Til komiytetinde bolghanym bar. Erbol Shaymerdenning túsynda men kóterip jýrgen mәselelerdi ghylymy forumdarda ortagha salyp talqylaugha kelistik (Preziydent apparaty jaghynan núsqau bolghan son). Komiytettegiler A.Baytúrsynov atyndaghy til bilimderi institutynda talqylau úiymdastyru jóninde úsynys jasady. Men birden kelistim. Kezdesu 2010 jyldyng kókteminde ótti. Tilshi ghalymdar súraq qongshynyn, men jauap berushining rólin oinadyq.

Búl kezdesuden men G.Tardtyng «birdeneni týsingisi kelgen adam jәne onyng 60 payyzyn týsinip kelgen adam ghana ony tolyq týsine alady» degen sózining rastyghyna kóz jetkizdim. Institut qyzmetkerleri tilding ózekti mәselelerin talqylaugha, týsinuge, pikirtalastan aqiqatqa qaray jyljugha tyryspady, jabylyp, meni sýrindiru ýshin jantalasty. Biraq men qinalatynday súraq bolmady, boluy mýmkin emes te edi. Sonynda «eger mening kitabymda keltirilgen negizgi tújyrymdardy synap, talqandap tastasanyzdar men ókpelemeymin. Maghan qarsy tújyrymdarynyzdy ghylymy jurnaldarda jariyalasanyzdar qúp bolar edi. Ashyq ghylymy aitys ótkizeyik» degen úsynys jasadym. Institut ýnsiz qaldy.

B.Omarov ta meni jyly qabyldady. Pikir alysyp, habarlasyp túrayyq degen synay bildirdi. Men qazaq tilin 2020 jylgha deyingi aralyqta damytu baghdarlamasyna qatysty úsynysymdy jazyp berdim. Biraq aramyzdaghy baylanys odan arygha barmady.

Til komiytetinde bolghanym bar. Erbol Shaymerdenning túsynda men kóterip jýrgen mәselelerdi ghylymy forumdarda ortagha salyp talqylaugha kelistik (Preziydent apparaty jaghynan núsqau bolghan son). Komiytettegiler A.Baytúrsynov atyndaghy til bilimderi institutynda talqylau úiymdastyru jóninde úsynys jasady. Men birden kelistim. Kezdesu 2010 jyldyng kókteminde ótti. Tilshi ghalymdar súraq qongshynyn, men jauap berushining rólin oinadyq.

Búl kezdesuden men G.Tardtyng «birdeneni týsingisi kelgen adam jәne onyng 60 payyzyn týsinip kelgen adam ghana ony tolyq týsine alady» degen sózining rastyghyna kóz jetkizdim. Institut qyzmetkerleri tilding ózekti mәselelerin talqylaugha, týsinuge, pikirtalastan aqiqatqa qaray jyljugha tyryspady, jabylyp, meni sýrindiru ýshin jantalasty. Biraq men qinalatynday súraq bolmady, boluy mýmkin emes te edi. Sonynda «eger mening kitabymda keltirilgen negizgi tújyrymdardy synap, talqandap tastasanyzdar men ókpelemeymin. Maghan qarsy tújyrymdarynyzdy ghylymy jurnaldarda jariyalasanyzdar qúp bolar edi. Ashyq ghylymy aitys ótkizeyik» degen úsynys jasadym. Institut ýnsiz qaldy.

B.Omarov ta meni jyly qabyldady. Pikir alysyp, habarlasyp túrayyq degen synay bildirdi. Men qazaq tilin 2020 jylgha deyingi aralyqta damytu baghdarlamasyna qatysty úsynysymdy jazyp berdim. Biraq aramyzdaghy baylanys odan arygha barmady.

Búl kezdesulerden shygharar qorytyndym mynau: qazaq kadrlarynyng bәri «aqyldy», «tek jýrip, toq jýrgendi» qalaydy. Olardyng ústanymy: «ózim eshqanday ynta tanytpaymyn; bógdening úsynysyn qoldamaymyn; teriske shygharugha intellektim jetpeydi».

Qazaq kadrlary kóteu, iygiliktiligin kórip túrsa da, ol ózining lauazymdy qyzmeti shenberinde әreket etuge barmaydy, eger jogharydan núsqau bolmasa.

Qazaq kadrlary belsendi, halqyna kesiri tiyetinin kórip túrsa da, ol ózining lauazymdy qyzmeti shenberinen asa әreket etuge barady, eger jogharydan núsqau bolatyn bolsa.

M.Shahanov jәne onyng ainalasyna toptasqan adamdardyng da dittegeni dúrys, isteri jankeshti, jýrekti qozghaydy, shulary janashyrlyq sezim tughyzady. Biraq, óz basym olargha qosyla almaymyn. Óitkeni, til mәseleleri qyzuqandy otanshyldardyng niyetterining dúrystyghymen, aighaylarynyng ashylyghymen, әreketterining jankeshtiligimen sheshilmeydi. Últpattardyng shulauynan ózgergen dәnene joq, ózgermeydi de.

Nege?

Qoghamnyng tereng qoynaularynda qordalanyp qalghan mәselelerding qaysysynyng bolsa da sheshimin tabudyng aldymen ghylymy joldaryn qarastyru kerek. Demek, qazirgi qazaq tilining jaghdayyna realidi bagha beretin, sonan keyin ony ary qaray damytudyng joldaryn kórsetip bere alatyn ghylymy teoriya bolmay algha basu mýmkin emes. Teoriya men әdisnama qatar jýredi. Ghylymdar әdisnamasy - ol filosofiya. Osylardyng qaghidalaryna sýienip tújyrymdama jasalady. Tújyrymdama negizinde baghdarlama jasalady.

Últpat bayqústarda osylardyng biri de joq. Qaydan bolsyn! Til komiytetindegiler men lingvist ghalymdardyng ózderi mәselening teoriyalyq jaghyna adym basa almay otyrghanda. Sondyqtan, aldyn ala aitamyn, últpattardyng ghana emes, til mәselelerimen ainalysyp jýrgenderding bәrining isi - esh nәtiyje bermeytin, martyshkanyng beyneti. Iri aqyn M.Shahanov qana emes, iri ghalymdar men joghary lauazymdy qyzmetkerlerding de eshqaysysy til mәselelerin sheshuding әdisnamalyq-teoriyalyq bayybyna bara almay otyr.

Ár tanym - shapaghatty shaq

Ya znan paroli,

ya viju oriyentiyr...

(әnnen).

Týn sayyn kelesi tannyng tezirek atqanyn ansap úiqygha batam. Oljas aqyn aitqanday, әr tanym - shapaghatty shaghym. Ár tang jana iydeyalar, tyng oilar bolyp kókeyge qonyp, meni algha jetelep otyrady. Altyn týsti «Toyotammen» ertemen júmysqa aghyzyp bara jatqanda kózim baghdarshamda bolghanymen, oiym qazaqtyng ruhany aspanynda sharyqtap jýredi. Jeytin nanym da, ishetin suym da, mening hobbiyim de, maghan ómir berip otyrghan eleksiyrim de sol - últty úlyqtaytyn úly tújyrymdar. Olardy qaghazgha týsirip ýlgiru - baqyt. Ókinishke oray, materialdanyp ýlgirmey, auagha tarap ketip jatqandary da jetip artylady.

Qazaqtyng ruhany ómirinde sheshilmeytin týiin joq. Tek iske asyratyn intellektualdy kýsh jetispeydi. Birge atqarysatyn oy qoldaushylar kerek.

Men - ghylymgha keshigip kelgen adammyn. Izbasarlarym joq. Sondyqtan yntymaqtasqysy kelgenderge qúshaghym aiqara ashyq. Osy jazbalardyng sonynda elektron túraghymdy berip otyrmyn.

Maghan optimistik quat beretin nәrse - mening iydeyalarymdy týsinetinder men olardy qoldaushylardyng kýn sayyn artyp otyrghandyghy. Qazaq tilining aldynda túrghan mindetterdi sheshu ýshin újymdasqan әreket jasau kerektigin bilemin. Bir qoghamdyq úiym qúryp, qor jinau oida bar. Qazir «Memlekettik til: qazirgi kýii jәne damu filosofiyasy» kitabymdy tolyqtyryp, orysshagha audaryp jariyalaudy qolgha aludamyn.

Qazaqstan aspanyndaghy túman da seyilip keledi. Qalyng qara súr búlttyng arghy jaghynda jarqyraghan kýn kýlip túr. Men onyng shashyraghan sәulelerin kórip túrmyn. Biraq beyshara halqym auylyndaghy kýltóbesinen arghyny kóre almay, zar iylep kýneltuin jalghastyryp keledi. Niyeti dúrys bolsa da, qylyghy teris. Sanlauyna sәule týsirmek bolghannyng jaghasyna jarmasa ketedi. Sonysymen, kópshiligi, Tamúq kýzetshisi Serber tóbet siyaqty, qapastaghy qaranghy tirshiliginen aiyrylyp qalmau ýshin kýresip jýrgenin angharmaydy.

Barlyq súraqtargha birden jauap berip tastau mýmkin emestigine kóz jetkizip otyrmyn. Qazaq baspasózi, ziyalylar turaly jeke maqalalar, tipti odan da kólemdi enbekter jazu kerek. Birtindep algha tartylghan mәselelerding bәrining sheshimin tabugha bolatynyna senemin. Ol ýshin, taghy aitamyn, órkeniyetti pikirtalastar jýrgizu kerek.

Sizderden hattar, lebizder kýtemin.

Qanaghat Jýkeshev.

E mail: kzhukesh@mail.ru

«Abay-aqparat»