Senbi, 23 Qarasha 2024
46 - sóz 3829 2 pikir 20 Qarasha, 2018 saghat 10:03

Jazudan rekord jasaghan qalamgerler

Úzaq uaqyt boyy Aleksandr Duma eng kóp shygharma jazghan suretker bolyp sanalyp keldi. Onyng kitaptarynyng naqty sanyn әli kýnge deyin eshkim anyqtaghan joq. Jazushynyng ózi bir sózinde 400 roman men 75 piesasy bar ekenin aitypty. Alayda, Andre Moruanyng úly qalamger turaly kitabynda Dumanyng artynda 600 tomgha juyq әdeby múrasy qalghany turaly derek kezdesedi. Úly jazushynyng 1860 jyly jaryq kórgen tolyq shygharmalar jinaghy 301 tomdy qúraydy. Dey túrsaq ta enbekqor qalamgerding «Ýsh noyan» men «Graf Monto-Kristo» romandarynan basqa shygharmalary әdebiyet tarihynda qalghan joq.

Fransuzdardyng taghy bir úly jazushysy Jorj Siymenon – 400-den astam romannyng avtory. Negizinen ol detektiv janrynyng qamshy saldyrmaghan jorghasy, shygharmalarynyng basty keyipkeri tergeushi Megre ekenin júrt jaqsy biledi. Áygili qalamger detektiv janryna jatpaytyn shygharmalar da jazghanymen, olardyng eshqaysysy da oqyrman kónilinen shyqqan joq. Kezekti kitabyn jazarynyng aldynda Siymenon esigining aldyna «Bóget jasamaularynyzdy súraymyn!» degen taqtayshany ilip qoyyp, qatarynan alty trubkany temekige toltyryp, olardy shegip bitkenshe jazuyn toqtatpaghan. Ringke shyghatyn boksshylarday әr kitabyn jazugha kiriskende jәne ayaqtaghanda qanshalyqty aryqtaghanyn bilu ýshin salmaghyn ólshep túrghan.

Shygharma jazudyng taghy bir chempiony amerikandyq fantast-jazushy - Ayzek Azimov. Qalamgerding 500-den astam kitaby jaryq kórdi. Azimov óz tuyndylaryn jazu mashinkasynda minutyna 90 sóz basatyn jyldamdyqpen jazghan, kýnine 12 saghat júmys istep, óte az demalghan. Bir súhbatynda ol gazet tilshisining «eger siz jarty jyl ghana ómir sýretin uaqytynyz qalghanyn bilseniz ne ister ediniz?» degen súraghyna «men óz shygharmalarymdy búrynghydan tez jyldamdyqpen basugha kiriser edim» dep jauap beripti.
Degenmen, esimi Ginnester rekordyna engen braziliyalyq qalamger Rioky Inoeuden kitap jazu jaghynan әzirge ozyp ketken qalamgerding qarasy kórinbeydi. Shyqqan tegi jaghynan jartylay japondyqtyng mamandyghy hirurg bolghanymen, ol 1986 jyly ózining kәsiby mamandyghyn tastap, jazushylyq joldy tandady. Sodan bergi uaqytta ol 39 býrkenshik atpen 1110 kitap jazdy. Negizinen onyng qalamynan shyqqan tuyndylar shytyrman oqighaly shygharmalar, detektiv pen mahabbat romandary. Qalamger óz tuyndylaryn jazyp bolghannan keyin qaytalap oqymaytynyn ashyq moyyndapty. Negizinen ol qatyp qalghan shablondardy paydalanady: ol boyynsha kitapta adam óltiru oqighasy beseuden, mahabbat kórinisi ekeuden, al, keyipkerler sany on ekiden aspauy tiyis.

Teatr salasynda әzirge ispan dramaturgi Lope de Vegadan asyp týsken eshkim joq. Ádebiyet zertteushilerining aituynsha, ol 1800 piesasynyng bәrin ólenmen jazghan. Bir piesasyn jazugha ýsh kýnnen artyq uaqyt ketirmegen.

Amangeldi Kenshiliktin

Facebook-tegi jazbasy

Abai.kz

2 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1490
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3257
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5536