Rabbiul Áuual – músylman kýntizbesi boyynsha payghambarymyz Múhammedting (oghan Allanyng salauaty men sәlemi bolsyn) tughan aiy. «Mәulit» sózi «tughan kýn» degen úghymdy bildiredi. Rabbiul Áuual aiyn mәulit aiy dep te ataydy. Tuniys, Týrkiya, Marokko, Aljiyr, Siriya syndy músylman elderi mәulit meyramyn airyqsha atap ótedi. Mәulit keshin úiymdastyru Ortalyq Aziya elderinde dәstýrge ainalghan. Ótken jyly Saud Arabiya Korolidigi búl meyramdy resmy týrde toylau turaly qauly qabyldady.

Qazaqstan músylmandary diny basqarmasy jyl sayyn Rabbiul Áuual aiynda mәdeniyet ýilerinde, zәulim saraylarda, iri sport keshenderinde mәulit keshin ótkizip keledi. Ruhany keshte Allagha madaq, payghambargha salauat aitylady, ósiyetti ólender oqylyp, jyr-termeler oryndalady. Ghibratty sahnalyq kórinister qoyylady. Býginde dýiim jamaghat búl ýrdiske ýirengen...

Osynau aituly iygi is-sharanyng negizgi mәni – payghambardyng ómirbayany men ónegeli ómirin bayandaytyn mәulit jyrynyng oqyluy. Sondyqtan ruhany keshting basym bóligi mәulit jyryna arnalady. Áz payghambardyng tughan kezinen bastap ómirining songhy sәtterine deyingi ghibratty ghúmyry jyrlanady. Ol arab tilinde oryndalatyn. Jamaghat tarapynan: «Osyny qazaqsha oryndasa bolmas pa eken?» – degen ótinish-tilek aitylatyn. Óitkeni, jinalghan jamighat arapsha aitylghan jyrdy týsinbay qalatyn.

Juyrda Almaty qalasynda Respublika sarayynda mәulit keshi ótti. Kópting tileuine oray, belgili aitysker aqyn, sazger, jyrshy-termeshi Jәken Omarov mәulit jyryn ózi jazyp, әri dombyranyng sýiemeldeuimen qazaqy maqammen ózi oryndap shyqty.

Jәken Qazybekúlynyng jazghan mәulit jyrynyng «Payghambardyng tuyluy» dep atalatyn bóliminde:

«...Tuylghan shaqta Múhammad,

Jer jahandy biylegen

Patshalar tili baylandy-ay,

Bir kýn, bir týn ótkenshe,

Ózderi búghan qayranday,

Nókerge әmir bere almay,

Aqyly boldy airanday.

Myng jyl janyp óshpegen,

Parsynyng oty sónedi,

Shamda Saua dariyanyn,

Sugha toldy kemeri.

Dijlәda shah Húsraudyn,

Sarayy deydi jyghyldy.

Pút bitkenning barlyghy

Túghyrdan qúlap qyryldy.

Júldyzshy men palshylar

Sebebine ýnildi,

Dalbasalap dolbary

Jandary anyq syghyldy.

On segiz myng bar ghalam

Birine biri sýiindi.

Perishteler asyghyp,

Mekke qaray qúiyldy.

Aspan men jer gýrildep,

Quanghany bilindi.

Týn menen Kýn talasty,

Kórsek dep Habib týrindi.

Shyr etken dausyn esitip,

«Ya Qúdaya Shýkir!» dep,

Qaranghylyq týrildi.

Sәhәr tangha úlasyp,

Elestetshi kózine,

Asyghyp shyqqan Kýnindi.

Al, sýiinshi, Ýmmeti,

Payghambarym tuyldy...» degen joldar bar.

Mәulit keshine qatysqan Bas mýfty Serikbay qajy Oraz ruhany sharanyng qorytyndy basqosuynda: «Biz keshe ghana músylman bolghan el emespiz. Bizding bayyrghy babalarymyz, yaghny týrkiler Islam dinin kórkem sózben, jyrmen, ólenmen jetkizip, izgilikti nasihattaghan. Jazushy Múhtar Áuezov: «Qazaq arasyna Islam dinining tarauyna kóbinese qazaqtyng aqyndyqty sýngi sebep boldy», – degen. Demek, payghambar ómirin jalpy júrtqa ólen-jyrmen jetkizu – ata-babalarymyzdan kele jatqan iygi dәstýr. Býginde osy dәstýrimizdi qayta janghyrtyp, izgilikti nasihattaudyng búrynnan qalyptasqan tәsilin qoldanyp kelemiz. Búl – dúrys qadam», – dep atap ótti. Sonymen qatar, Serikbay Satybaldyúly mәulit merekesine arnalghan iygi sharany joghary dengeyde úiymdastyrghan mýftiyat qyzmetkerleri men belgili qari, Almaty qalasynyng bas imamy Erkinbek qajy Shoqay bastaghan imamdargha alghysyn jetkizdi.

Ayta keter jayt, aqyn, sazger Jәken Omarovtyng oryndauyndaghy mәulit jyryn jamaghat jyly qabyldap, izgi lebizderin jetkizude. Din men dәstýrding ýilesken osy bir ýrdisin údayy janghyrtyp otyru basty maqsat bolyp qala bermek.

Aghabek Qonarbayúly, QMDB baspasóz hatshysy

Abai.kz