Elbasymyz Núrsúltan Ábishúly Nazarbaevtyng 2018 jyldyng 21 qarashasynda jariyalanghan «Úly dalanyng jeti qyry» atty maqalasy Qazaqstannyng qiyr ontýstiginde jatqan Myrzashól ónirining iygerilu tarihyn tereng zertteuge keninen jol ashyp otyr.

Preziydentimiz osynau jana enbeginde «ejelgi dәuirden qazirgi zamangha deyingi kezendi qamtityn barlyq otandyq jәne sheteldik múraghattar dýniyesine eleuli irgeli zertteuler jýrgizu ýshin «Arhiv – 2025» jeti jyldyq baghdarlamasyn jasaudy» úsyna kelip:

«Búl jobany jýzege asyru barysynda tarihshylardan, derektanushylar men mәdeniyettanushylardan qúrylghan arnayy toptardyng otandyq jәne sheteldik iri arhivtermen ózara jýieli әri úzaq merzimdi yqpaldastyqta bolyp, izdeu-zertteu júmystaryn jýrgizuine basa mәn beru kerek.

...Óz tarihyna degen maqtanysh sezimin úyalatyp, otanshyldyq tәrbie beru mektep qabyrghasynan bastalugha tiyis. Sondyqtan mektepter men barlyq ónirlerdegi ólketanu muzeylerining janynan tarihi-arheologiyalyq qozghalystar qúru manyzdy. Últ tarihyn sanagha siniru barsha qazaqstandyqtardyng boyynda óz bastaularyna degen ortaqtyq sezimin qalyptastyrady», - dep erekshe atap kórsetken.

Qazaq qoghamy osydan bir jarym jyl búryn jariyalanghan Elbasymyzdyng «Bolashaqqa baghdar: ruhany janghyru» atty baghdarlamalyq maqalasynyng jalghasy retinde qabyldap otyrghan osynau jana enbekting elimizding qiyr ontýstigindegi mektepter men kolledjderde bilim alyp jýrgen, ózderining tuyp-ósken atamekeni – Myrzashól ónirining tarihyn terenirek tanyp-bilgisi keletin jastar jәne olardyng ústazdary ýshin tereng taghylymdy, ghylymiy-tanymdyq mәn-manyzy erekshe ekenin týsindirip jatudyng ózi artyq.

Ótkenge kóz tastasaq, osydan jiyrma bir jyl búryn, 1997 jylghy 10 jeltoqsanda Elbasymyz N.Á. Nazarbaevtyng «1998 jyldy Halyq birligi men últtyq tarih jyly dep jariyalau turaly» №3790 Jarlyghy jaryq kórgen edi.

Múndaghy maqsat – jalpy últtyq tatulyq pen últtyq tarihty zerdeleudi qamtamasyz etu bolatyn. Osyghan oray arnayy Memlekettik komissiya qúrylyp, eldi mekenderding ataularyn tarihy aqiqatqa sәikes keltiru, jana memorialdar salu jәne tarihy manyzy bar memorialdardy tiyisti qalpyna keltiru kózdeldi, búghan memlekettik budjetten arnayy qarajat bólindi.

Ol kezde men Týrkistan qalasyndaghy Q.A. Yasauy atyndaghy Halyqaralyq qazaq-týrik uniyversiytetinde agha oqytushy bolyp qyzmet isteytinmin.

Ózim osy Myrzashól ónirining týlegi bolghandyqtan, tughan jerimning tarihyn zertteuge mýmkindik tuyp otyrghanyn týsinip, «Ontýstik Qazaqstan oblysyndaghy Myrzashól aimaghyn iygeruding tarihy» degen taqyryp qoyyp, ghylymiy-zertteu júmystarynyng arnayy josparyn jasap shyqtym.

Búl ghylymy jospardy 1998 jyldyng 26 qantarynda sol kezde Ontýstik Qazaqstan oblysy әkimining orynbasary bolyp qyzmet istep jýrgen Darhan Qamzabekúly Mynbaydyng atyna hat jazyp, poshta arqyly salyp jiberdim.

Arada jarty aiday uaqyt ótkende, sol tústaghy Ontýstik Qazaqstan oblysy әkimi apparatynyng ishki sayasat jәne әleumettik sala bólimi mengerushisining orynbasary Ghappar Maymaqovtan jauap hat aldym.

Shymkentten kelgen, 1998 jyldyng 13 aqpany dep kýni qoyylghan osy hatta mening ghylymy josparym Maqtaaral audanynyng әkimine jәne ózim sol kezde qyzmet istep jýrgen Q.A. Yasauy atyndaghy Halyqaralyq qazaq-týrik uniyversiytetining basshylyghyna jiberilgenin habarlapty.

Bala kezden armandap jýrgen maqsatymnyng jýzege asuyna jol ashylatyn boldy ghoy dep quanyshtan jýregim alyp-úshyp, mәz bolghanym da esimde.

Oblys әkimdiginen kelgen osy bir japyraq jauap hatty qolyma ústap alyp, júmysymnan qayta-qayta súranyp, tabanymnan tozyp, әr ay sayyn ózimning jeke qarajatymmen birneshe ret Týrkistannan – Jetisaygha, odan keri qaray Jetisaydan – Týrkistangha baryp-kelu, Maqtaaral audanyn sol kezde basqarghan keybir әkim-qaralardyng kabiynetterine kire almay, qabyldau bólmelerinde saghattap kýtip túrghanym, audan әkimdigining ishki sayasat mәselesine jauapty keybir qyzmetkerlerining múryndaryn kókke kóterip, mensinbey, ótinish-súraqtaryma bir auyz deni dúrys jauap beruge erinip, shirenip, jýrip-túrghandary, barlyghy da әli kýnge deyin sol qalpynda kóz aldymda.

Týrkistannan tauday armanymdy arqalap Jetisaygha jetkende, Maqtaaral audanynyng sol kezdegi basshylarynyng burokrattyghy men nemqúraydylyghyn kórip, mandayym tasqa tiygendey bolyp, quanyshym su sepkendey basylsa da, qanshama kýsh-quatym men qajyr-qayratymdy júmsap, janymdy jep, jýikemdi júqartyp jýrip, jogharydaghy ghylymy josparymnyng bir ghana tarmaghyn jýzege asyrugha qol jetkizdim.

Ózim kóz mayymdy tauysyp, qanshama kýlkisiz kýnderim men úiqysyz týnderimdi sarp etip jazyp shyqqan, tek qana arhivtik jәne tarihy derekterge negizdelgen ghylymy monografiyamdy oghan keybir sheneunik-atqaminerlerding talap etuimen solardyng ómirbayandyq-qyzmettik mәlimetterin amalsyz qosugha mәjbýr bola otyryp, kólemi 250 betten asatyn «Myrzashólim – myrza elim» degen ataumen 1998 jyldyng qyrkýiek aiynyng bas kezinde Almatydaghy «Ál-Farabi» baspasynan kitap etip basyp shygharugha ghana mýmkindigim boldy.

Taralymy bes myng dana bolyp jaryq kórgen «Myrzashólim – myrza elim» atty ghylymy monografiyamdy kәdimgi jýk tasityn kólikting tirkemelerine artyp alyp, Almatydan Jetisaygha jetkizudegi bastan ótkizgen mashaqattarymdy reti kelgende jazyp, jariyalay jatarmyn.

Sonau 1998 jyldyng 1 qarashasy kýni Qazaqstan Respublikasynyng Túnghysh Preziydenti – Elbasymyz Núrsúltan Ábishúly Nazarbaev memleketimizding qiyr ontýstigindegi irilendirilgen Maqtaaral audanynyng ortalyghy – Jetisay qalasyna jasaghan resmy issapary kezinde bizding osy monografiyamyzben tikeley ózi arnayy tanysyp, kitaptyng ghylymy mazmúnyn ong baghalaghany – biz ýshin ýlken maqtanysh jәne mәrtebe.

Keyingi jiyrma jyldyng shamasynda Myrzashól ónirining iygerilu tarihy tarazylanyp, sarapqa salynghan jýzden astam ghylymy maqalamyz jaryq kóripti.

Ótken 2017 jyly jariyalanghan, 2018-2020 jyldargha arnalghan ghylymy zertteulerdi granttyq qarjylandyru jónindegi konkursqa bizding ghylymy jetekshiligimiz boyynsha «Mәngilik El» ghylymy negizderi (XXI ghasyrdyng bilimi, gumanitarlyq ghylymdar salasyndaghy irgeli jәne qoldanbaly zertteuler)» basym baghyty boyynsha «Tughan jer» jobasynyng ayasynda «Týrkistan jinaghy» (1867-1939) jәne merzimdi baspasóz materialdary (1917-2017) negizinde Ontýstik Qazaqstan oblysyndaghy Myrzashól jәne Qyzylqúm ónirlerin zertteu júmystaryn jýrgizu» atty ghylymy joba úsyndyq.

Tәuelsiz sarapshylar bizding «Tughan jer» jobasynyng ayasynda «Týrkistan jinaghy» (1867-1939) jәne merzimdi baspasóz materialdary (1917-2017) negizinde Ontýstik Qazaqstan oblysyndaghy Myrzashól jәne Qyzylqúm ónirlerin zertteu júmystaryn jýrgizu» dep atalatyn ghylymy jobamyzgha:

«Mejdissiplinarnyy podhod k izuchenii istoriy opredelennogo kraya, v dannom sluchae regionov Myrzasholi y Kyzylkum, ocheni vajen, bez nego nevozmojno ee polnosennoe issledovaniye. Nauchnaya novizna proekta sostoit v tom, chto istoriya dannyh regionov budet issledovana avtoramy proekta na osnove sovremennyh istoriograficheskih vzglyadov. Budet priymenena sovremennaya metodologicheskaya baza issledovaniy. Nauchno-obosnovannyy y ocheni solidnyy material budet poluchen poetapno y vveden v nauchnyy oborot posredstvom izdaniya seriy fundamentalinyh trudov po istoriy vyshenazvannyh regionov.

V kachestve sushestvennoy detaly sleduet otmetiti shirokui dostupnosti poluchennoy informasii, blagodarya ispolizovanii obshedostupnyh istochnikov. Proekt sochetaet v sebe kak fundamentalinoe, tak y prikladnoe napravlenie naukiy.

Ego nauchnaya znachimosti y perspektivnosti dlya otechestvennoy nauky ocheni vajna, t.k. budut opublikovany y sistematizirovany materialy, predstavlyaishie znachiytelinyy interes, kak dlya issledovateley, tak y dlya samoy shirokoy auditoriy chitateley.

V selom nauchnyy proekt innovasionnyi, v rezulitate kotoryy budet dopolnen seriey materialov y issledovaniy po istoriy y kraevedenii. V dannom kontekste nauchnaya znachimosti y prakticheskaya sennosti rezulitatov vyshenazvannogo proekta dostatochno na ocheni horoshem urovne y ony vpolne realizuemy.

...Eto edinstvennyy nauchnyy proekt, kotoryy naselen na kompleksnoe issledovanie istoricheskih istochnikov y liyteraturnyh proizvedeniy v kontekste istorii, a takje kraevedeniya v regionah Myrzasholi y Kyzylkum», - dep ong bagha bergen. http://zertteushi.kz/news_27122017_02

Ókinishke qaray, «Mәngilik El» ghylymy negizderi (XXI ghasyrdaghy bilim beru, gumanitarlyq ghylymdar salasyndaghy irgeli jәne qoldanbaly zertteuler)» Últtyq ghylymy kenesi ýsh sarapshydan ong qorytyndy alghan, Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti N.Á. Nazarbaevtyng «Bolashaqqa baghdar: ruhany janghyru» atty maqalasynda úsynylghan «Tughan jer» baghdarlamasyna say keletin bizding ghylymy jobamyzdy maqúldamay tastady.

Osyghan oray, 2018-2020 jyldargha arnalghan ghylymy zertteulerdi granttyq qarjylandyru jónindegi konkursty ótkizu kezinde Últtyq Ghylymy kenester mýshelerining ghylymgha arnalghan qarjyny ózderining jobalaryna bóldirip alghany, layyqty ghylymy jobalardy konkurstan ótkizbey tastap, búrmalaushylyq is-әreketter jasaghany, osyghan baylanysty ghalymdardyng narazylyghy, búl jóninde Elbasymyzgha hat jazghan ghalymdardyng Qazaqstan Respublikasy Bilim jәne ghylym ministrligine qarasty Ghylym komiyteti basshylary tarapynan qudalaugha týskeni qazaq qoghamynda qyzu pikirtalas tudyrdy.

Sonyng nәtiyjesinde 2018 jylghy 26 shilde kýni «Núr Otan» partiyasy Tóraghasynyng Birinshi orynbasary Mәulen Saghathanúly Áshimbaev elimizding ghylym jәne bilim salasyndaghy ótkir mәselelerdi әleumettik jelide ashyq jazyp, ózderining oi-pikirleri men úsynystaryn jariyalap jýrgen bir top ghalymdardyng qatarynda bizdi de arnayy shaqyryp, kezdesu ótkizdi.

Ghalymdardyng úsynysy boyynsha «Núr Otan» partiyasynyng Ortalyq apparaty janynan granttyq qarjylandyrudy qosa alghanda ghylymdy qoldau men damytu sharalaryn jetildiru mәseleleri boyynsha arnayy júmys toby qúrylyp, onyng qúramyna biz de qabyldandyq.

Qazirgi kezde atalghan júmys tobynda «Ghylym turaly» Qazaqstan Respublikasynyng 2011 jylghy 18 aqpandaghy № 407-IV Zanynyng 9-shy babyna:

«Joghary oqu oryndary ózining ghylymy qyzmetkerlerine ghylymy qyzmetpen ainalysuyna qajetti barlyq qolayly jaghdaylardy jasaugha mindetti.

Joghary oqu oryndarynda qyzmet isteytin ghalymdardyng auditoriyalyq jýktemeleri olardyng ghylymy qyzmetpen shúghyldanuyna kedergi keltirmeuge tiyis.

Joghary oqu oryndarynda qyzmet isteytin ghylymy qyzmetkerlerding ghylymy qyzmetpen ainalysuyna qajetti jaghdaylardyng jasaluyna joghary oqu oryndarynyng birinshi basshylary tikeley jauapty bolady», - degen tolyqtyru engizu jónindegi bizding úsynystarymyz Qazaqstan Respublikasy Bilim jәne ghylym ministrligine qarasty Ghylym komiytetimen birge qarastyrylyp jatyr.

Memleketimizding basshysy N.Á. Nazarbaevtyng aghymdaghy jyldyng 28 sәuirinde Qazaqstan halqy Assambleyasynyng XXVI sessiyasynda sóilegen sózinde qazirgi Qazaqstan Respublikasy Qoghamdyq damu ministrligine «Núr Otan» partiyasymen jәne Qazaqstan halqy Assambleyasymen birlesip, «Ruhany janghyru» baghdarlamasy men jana әleumettik bastamalardy ilgeriletu ýshin aghartu jobasyn әzirleu jónindegi bergen tapsyrmasy bizge erekshe quanyshty sezim syilady.

Ózimizding úsynys-bastamamyzben Qazaqstan Respublikasy Qoghamdyq damu ministrligining «Ruhany janghyru» baghdarlamasy men jana әleumettik bastamalardy ilgeriletu boyynsha aghartushylyq jobalarynyng josparyn qúru jәne talqylau boyynsha júmys tobynyng mýshesi retinde qabyldandyq.

Qazaqstan Respublikasy Qoghamdyq damu ministrligi, «Atameken» Qazaqstan Respublikasy Kәsipkerlerining últtyq palatasy, «Azamattyq bastamalardy qoldau ortalyghy» KEAQ-nyng 2018 jyldyng 21-22 mausymynda Taldyqorghan qalasynda ótkiziletin ÝEÚ – biznes – memleketting «ASAR» ýshjaqty yntymaqtastyq II respublikalyq forumy ayasynda úiymdastyrylghan әleumettik jobalar platformasyna «Auyldy qalagha ainaldyrayyq!», «Ontýstik Qazaqstan oblysyndaghy Myrzashól ónirining tarihyn zertteu (1867-2018)», «Ontýstik Qazaqstan oblysynyng Maqtaaral audanynda әleumettik kәsiptik baghdarlau júmystaryn jýrgizu» atty ýsh әleumettik jobasyn jasap, úsynyp, jariyaladyq.

Ókinishke qaray, tikeley Myrzashól ónirining halqy men jastaryna baghyttalghan bizding búl әleumettik jobalarymyzgha ministrlikter de, Týrkistan oblystyq әkimdigi de qoldau kórsetken joq.

Desek te, últymyzdyng birtuar ghúlama ghalymy, akademik Álkey Marghúlannyng ózi kezinde ózge eshqanday da halyqtyng leksikasynan kezdese qoymaytyn, qazaqtyng kórkemdigine til jetpeytin jadynyng jarqyn mysaly retinde, erte zamannan-aq tariyhqa belgili oksumoron ataudy iyelengen ólke dep tamsana sipattaghan Myrzashól ónirining iygerilu tarihyn tanyp-bilu men zertteuge degen perzenttik qúshtarlyghymyz odan әri arta týspese, bir sәtte de bәsendegen emes!

Bizding tughan ólkemizding tarihyn odan әri terenirek zerttey týsuge degen osynday qúshtarlyghymyzdyng otyn odan әri ýrley týsip otyrghan tereng maghynaly, taghylymdy enbek – Elbasymyzdyng osy «Úly dalanyng jeti qyry» atty maqalasy!

Preziydentimiz «ejelgi dәuirden qazirgi zamangha deyingi kezendi qamtityn barlyq otandyq jәne sheteldik múraghattar dýniyesine eleuli irgeli zertteuler jýrgizu ýshin» jasaudy Ýkimetke tapsyryp otyrghan «Arhiv – 2025» jeti jyldyq baghdarlamasyn jýzege asyrugha arnap bólinetin memleketimizding budjettik qarajaty ústaghannyng – qolynda, tistegenning – auzynda ketpey, osy jobany jýzege asyratyn, otandyq jәne sheteldik iri arhivterde júmys isteytin zertteushi-ghalymdardyng – tarihshylardyn, derektanushylar men mәdeniyettanushylardyng tikeley ózderine búiyrsa eken dep tileymiz.

Mine, sondyqtan da osydan jiyrma jyl búryn jazylghan ghylymy josparymdy qazirgi jana zamannyng talabyna say janghyrtyp, tolyqtyra otyryp, mynaday jana joba jasap shyqtym:

- «Myrzashól ónirining tarihy» (1867-2018) atty ghylymy monografiyalyq zertteu enbegin jaryqqa shygharu;

- Myrzashól ónirindegi ejelgi arheologiyalyq, tarihi, ghimarattyq qúrylys, sәulet jәne monument óneri eskertkishterining derektik kórsetkishterin jasau;

- Myrzashól ónirining 1917-2018 jyldardaghy iygerilu tarihy turaly ghylymiy-zertteu júmysyn jýrgizu;

- Jas úrpaqtyng Myrzashól ónirining tarihyn tanyp-biluine kómektesetin ghylymiy-tanymdyq maqalalar jazyp, otandyq jәne halyqaralyq basylymdarda jariyalau;

- Myrzashól ónirining tarihy men qazirgi damu kezenin zertteytin arnayy ghylymiy-bilim beru ortalyghyn qúryp, onyng júmysyn úiymdastyru;

- Myrzashól ónirinde tuyp-ósken, elimizge enbek sinirgen jәne osy ónirding iygeriluine erekshe ýles qosqan ardaqty azamattar turaly mәlimetter jinaqtap, jýieleu jәne jariyalau;

- Jogharyda atap kórsetilgen ghylymiy-zertteu júmystarynyng negizinde ólketanu boyynsha ónir tarihy boyynsha «Myrzashól óniri» atty ensiklopediyalyq jinaq, joghary oqu oryndaryna, kolledjderge, orta mektepterge, liyseyler men gimnaziyalargha arnalghan oqulyq jazu;

- Maqtaaral audanyndaghy joghary oqu oryndaryna, kolledjderge, orta mektepterge, liyseyler men gimnaziyalargha arnalghan ólketanu boyynsha bilim beru baghdarlamasyn dayyndau;

- Týrkistan oblysy, Maqtaaral audany, Atakent kentindegi Maqta sharuashylyghy tarihynyng múrajayyn tolyqtyrugha ýles qosu;

- Myrzashól ónirining iygerile bastauynyng 150 jyldyghy, Qazaq maqtasynyng 100 jyldyghy, Maqtaaral audany qúryluynyng 90 jyldyghy mereytoylaryna arnalghan ghylymy konferensiya ótkizip, ghylymy konferensiya enbekterining arnayy jinaghyn basyp shygharu;

- Myrzashól ónirin iygeruge atsalysqan әrtýrli últ ókilderining ortaq enbekterin beyneleytin ghylymiy-zertteu júmystaryn jýrgizu.

Jogharydaghy joba-jospardy jýzege asyrugha Qazaqstan Respublikasy Preziydentining 2018 jylghy 5 mausymdaghy № 698 Jarlyghymen jiyrma bir jyl búrynghy tarihy qalpyna qayta keltirilgen Maqtaaral audanynyng (Týrkistan oblysy) әkimdigi qol úshyn beredi degen ýmittemiz.

IYә, ornalasqan aumaghy kishkentay ghana bolghanymen, halqy 500 myngha jetip jyghylatyn qazirgi Maqtaaral, Jetisay, Shardara audandary qonys tepken Myrzashól jәne Qyzylqúm ónirining iygerilu tarihynyng tamyry óte terende jatyr.

Tughan ólkemizding osynau qúpiyasy kóp, tereng tarihyn zerdeley zerttep, ony jas úrpaqqa jetkizu – otandyq zertteushi-ghalymdardyng paryzy.

Elbasymyz Núrsúltan Ábishúly Nazarbaevtyng 2018 jyldyng 21 qarashasynda jariyalanghan «Úly dalanyng jeti qyry» atty maqalasyn oqyp shyqqannan keyingi tolghanysymyzdy osylaysha týiindegendi jón kórdik.

(Elbasymyz Núrsúltan Ábishúly Nazarbaevtyng bizding «Myrzashólim – myrza elim» atty monografiyamyzben tanysyp túrghan sәti beynelengen, 1998 jyldyng 1 qarashasynda týsirilgen tarihy suret).

Myrzantay Qojabayúly JAQYP

Abai.kz