Ruhany janghyru. Halyqaralyq Týrki akademiyasynyng ghylymy ortalyghy ashyldy
Keshe Týrkistan qalasynda «Kiyeli Týrkistan jәne Týrki dýniyesining ruhany janghyruy» atty ghylymiy-teoriyalyq konferensiya ótti. Búl turaly Týrkistan oblysy әkimdigining baspasóz qyzmeti habarlady.
«Ruhany janghyru» baghdarlamasy ayasyndaghy manyzdy jiyndy Týrkistan oblysynyng әkimdigi men Halyqaralyq Týrki Akademiyasy ótkizdi. Jiyngha elimizden bólek Ázirbayjan, Resey, Týrkiya, Qyrghyz Respublikasy, Ózbekstan, AQSh, Tәjikstan, Ýndistan memleketterinen turkologtar men ghalymdar jәne diplomatiyalyq ókildikterden de qonaqtar keldi. Konferensiyany Halyqaralyq Týrki Akademiyasynyng preziydenti Darhan Qydyrәli jýrgizip otyrdy. Jiynda Týrkistan oblysynyng әkimi Janseyit Týimebaev Týrkistan qalasyn Týrki әlemining ruhany jәne mәdeny ortalyghyna ainalu baghytynda júmystar bastalghanyn mәlimdedi.
«Tayau uaqytta Týrkistanda Týrki әlemining ortalyghy boy kóteredi. Múnda býkil Týrki dýniyesining oishyldary men aghartushylarynyn, ghalymdarynyng enbekteri qoyylyp, ghylymy jetistikteri kórsetiledi. Elbasy úsynghan «Týrki әlemining 100 esimi» jobasyn Týrkistanda jýzege asyrugha tolyq mýmkindik bar. Oblysymyzdyng tarihy oryndaryn «Týrki әlemining kiyeli jerleri» tizimine engizu júmystary jýrgiziledi. Sonymen birge, Týrkistanda Týrki kenesi jastarynyng qúryltayyn ótkizuge de dayynbyz. Qazir júmyr jer betinde 200 millionnan astam týrki tildes bauyrlarymyz bar. Eger sayasi, ghylymy jәne ruhany birligimiz myghym bolsa, búl ýlken kýshke ainalady. Jahandanu zamanynda biz birge bolyp, qiyndyqtargha birge tótep beruimiz qajet. Býgingi turkologtardyng basqosuy osy senim ýdesinen shyghady degen oidamyn. Týrki әlemining ortalyghy Týrkistanymyz osynday iygi bastamalardy qoldaugha әrqashan dayyn!», — dedi J.Týimebaev.
Konferensiyada Týrkistan oblysy әkimdigi men Halyqaralyq Týrki Akademiyasy arasynda ghylymy jәne iskerlik baylanysty nyghaytu baghytynda Memorandumgha qol qoyyldy. Sonymen qatar, Halyqaralyq Týrki Akademiyasy men Ózbekstan respublikasy arasynda da kelisim jasaldy. Aldaghy uaqytta Týrkistan qalasynda osy akademiyanyng ghylymy ortalyghy boy kóteredi.
Týrkistan tórindegi konferensiya «Týrki әlemining qasiyetti jerleri», «Týrki әlemining ataqty túlghalary» jәne «Týrki tilderi men jazuy» dep atalatyn 3 seksiyadan túrdy. Seksiyalarda Halil Akyndjy (Týrkiya), Viktor Butanaev (Resey), Mekemtas Myrzahmetov (Qazaqstan), Ábsattar qajy Derbisәli, Kurshad Zorlu (Týrkiya), Qanybek Imanaliyev (Qyrghyz Respublikasy), Ramiz Askerov (Ázirbayjan), Ómirzaq Aytbaev (Qazaqstan), Bahtiyer Karimov (Ózbekstan), Rahmoil Safarov (Tәjikstan), Aleksandr Vasiliev (Resey) jәne taghy basqa tarihshylar men ghalymdar, professorlar men turkologtar bilgenderin ortagha saldy.
«Týrki әleminin kiyeli jerleri» dep atalatyn seksiyasynda Týrki dýniyesinin kiyeli jerlerin anyqtau jobasyn әzirleu, onyng kriyteriylerin belgileu, jobany iske asyru merizimi men kezenderi, jýzege asyru tәrtibi jәne ózge de mәseleler talqylandy.
«Týrki dýniyesining ataqty túlghalary» seksiyasynda túlghalardy anyqtau kriyteriyleri men osy jobany jýzege asyrudyng tetikteri sóz bolsa, «Týrki tilderi men jazuy» taqyrybyndaghy ýshinshi seksiyada týrki tili, týrki әdebiyeti, týrki tildes elderding latyn grafikasyna kóshui turaly mәseleler kóterildi.
Konferensiyagha qatysushylar Týrkistannyng Týrki әlemining ruhany ortalyghyna ainalugha tolyq mýmkindigi bar ekenine toqtalyp, osy baghyttaghy júmystargha ýles qosugha dayyn ekenderin jetkizdi.
Abai.kz