Bank halyqty qashanghy tonaydy?
1989 jyldary 12 jastaghy jýgirip jýrgen oiyn balasymyz, ýide «rassvet-307» teledidar bolushy edi, aq qara týsti kórsete túghyn «Sprut-7» komissar Katane kinosynda bank qyzmetkeri bireuge habarlasyp «Miste Antinare vash bank v bankrote» degeni sol-aq edi, әlgi kisi jýregin ústap ólip ketti. Sonda Kenes әkemnen súraymyn «Áke bankrot degen ne?» dep, «Álgi kisining bankinde mýldem aqsha qalmapty balam» degeni әli esimde.
Sóitsem, adam bitkenning bәrining oilaytyny osy aqsha eken qúrghyr. Onsyz eshqanday sharuang bitpeydi eken. Kez kelgen balmúzdaqtyng óz qúny bolatyny sekildi tegin eshtene joq ekenin týsindim. Ádebiyetten «Krylovtyng basnyasyndaghy» tegin irimshikting tek tyshqangha qúrylghan qaqpan ishinde ghana bolatynyn oqyghanymyzda odan sayyn anghara bastadym. Óse kele týsindim, adamzattyng arghy-bergi tarihyn qarap otyrsam, Perghauyndardan bastau alatyn qol astyna qaraytyn sәn-saltanatty mise tútpay, basqa elge joryq jasap kýsh kórsetip, jerding asty-ýsti baylyghyn tartyp alyp bayyghan ýstine baydy maqsat tútqan. Oghan iytermeleytin nәrse adamdardyng ayaq astynan bayyp shygha keluge degen sheksiz qúmarlyghy bolsa kerek.
Áu basta adamzat altyndy kýnnin, jaryqtyq, sәn-saltanattyn, biyliktin, mәngilikting belgisi dep úqqan. Uaqyt óte kele, altyn әr memleketting quaty men baylyghynyng qaynar kózine ainaldy. Qay elding altyn qory kóp, sol eldin túrmysy asqaq, ekonomikasy tegeurindi ekenin kózimiz kórip otyr. Adam balasy altynnyng narqyn bilgeli beri, oghan degen qúmarlyq basylghan emes. Sol sary temir ýshin jan berip, jan alysqan, atysyp-shabysyp, it ólgen ólkege sapar shegip, jolda neshe týrli qaqtyghystardy bastan keship, ólikteri kómusiz aidalada shirigen. «Altynnyng buymen» auyrghandar Amerikanyng ashyluymen baylanystyrady.
Óz zamanynda aidarynan jel esken Hristofor Kolumb Ýndistangha atandy, jolda adasyp 1492 jyly 12 qazanda basqa qúrlyqtan bir-aq shyqty. Qasyndaghy kartograf Amerigo Vespuchy jana qúrlyqqa óz atyn telidi. Eki qúrlyqta 90 million halyq bolghan, aradan eki jýz jyldan son, yaghny 1692 jyldary 3,5 million ókili әzer tabylghan. Meksika jazushysy Oktavia Pastyng túspaldauynsha, astekter eli-teokratiyalyq memleket bolghanymen, әr qalanyng óz qúdayy bolghanymen, ústanghan nanymdary birkelki edi. Kýnәgha batqan halyqty, aspannan mashayyq týsip qútqarady degenge senipti. Onyng ýstine, olardyng kýntizbeleri boyynsha, búrynghy qúdaydyng ókileti tausylyp, jana qúday iske kirisetin, ólara kezeng eken. Ispandyq konkistadorlar qúday jibergen jazalaushyny kýtip, qaralay alang bolyp otyrghan abyrjuly qauymnyn tóbelerinen jәy týskendey bolypty. Sondyqtan olar 40-jylgha deyin onsha qarsylaspay ne istese de, kónu kerek degen qaghida ústanghan.
Jana әlemge ayaq basqan Europalyqtar jergilikti ýndisterdi qynaday qyryp, altyngha malshynghan ghajap ólkeni izdeuge japa-tarmaqay kemelerge asyqty. Kim de bolsa, tegin baylyqtan qúr qalmaugha Amerikagha jetuge jantalasty. Alghashqy bolyp qazyna tiyelgen 4 kemeni Sebastiyan de Belalikasar men Nikola Rodriyges bastaghan iri ekspedisiya 1533 jyly 16 sәuirde Ispan jaghalauyna kelip toqtady. Osydan keyin Elidoradonyng eshqanday anyz emes ekendigine halyq sendi. «Amerikany kóruge asyqqandardyng ayaq alyp jýre almaytyn batpaqtarynda, tyghyz ósken nu ormandarynda, adamgha aldyrmas tauly asularynda ólikteri qaldy desenizshi»--dep jazdy óz kýndeliginde ispandyq jahankez Martiynes. Býgingi altyn izdeushiler sol Fray Markos de Niza jazyp ketken kýndeliktegi jazbalardy betke ústap Arizona shtatyn әli kýnge izdep jýr. Sary temirding qúdireti sheksiz ekendigin osylardy oqyp otyryp-aq bayqaymyz.
Adam balasynyng tynys alu ýshin aua, ómir sýru ýshin su qanshalyqty qajet bolsa, endi aqsha tabu da qosylyp otyr. Óitkeni, aqshang bolsa, ol densaulyq, tamaq, kiyim, bilim, júmys t.b bolyp kete beredi. Sondyqtan Jer betin mekendegen 7 millardtan astam halyq bir-birimen sauda jasap qomaqty qarjy tabugha mәjbýr.
Árkim aqshany әr qalay týsinedi. Bireuge baq bolyp kórinse, bireudin soryn qaynatady. Jastargha arman, qarttargha jalghan. Bireuding týsine kiredi, bireuding isine aralaspasa túra almaytyn sureti bar qaghaz ghana. Oily adamgha aghyn su ispettes, oisyzgha qol jetpes jarmen ten baydyng qyzy sekildi. Aqsha jaqsy ómir sýrudin negizgi qúraldarynyng biri bolghandyqtan, qalaghan zatymyzdy menshikteu ýshin tólenetin tólem. Áriyne, sóz joq kez kelgen adam aqshany jaqsy kóretini beseneden belgili. Sol aqshany kim qalay tauyp jýrgendigi bir Allagha ayan. Qazaqtyng dýniyetanymynda yrymdap «bay» bolsyn degen niyetpen úl balalarynyn attaryn Nauryzbay, Oljabay, Bógenbay t.b qoyyp otyrghan. «Jemeseng de may jaqsy, bermese de bay jaqsy» qanatty sózder qalghan.
«Biz úly el edik, qazir úry el atandyq» 1993 jyly QR Jazushylar Odaghyn basqarghan Ánuar Álimjanov aityp edi (jaryqtyq). Sol kezding ózinde býgingi kýndi kórip boljap ketkendey әser qaldyrady. 2018 jyldyng 5 nauryzynda jarty әlemge jariyalanghan qoljetimdi baspana mәselesin sheshedi degen «7-20-25» әleumettik bastamasy kóterildi. Ertegi sekildi estilgen, týk týsinbey quanyp qalghanbyz. Biylik uәde berdi ghoy, endi oryndaytyn shyghar dep sengenbiz. Endi ol ertegi ekendigi ashyla bastady. Baghdarlamany jýzege asyratyn operator әri bekitilmegen. Nesie limiyti qanday? Baghdarlamagha qatysatyn baspananyng qanday talaptargha say boluy tiyis ekeni de belgisiz. Eng qyzyghy «7-20-25» baghdarlamasyndaghy júmys isteytin әrbir adam alatyn bolady degen negizgi iydeya qatty ózgerip ketken. Endi әrbir adamnyng qoly jetpeytin baghdarlama bolyp shygha keldi. Osydan keyin kimge senemiz.
Eng aldymen 2004-2009 jyldary Últtyq bankting tóraghasy bolghan Ánuar Seydenov, odan keyin Grigoriy Marchenko, Qayrat Kelimbetov siyaqtylar jalghan janalyq aitudan jaghy talmay, uәdeni ýiip-tógip bere salatyn jauapkershilikten júrday, olardyng qatelikteri qarapayym halyq ýshin ýlken qayghy-qasiret boldy.
Birinshiden, Ýkimetting kepildigimen shetten qaryz alyp, elimizdi ózgelerge tәueldi etti. Ekinshiden, ýstinen kólemdi ýsteme payyz qosyp halyqty qanady. Endi sol ýstemel payyzdy tóley almay zar iylegender qanshama. Ýshinshiden, nesiyeni alghan adamdardyng ony qaytara almaytynyn bile túra, bey-bereket ýlestirdi. Tórtinshiden, nesie aqshasynyng basyn baghamy әrbir saghat sayyn aunap túratyn AQSh-tyng dollargha baylap qoydy. Osynyng bәrine kóz júma qaraugha bola ma? Óz paydasy ýshin bizding bankter tughan halqynyng basyn qaterge tikti. Bankterimizding arany ashylyp, tәbetterine tiym bolmay qaldy. Nәtiyjesinde kóptegen túrghyndarymyz baspanasyz qaldy. Olardyng basym bóligi osy kýnge deyin ereuildetip jýr. Tipti, keybir qaryzyn memlekettik qazyna esebinen jabugha tura keldi. Keybireuleri búl soqqygha kótere almay ózderine qol júmsap, eng qymbat ómirlerimen qoshtasty. Nesiyening qaytarymy jolynda nanyn әzer tauyp jýrgen bayghús kedeydi sottatyp ta jiberuden tayynbaydy. Qara halyqpen eshkim sanaspaydy, olardy tek júmysqa jegip, «sýlikshe soru» ýshin arnalghan siyaqty. Osydan keyin bizdin bankter qoghamdaghy osy mәjbýrlik pen múqtajdyqty әdiletsiz әri arsyz týrde paydalanyp otyr demeske amalym joq.
Ozyq degen sheteldik oqu oryndaryn bitirip kelgen maqtauly mamandarymyzdyn biliktiligi osy ma? Halyq alghan qaryzyn qaytarmayyn demeydi, qaytarugha shamasy kelmeydi. Sebebi, naryq bir orynda túrmaydy, kýn sayyn qymbattap barady. Ár jyly N. Nazarbaevtyng joldauynan keyin jalaqy-zeynetaqygha 2-3 myn qosady da, bazardaghy azyq-týlik sharyqtap shygha keledi. Aqyrynda sorlaytyn tabysy tómen qarapayym halyq. Kezinde Qayrat Kelimbetov myrza «Nesiyeni tóley almasandar, nege alasyndar, almandar, sosyn qaryz bolmaysyndar» dep edi. Basyna is týsip, múqtaj bolyp otyrghan son, qalay almaydy.
Ekonomika ghylymdarynyng doktory Rahman Alshanov «Shetelde kәsipkerler ghana emes, jeke adamdardyng bankrottyghy sóz bolyp ony zang qorghap jatsa, bizde ony talaugha salyp otyr. Bank jýiesi men nesie alushylardyn arasyndaghy qarym-qatynasty jana bir jýiege keltiru kerek siyaqty. Tartyp alyp 100 myng dollardyng pәterin óz tanysyna 10 myngha zansyz satyp jiberetinder qazir az emes. Sondyqtan ekonomikalyq, banktik, qarjylyq qatynastardy qayta qarau kerek sekildi. Biraq, odan qanshama payda tauyp otyrghan lobbister ózgeris engizuge kedergi boluyn toqtatar emes» degen baylamyn aityp otyr. Búl kisinin sózining jany bar. «Kýshtining qúiryghy diyirmen tartadynyng keri».
Júmamúrat Shәmshi
Abai.kz