  shenberinde qalyp qoydy. Álemdik ekonomikasynyn  sipaty jyl  sanap ózgerip  jatqanyn sanatqa  almady bizdin  biylik. Sonyng saldarynan  memleket  tarapynan  qoldaudy qajet etetin salalar  kenjelep qaldy. Bastapqy  kezende  búlar  memleket  kómegine  zәru-túghyn. Memleket  mәn bermegen son, Qazaqstandaghy múnay óndiretin  tórt zauyt әli kýni iske qosylmady,  IT salasy, kólik qúrastyru, turizm jәne sport, injeneriya  damymay qaldy.

«Qazaqstanda jasalghan» degen  jobalardyn  ózindik  qúny  tym qymbat. Óitkeni, shyn mәninde  «ózimizdiki» emes. Solardy qúrastyrugha qajetti  tauardyng bәrin  syrttan  aldyrtamyz. Basqany bylay qoyghanda, 18 million  halyqtyng  isher tamaghy  men  kiyer kiyimi  95%  basqa elderden keledi. Óz  ishimizde  týk óndirmeymiz. Qazaqsha aitatyn bolsaq  «taza nan sogharmyz».

Bizding elding naryghy Euraziyalyq  odaqtan  basqa eshkimge keregi joq. Sebebi Reseyding esil-derti  ortaq  ekonomika qúryp, ortaqtasyp órkendeu emes, Qazaqstandy  ashsa alaqanynda, júmsa  júdyryghynda  ústaghysy keletin sayasy mýdde ghana. Qazaqta  «Juas  týie jýndeuge jaqsy» demekshi, orystar  jyldar boyy  bizdi  paydalanghannan basqa eshtene  istemeydi. Batystyng maqsaty aiqyn - әperbaqan  úrda jyqtan basqa bilmeytin  Reseydi birjolata túqyrtyp tynu. Ayaq astynan  ózgeris bolmasa, AQSh ta, Batys ta búl  maqsatynan tayynbaydy.

Sondyqtan  jarty  әlemnen jyraqtanu  týpting týbinde  memleketting ydyrauyna  alyp  keledi  KSRO  tap osylay   kýirep edi. Resey  AQSh-pen arazdassa da, basqalardan bólektenbeytin  sayasy oiyn erejesin  oilap tabuy kerek. Áytpese, osylay  sorlaghany sorlaghan. Resey qúrdymgha ketse, onymen birge  biz de qosa  batugha mindetti  emespiz. Óz-ózimizdi oilaytyn, óz ekonomikamyzgha  kónil  bóletin  kez  әldeqashan  kelgen. Kedendik  pen  Euraziyalyq  odaqtan bas tartyp, «Ortaq ógizden  onasha búzau artyq» degendey, óz aldymyzgha  otau  tigip, basqasha  sauda  naryghyna kirudi qarastyrghan abzal.

Júmamúrat Shәmshi

Abai.kz