Júma, 1 Qarasha 2024
2851 2 pikir 19 Qarasha, 2018 saghat 10:59

Oblystaghy 88 kәsiporynnyng basshysy eng tómen jalaqyny kóteru mәselesin qoldady

2019 jyldyng 1 qantarynan bastap Týrkistan oblysyndaghy 88 kәsiporynda ailyq jalaqy kóterilip, eng tómengi jalaqy kóbeyedi. Búl turaly Týrkistan oblysynyng әkimi Janseyit Týimebaev «Elbasy Joldauy men «Ruhany janghyru» baghdarlamasyn jýzege asyru jәne Týrkistan qalasyn damytu barysy» taqyrybynda  Ortalyq kommunikasiyalar qyzmetining Týrkistan qalasynda ótkizgen kóshpeli baspasóz konferensiyasynda mәlimdedi.

Oblys әkimi QR Preziydenti N.Nazarbaevtyng «Qazaqstandyqtardyng әl-auqatynyng ósui: tabys pen túrmys sapasyn arttyru» atty Qazaqstan halqyna arnaghan Joldauy boyynsha Týrkistan oblysynda atqarylyp jatqan sharalargha toqtaldy.

"Oblystaghy kәsiporyn basshylary eng tómen jalaqyny kóteru mәselesin qoldaytynyn bildirip, iske kiristi. Býgingi tangha oblys aumaghynda 9798 kәsiporyny bar. Eng tómengi jalaqyny kóteru boyynsha týsindiru júmystary jýrgizilip, nәtiyjesinde әzirge 88 kәsiporynynda jalaqyny 2019 jyldyng 1 qantarynan bastap kóteruge kelisti. Búl taghy da kóbeyedi", - dedi әkim.

Aymaq basshysy baspasóz jiynynda Týrkistan oblysynyng bilim salasyna engizgen JUMYS.SITCEN.KZ jýiesin Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti Ákimshiligi respublikada eng ýzdik jýie retinde tandaghanyn aityp, qazir basqa ónirlerge taratu mәselesi qolgha alynghanyn jetkizdi. Búl jýiening arqasynda bilim úyalaryndaghy sybaylas jemqorlyq derekteri tómendemek.

Biyl janartylghan bilim beru mazmúnymen sabaq beretin 32,5 myng pedagogtyng ailyq jalaqysyna qosymsha 30% qosylghan. Búdan bólek, ol osy jyldyng qyrkýiek aiynan bastap jana format boyynsha 4 200 pedagogtyng ailyq jalaqy sanattaryna qaray 30-50 payyz ýstemaqy tólenip jatqanyn da mәlimdedi (1 mlrd. 67 mln. tenge qaralghan).

Oblysta 468 197 oqushy qamtityn 902 orta bilim beru úiymy júmys isteydi. Bilim beru úiymdarynda jalpy 60 555 pedagog kadrlar qyzmet etedi (2017 jyly – 55147), ótken jylmen salystyrghanda 5 408-ge ósti.

Abai.kz

2 pikir

Ýzdik materialdar