Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Janalyqtar 3419 0 pikir 22 Sәuir, 2011 saghat 07:38

Qayqaya shapqan qarager, qayyrylar ma eken bizding el? (viydeo)

QR Preziydenti N.Á.Nazarbaevtyn,

QR Ýkimetining basshysy K.Q.Mәsimovtin,

QR Syrtqy ister ministri E.H.Qazyhanovtyng

nazaryna!

Shekara bólinisine baylanysty arghy bette qalyp qoyghan qazaqtardyng tarihy otanyna kelip-ketuge, sol arqyly birjola taban tiremek týp maqsattaryna Qazaqstannyng Qytaydaghy elshigining Ýrimji qalasyndaghy viza beru bólimshesi ýlken kedergi tudyryp, kindik mekenge oralmaq niyettegi aghayynnyng shydamyna shy jýgirtip, tózimining týbine jetkenin arghy bettegi qandastardyng ashy dausy elge jetkizdi. Viza alu ýshin kezekting birneshe jylgha sozylyp ketkenin, sonyng kesirinen buynyp, týiinip otyrghan júrt uaqytynda vizasyn ala almaghandyqtan jaghdaylarynyng mýshkildengenin ashyna aityp otyr.

QR Preziydenti N.Á.Nazarbaevtyn,

QR Ýkimetining basshysy K.Q.Mәsimovtin,

QR Syrtqy ister ministri E.H.Qazyhanovtyng

nazaryna!

Shekara bólinisine baylanysty arghy bette qalyp qoyghan qazaqtardyng tarihy otanyna kelip-ketuge, sol arqyly birjola taban tiremek týp maqsattaryna Qazaqstannyng Qytaydaghy elshigining Ýrimji qalasyndaghy viza beru bólimshesi ýlken kedergi tudyryp, kindik mekenge oralmaq niyettegi aghayynnyng shydamyna shy jýgirtip, tózimining týbine jetkenin arghy bettegi qandastardyng ashy dausy elge jetkizdi. Viza alu ýshin kezekting birneshe jylgha sozylyp ketkenin, sonyng kesirinen buynyp, týiinip otyrghan júrt uaqytynda vizasyn ala almaghandyqtan jaghdaylarynyng mýshkildengenin ashyna aityp otyr.

Kóshi-qon sayasaty - Qazaqstannyng strategiyalyq basym  baghyttarnyng biri. Osy maqsatta qazynadan jyl sayyn qyruar qarjy bólinip, sheteldegi qazaqtardy kóshirip alu isi jýrgizilip kele jatqany mәlim. Alayda,  arghy bettegi aghayyndy kóshirip alu jóninde  Qytaymen әli kýnge eshqanday kelisimge qol jetkize almaghanymyz taghy ayan.   Biraq, óz kýshimen Otanyna oralugha bel buyp, sol arqyly Tәuelsiz memleketting damuyna ýlesin qosqysy keletin aghayynnyng ayaghyna túsau bolyp otyrghan Qytaydaghy qazaq elshiliginin  qyzmetkerleri memleketting strategiyalyq ústanymyna qyzmet etkeni bylay túrsyn, oghan barynsha kedergi keltirip otyrghanyn   viza mәselesinen anyq kóruge bolady. Demek, qúzyrly hәm jauapty memlekettik oryndar memleket mýddesine qyzmet etkisi kelmey,  startegiyalyq manyzy erekshe iske salghyrt qaraytyn sheneunikterdi qyzmetterinen bosatyp, olardan aryluy tiyis. Osy túrghyda Qytaydyng Beyjindegi elshiligi men Ýrimjidegi viza beru bóilimining de qyzmetkerlerining mәselesi may shammen qaraluy qajet!

Kósh keruenining týzu boluy jәne onyng jolyndaghy әkishmilik, vizalyq kedergilerding joyyluy memleketimizding jarqyn bolashaghynyng kepili.

Keshegi ýrkinshilik zamanda Altay, Tarbaghatay, Jetisu ónirin  jaylaghan el:

Qayqaya shapqan qaraker-au,

Qayyrylar ma eken bizding el-au, - dep Súlubay batyrdyng әnimen zaryn tókken eken. Sol zarly әn taghy da qazaq dalasyn kernep bara jatqan siyaqty.

Shanyraghyng ortasyna týssin, Qazaq konsuly!

Ýrimjide Qazaqstannyng vizasyn alu ýshin týrli mashaqat pen qorlyq kóretin Shynjang qazaqtary endi Beyjinge baryp sergeldenge týsti dep habarlaydy bizge aty-jónin atamaudy ótingen bir oqyrmanymyz.

Beyjinde viza alushylardyng óshiretinde (kezeginde) túrghandar bylay desip jatqan kórinedi:

- Kóp ashulana bermeytin men býgin talaghymnan tars aiyryldym. Beyjinge kelgenime, mine, býgin 20 kýn boldy. Óshiret jetpek týgili,  sol konsuldyng týrin kóre almay qaqiyp túrmyn osy arada! Eng qúrdym degende, konsuldyng bir auyz sózin estip, Shynjangha qaytyp ketsem  armanym bolmas edi-au! Búl jerde  óshiret alu ýshin keshki saghat 9-dan býgingi tanghy 6-gha deyin jyndy adam sekildi qaqiyp túrmyn. Beyjinning myna qara suyghynda 12 saghat túryp jetkendegi estigen sózim mynau boldy: «Bolmaydy, vizany  bir aigha ózinizge ghana ashyp beremin. Al bala-shaghanyz ben әieliniz ózderi kelip ashtyrsyn».

«Shanyraghyng ortasyna týssin, Qazaq konsuly! Anau elshilikte shaqyrayyp otyrghan súr jylan beri shyqshy... Myna qara halyqtyng múny men zaryn estuge erinetin ana qalqan qúlaghyndy kesip ap, myna eldegi qalyng qúmyrsqanyng iyleuine tastayyn, ana qay-qaydaghyny aityp tynym bermeytin auyzyndy tilip qúlaghyna jetkizeyin!»,-  dep atyshuly Ospan batyrdyng býgingi bir úrpaghy kijindi.

«Oy, Qúday-ay!,- dep shyqty taghy bir qazaq, -  myna tastan jaralghan pendeden kәpir artyq eken! Qayran basym, nege ghana «Qazaqstan, Qazaqstan» dep qaldym eken?.. Ózim de óleksemin ghoy, endi barmaghanym Qazaqstan bolsyn, tatpaghanym ol jerding dәmi bolsyn

«Ey, qaraq, saqaldy basymdy aldyna tartyp túrmyn. Dókýmentterim tolyq, eshbir zansyz qylyqtar ótemegem. Arman bolghan qazaq elin bir kórip kelsem deymin! «Atamekenim, atajúrtym» dep! «Jat  jarylqamaydy, ózin  óltirmeydi» dep baram ol jaqqa! Bolmasa, alpystan asyp, «tórimnen kórim jaqyn qalghanda» menen qanday óner kýtesin  basqa shaldar siyaqty «tughan jerden bir shymshym topyraq búiyrtsyn» dep jatpaymyn ba? Ózing balam týgili, nemeremmen tústas bala ekensin, basqany elemeseng de, myna mening appaq saqalymdy qadirlep, birer auyz jyly lebizindi bildirsenshi!» -  dep bir aqsaqal tausyla sóilegende talaylardyng kózinen jas yrshyp-aq ketti...

«Mynauyng mal eken, ininen beri shyqsa ghoy»,-  dep jәne bir qazaq ashugha basty...

Oghan qosarlasqan taghy bireu:

- Áy, keshe men oghan «rahmet» desem, ol maghan: «Sen nemenege maghan rahmet aitasyn? Maghan rahmet aitatynday, men sening sharuandy aqshagha bitirip berip jatyrmyn ba?» dep ózime dýrse qoya berdi emes pe, әueli, - dep shaghymdandy.

Sodan keyin osy qatarda sostiyp túrghan bireui qúlaghyn qayyrdy:

- Ei, ne boldy sosyn? Senen ne súrady?

«Ne kýlerimdi, ne jylarymdy bilmey túrghanym, - dep jauap berdi oghan aldynghysy, - Menen «úighyr ne isteydi?» dep súrady. Men: «egin egedi» dedim. Ol:  «múnghúl ne isteydi?» dedi. Men: «Mal baghady»,-   dep jauap berdim.

- IYә, sodan?..

Artta túrghandar ishek-silesi qatyp kýlip jatyr.

-  Ol meni anyq mazaq etip túrdy. Ishim janyp kete jazdady. Maghan «shoshqa etin jeysing be?» degenin qaytersin, ol az bolghanday...

- Ói, jóit, basqa súraq tappay qalghan ba?

- «Joq jemeymin»  desem, «jep kórseng bolmay ma?» deydi kep. Adam tózgissiz qor bolghan son: «Aghasy, meni mazaqtamay, әkelinizshi beri qújattarymdy» dey bergenimde «Boldy, boldy. Vizandy ashyp beremin» dedi. Shynymdy aitayyn, sol eki arada jigerim qúm bolyp ketti ghoy...

- Anyq qorlaghan eken de seni. Osy hanzular shetinen qyryp, bytyrlatyp vizasyn alyp jatyr ghoy. Solar siyaqty ýndemey aqshasyn bersen, jónimen jýre bermes pe edin!-   dedi bireu kóp nәrseden habardar ekenin anghartyp.

- Áy, osy ózimizden de bar. Múnda bir renish tua qalsa, osy Jýngódan ketip Qazaqstannyng qoltyghyna kirip ketkimiz keledi. Al Qazaqstannan bireu qayta kóship kepti dese, qaytadan «otanshyl» bola qalamyz («Otan» - tuyp ósken jerleri). Negizinde eki ortada sabylyp jýrip, sandalyp óletinder biz bolarmyz týbinde, -  deydi taghy bir qazaq.

«IYә, «qayda barsang da qazannyng qúlaghy tórteu» degen osy», - dep bireu kýrsindi...

Oqighanyng barysy bylay bolghan. «Beyjinde vizany toqtatpay ashyp jatyr» degendi esty sala, 40-50 qandasymyz salyp úryp  Beyjinge jetip barghangha úqsaydy. Beyjing qymbat qala - eng nashar tósek orny 30-40 yuani túratyn jerde túraqtap, eng arzan tamaghyn iship, bóten ortada, qaqaghan suyqta býrsendep, qaytayyn dese, «viza bolyp qalar» dep alandap jýrip qalypty.

Elshilik dýisenbi, sәrsenbi, beysenbi, júma kýnderi ghana ashylady. Saghat 9-30-dan 11-00-ge deyin qabyldau bolady. Al saghat 16-00-den 17-30-gha deyin viza qoyylghan pasporttar taratylady.

Osy qarqynmen júmys istegen elshilik kýnine 8-9 adamdy ghana qabyldaydy eken. Otbasygha viza berilmeydi, jeke adam basyna ghana toltyrylady. «Qoyatyn súraqtary qalaymaqan» deydi kirip shyqqandar. Kóbirek sóilep qalsan, qaghyp tastaydy. Jaghdayyndy dúrystap jetkize de almaysyn. Barar jerine poyyzben eki kýnde әreng jetetin  qazaghym bóten jerde óstip jýrip ólip qalmasa boldy. Ol turaly elshiliktegiler oilana ma eken...

Kýte-kýte sabyry ketken adamdar endi deldal izdey bastapty. Anau Shynjanda viza ýshin bәlenshe myng alyp, anqau halyqtyng ýstinen kýn kórip otyrghandar qanshama! Búl jerde de sol әdetke qayta basty qazaq. Biraq kópshilikting jigeri qúm bolyp bara jatqany ras. Deldal qaysy birine jetedi, qaysy birining aqshasy deldalgha jetedi?

Beyjindegi vizanyng jaghdayy - osy.

Al shekaradan ótkizetin hanzudyng mazaghy odan kem emes:

- Qayda barasyn?

- Tuysshylap.

- Saghynyp qaldyng ba sonshalyq?

- Saghynbauymyz kerek pe?

- Jeti atandy bilesing be?

- Jeti emes, on eki atamdy bilemin.

- Onda keri qayt. Biletining shamadan tys kóp eken!!!

Tómende viza ashtyru mashaqatymen elge kele almay zaryghyp jýrgen aghayyndarymyzdyng taspagha jazylghan sózderi men beynematerialdardy qosa berip otyrmyz. Oilan, oy týi, ýn qos, qazaq balasy!

«Abay-aqparat»


;hl=ru_RU" />;hl=ru_RU" type="application/x-shockwave-flash" allowscriptaccess="always" allowfullscreen="true" width="480" height="390">


;hl=ru_RU" />;hl=ru_RU" type="application/x-shockwave-flash" allowscriptaccess="always" allowfullscreen="true" width="480" height="390">

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1495
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3266
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5604