Jalpy bizge pikir alysu, oy bólisu eshqashan artyq emes. Osy joly «biz» dep tarihshylar men әdebiyetshilerdi aityp otyrmyn. Óitkeni, eki salanyng birin-biri tolyqtyratyn, tipti birin-biri teristeytin sәtteri de joq emes siyaqty.

Mysaly, qazaq әdebiyeti tarihynyng hattalghan deregi nemese taban tirer qújattary az kezenderi jeterlik. Árige barmay Qazaq handyghy túsyndaghy әdebiyetti nemese jyraular shygharmashylyghyn alayyq. Osy kezenge baylanysty akademik Q.Júmaliyev pen professor B.Kenjebaevtyng pikirtalasy qanshalyqty «qyzuy kóterilgenin» әdebiyetshi júrt jaqsy biledi. Endi býgin qarasaq, atalghan eki ghalymnyng da «sózinde jany bar». Bireui «Deregi, haty qayda?» deydi, ekinshisi «Hattalghandy izdep otyrsan, júrt sonynda qalasyn. Qazaq bar jerde qazaq әdebiyeti bar» deydi (sharttylau aityp otyrmyz).

Biz ghalym Mәmbet Qoygeldiyevti bilikti tarihshy, oily azamat dep sanaymyz. Búl kisi Alash qozghalysyn tynghylyqty zerttep jýr. Kóp tarihshydan artyqshylyghy, HH ghasyr basynyng jәne 20-jyldarynyng qazaqsha materialyn júmystarynda paydalanady. Biraq ol da - pende, ol da qatelese alady. Bir qyzyghy, Mәkeng shygharmashyl Alash ziyalylarynyng basyn qosqan «Alqagha» kelgende, «tittey de qatelespeymin» dep esepteydi. Sýienetini - negizinen «Alqa» mәtini emes, «ÚQK derekteri, NKVD súraq-jauaptary».

Jalpy bizge pikir alysu, oy bólisu eshqashan artyq emes. Osy joly «biz» dep tarihshylar men әdebiyetshilerdi aityp otyrmyn. Óitkeni, eki salanyng birin-biri tolyqtyratyn, tipti birin-biri teristeytin sәtteri de joq emes siyaqty.

Mysaly, qazaq әdebiyeti tarihynyng hattalghan deregi nemese taban tirer qújattary az kezenderi jeterlik. Árige barmay Qazaq handyghy túsyndaghy әdebiyetti nemese jyraular shygharmashylyghyn alayyq. Osy kezenge baylanysty akademik Q.Júmaliyev pen professor B.Kenjebaevtyng pikirtalasy qanshalyqty «qyzuy kóterilgenin» әdebiyetshi júrt jaqsy biledi. Endi býgin qarasaq, atalghan eki ghalymnyng da «sózinde jany bar». Bireui «Deregi, haty qayda?» deydi, ekinshisi «Hattalghandy izdep otyrsan, júrt sonynda qalasyn. Qazaq bar jerde qazaq әdebiyeti bar» deydi (sharttylau aityp otyrmyz).

Biz ghalym Mәmbet Qoygeldiyevti bilikti tarihshy, oily azamat dep sanaymyz. Búl kisi Alash qozghalysyn tynghylyqty zerttep jýr. Kóp tarihshydan artyqshylyghy, HH ghasyr basynyng jәne 20-jyldarynyng qazaqsha materialyn júmystarynda paydalanady. Biraq ol da - pende, ol da qatelese alady. Bir qyzyghy, Mәkeng shygharmashyl Alash ziyalylarynyng basyn qosqan «Alqagha» kelgende, «tittey de qatelespeymin» dep esepteydi. Sýienetini - negizinen «Alqa» mәtini emes, «ÚQK derekteri, NKVD súraq-jauaptary».

Oqyrmandardyng basyn qatyrmay osyghan baylanysty ózimizding prinsipti kózqarasymyzdy aita ketpekpiz. Birinshiden, biz de - az-kem ÚQK múraghatyndaghy derekterdi qaraghan adambyz (Ghalymnyng bizge qaratyp «oghan taqyrypqa qatysty basqa qújattyq faktiler tanys emes-tin» degenin týsinbedik). Ekinshiden, әdebiyetshi bolsaq ta jalpy arhiv deregin paydalanu turaly óz oiymyz bar. ÚQK arhiyvindegi NKVD alghan súraq-jauaptyng 70-80 payyzy - falisifikasiya! Qazaqshalap aitsaq, jalghan jәne ótirik derekter men mәlimetter. Falisifikasiya bolmasa, qazaq týgil sansyz últ ziyalylarynyng basyn jalmaghan repressiya nauqany ne ýshin kerek boldy? Sondyqtan maman retinde aitarym: NKVD deregine «eki shúqyp, bir qarau kerek».

Al, búrynghy-songhy arhivte hattalghan derekterge kelsek, onyng da kóbi shartty. Birjaqty. Tirkegen kim? Tirkelgen ne? Osy jaghyna da oilana barlau jasau kerek. Kez-kelgen «Tariyh» belgili bir mýddemen jazylatynyn bylay qoyghanda, basqalar da, Mәmbet aghamyz da, men de qaraghan arhiv mәlimetteri Múhammed (s.gh.s.) Payghambardyng «Hadiysi» emes. Qay derek hattaushynyz, jinaushynyz  әl-Búharidyng tyrnaghyna tatitynday júmys istepti?..

Mine, osy jaghday bar derekke abay boludy amanattaydy ghoy dep oilaymyz.

Sonymen, biz 20-jyldardaghy Alash ziyalylary aiqyndaghan «Alqa» úiymynyng baghdarlamasy turaly taghy da sóz etkeli otyrmyz. Bәri neden bastaldy? Biz «Qazaq әdebiyeti» gazetine basylghan (28.05.2010) professor M.Qoygeldiyev pen agha oqytushy Sh.Tileubaevtyng «Alqa.Tabaldyryq» atty materialyn oqyp shyghyp, múra jariyalau mәselesine qatysty biraz qisynsyzdyqty jariya ettik. Birinshiden, «Alqa.Tabaldyryq» dep qosarly at alghan múra tarihta bolghan emes. Ekinshiden, ghylymy qauymgha 1991 jyldan jyldan tanys múrany M.Qoygeldiyev pen Sh.Tileubaev «túnghysh jariyalap otyrmyz» dep oqyrmangha qate maghlúmat berdi. Ýshinshiden, «Qazaq әdebiyetinde» basylghan «Alqanyn» «M.Qoygeldiyev pen Sh.Tileubaev núsqasy» týpnúsqadan әjeptәuir alshaq (sәikessizdigi kóp).

Diskussiyanyng negizgi jelisi osydan órbiytin bolghandyqtan professor M.Qoygeldiyev «Q.Á.»-de jariyalanghan (15.04.2011) «Janaotarshyldyqqa qarsylyq maniyfesi» atty maqalasynda jogharyda aitylghan syngha birauyz jauap bere ketui kerek edi. Búl - ghalymdar arasyndaghy pikirtalastyng qarpayym etiyketi emes pe?.. Mәkenning maqalasyn oqyp otyrsaq, eshtene bolmaghanday. «Jabuly qazandy jabuly kýiinde» qaldyrayyq. Ol kemshilikti aitpayyq» degendey synay bayqalady.

Biz aitamyz: «Joq, pәlening bәri sol túpnúsqany oqymaghannan nemese qate oqyghannan shyghyp jatqan joq pa? Bizge túpnúsqa «Alqa» baghdarlamasy manyzdy ma, joq әlde ol turaly ótirik-shyny aralasqan NKVD súraq-jauaby manyzdy ma?» dep.

Jalpy tóreligin ózderiniz aitynyzshy: zertteushi ýshin birinshi mәtin manyzdy ma, joq әlde mәtin turaly aitylghan mәlimet manyzdy ma? Áriyne, mәtin manyzdy!

Týpnúsqada:

ALQA

Tabaldyryq

dep jazylsa (biz oqyrmangha týsinikti bolsyn dep әdeyi osylay jazyp otyrmyz), ony professor M.Qoygeldiyev «Alqa.Tabaldyryq» dep búrmalap úsynady. Týpnúsqada «Alqa» - baghdarlama aty, al «Tabaldyryq» - baghdarlamanyng «kirispe» bólimi degendi bildiredi.

Mәkeng múny da angharmasa, onda ózining halyqqa belgili irgeli enbegining atyn «Alash qozghalysy. Kirispe» dep jazsyn. Ári qaray halyq ol zertteudi «Kirispe» dep atap ketsin. Bylay qaraghanda, «kirispede» de «tabaldyryq» sekildi maghyna bar ghoy...

«Alqa» týpnúsqasyn kózining mayyn tauysyp oqyghan jәne jariyalaghan adam retinde aitatynymyz: jat elding úghym-sózderi bizding birsypyra kisilerimizge A.Baytúrsynúly zamanynda «kirispenin» - «tabaldyryq» degen beyneli balamasy bolghanyn oilantpay otyr.

Osy taqyrypqa baylanysty qalam siltep jýrgen professor Sh.Eleukenov aghamyz 1995 jylghy kitabynda әlgi «Alqa» atauyn kólegeylegen «Tabaldyryqty» bylay qoyghanda, eki jerinde «Maghjan Júmabaev qalamynan tughan «Tabaldyryq» әli qolgha týse qoyghan joq. Orys tiline shala-sharpy audarylghan ýzindilerine qaraghanda...» degen pikirler jazghany esimizde. Ókinishke qaray, jogharydaghy derek 2008 jyly «Astana poligrafiyadan» qayta basylyp shyqqan sol kisining kitabynda aina-qatesiz ózgerissiz jýr. Búl oqyrmangha obal emes pe?..

Qyzyq, týpnúsqany oqymay-aq pikir aita beruge bolady eken-au? Osy әdebiyettanushy aghamyz 1995 jylghy kitabynda «Alqanyn» oryssha núsqasy turaly «orys tiline shala-sharpy audarylghan ýzindiler» deydi de, bizdi synaghan «QÁ»-degi maqalasynda (9.07.2010) «podstrochniktin» aitarlyqtay alshaq ketpegendigine kózim jetti» dep ony joqqa shygharady. Al, kerek bolsa!

Professor M.Qoygeldiyev «Janaotarshyldyqqa qarsylyq maniyfesi» atty maqalasynda myna nәrseni dúrys aitypty: «Alqa» úiymy neni kózdedi, aldyna qanday maqsat qoydy?.. Bizding pikirimizshe, ol - әdebiyettanudyng mindeti».

Biz osy maqsat-mindetti aiqyndau әdebiyetshi retinde moynymyzdaghy paryz ekenin sezinip, 1994 jylghy kandidattyq júmysymyzda (múnyng avtoreferatyna Mәkeng óz qolymen pikir jazghan-dy), 2003 jylghy doktorlyq júmysymyzda «Alqa» - Alash ziyalylarynyng újymdyq enbegi» dep dәleldep (zertteu problemasy orayynda), qorghap shyqtyq. Eger túpnúsqany oqymaghan bolsaq jәne NKVD-nyng shalajansar, ótrik-shyn súraq-jauaptarymen tanyspaghan bolsaq, biz de aspannan ayaghy salbyrap týsip, belgili ghalymdar auzymyzgha týkirip qoyghanday «Alqa» - Maghjannyng tóltuma enbegi» der edik shimirikpesten. Sonda bizding әdebiyetshiligimiz, arhiv aqtarghanymyz, «Alqanyn» týpnúsqa-kóshirmesin tauyp zerdelegenimiz (D.Dosjan ony oqyghan emes, meni synaghan әdebiyetshi agham ony jazushynyng ózinen súray alady) qaysy?..

Avtorlyq degennen shyghady, M.Qoygeldiyev «Q.Á.»-de shyqqan keyingi maqalasynda: «Tabaldyryq» - búl shygharmashylyqtaghy kózqarastyq ústanym (múny individualdyq dep týsininiz.-D.Q.)» dese, «Alash ainasyndaghy» (19.04.2011) pikirinde: «Tabaldyryq» - 1917 jyldyng kýzinde ómirge kelgen «Alash» baghdarlamasynyng tabighy logikalyq jalghasy jәne osy rette últtyq mәdeniyettin, ruhaniyattyng maqsat-mindetterin taratyp, týsindiretin tarauy retinde oqylatyn qújat» deydi. Bizdinshe, bir avtor aityp otyrghan eki oy eki týrli. Jay tilge týsirip aitsaq, birinshisinde «Maghjan ghana jazdy» dep otyr, al ekinshisinde «Alash» baghdarlamasynyng jalghasy» dep, ziyalylar zerdesinen shyqqan tuyndy ekenin moyyndap otyr. Biz ekinshisi dúrys dep sanaymyz.

«Alqanyn» Maghjanniki emes, újymdyq enbek bolyp sanaluyna tiyis negizgi bir oy mәtinning songhy sóileminde túr. Onda: «Shyn әdebiyetshil, shyn aqyn bolsan, mynau «Alqa» - seniki. «Alqagha» kir! Qúshaghyna qoynymyz ashyq». Osy jerde oy nege kópting atynan aitylady? Múny hatqa týsirgen Maghjan degenning ózinde, ol tútas ziyalylardyng atynan aityp túrghan joq pa? Osy tútastyq pen birlikti biz nege bólshektep, «avtoryn» tauyp, «kózqarastyq» ekenin dәleldep, әlemge jar saluymyz kerek? Aytqanday, bizding opponentter baghdarlama mәtinining onnan biri «Tabaldyryq» (kirispe), al qalghan toghyzy «Alqanyn» ózi (әdebiyet turaly negizgi mazmúny) ekenin anghara aldy ma eken?..

Búdan shyghatyn qorytyndy: «Alqa» baghdarlamasyn dýniyege alyp kelude Maghjanday azamat qansha ter tókse de, «kiyiz de, bilek te» - Alashtiki edi. Óitkeni, «Alqa» - ruhaniyat múratyn Alash múratymen sabaqtastyra alghan aqyn-jazushylardyng basyn týrli amal-tәsildi paydalanyp biriktire alghan úiym. Ras, belgili jaghdaylargha baylanysty onyng baghdarlamasy baspasózde jaryq kóre almady. Búl - úiym mýlde júmys istemedi degen sóz emes. "Alqa" iydeyasy sanaly azamattargha әdeby materialdar arqyly tarady. Búl úiym resmy júmys atqara almaghandyqtan, Alash ziyalylary ózara hat jazysyp, әdebiyet mәselesin talqylap otyrdy.

«Alqa» (olarsha «Tabaldyryq») tek Maghjanniki» dep senimdi aityp, ortaq iydeyanyng bolghanyn joqqa shygharatyn bizding opponetterimiz NKVD-nyng tergeu amaldarynda «sayasy dokumentti» jazudy nege jalghyz Maghjan moynyna alghanyn nemese basqalar da ara-arasynda «ony jazghan Maghjan» deuining syryn týsinbegen sekildi. 1932 jyly Múhtar Áuezov «men qatelestim» dep hat jazdy, sonda ol shynynda qatelesip pe edi?.. Bireuler «japon shpiony», bireuler «nemis, týrik agenti» dep aidarlanyp, «dәleldengen» edi. Sonda olar shyn shpion, anyq agent pe edi?..

Professor M.Qoygeldiyev «Baghdarlamasy «Tabaldyryq» bolghan «Alqa» úiymy» deydi. Búdan ne týsinuge bolady? Qarapayym qisyny qaysy? Býgingi zamangha úghymyna týsirip aitayyq. «Pen-klub» baghdarlamasynyng aty basqa boluy mýmkin be? Úiym aty men baghdarlama atyn qúbyltu kimge kerek?

Mәkeng «Alqa» men «Tabaldyryqtyn» atynan ózi de janylysyp, maqalasynda birese «Alqa» platformasy», birese «Alqa» úiymy», endi birde «Tabaldyryq» platformasy», taghy bir rette «Tabaldyryq» baghdarlamasy» dep, Alla bir úiym qylyp búiyrtqan qúrylymnyng aty men zatyn op-onay on qúbyltady. Ghalym úsynghan arhiv derekterinde de solay jýr. Nege búlay boldy dep oilaysyz? Áriyne, bir qújattyng eki qúbylyp aityluy, jazyluy NKVD qoltanbasyn anghartady. Tergelushige «Tabaldyryq» dep súraq qoysa, ol «Tabaldyryq» dep jauap beredi. «Alqa» dep súraq qoysa, «Alqa» dep jauap beredi. Baghdarlama, platforma t.b. ataular da osylay on-teris kele beredi. Onyng qaysysy dúrys, qaysysy búrys - kóp bas qatyrugha tura keledi. Dey túrghanmen eng dúrysy, osy baghyttaghy zertteuding nysanasy - baghdarlamanyng mәtini ekeninde sóz joq. Al, onda «platforma», «tabaldyryq» (kirispeden basqa) degen birauyz sóz joq. Sonda biz ony sýiegi týgil, is-qimyly qurap ketken NKVD-nyng qúrmeti ýshin býgingi mәtinge qosuymyz kerek pe? Nemese tanymymyzdy soghan qaray búrugha tiyistimiz be?..

Maghjan Júmabayúly eshqashan "Tabaldyryq" atty shygharma da, teoriyalyq enbek te, taghy basqa da jazbaghan. Onyng jazghany, dúrysy jazugha kómekteskeni - "Alqa" úiymynyng baghdarlamasy. Eldik manyzdy qújattyng avtory kóbine jasyryn qalady. Maghjan da sóitken. Qalamgerlerge taratqan "Alqa" baghdarlamasynyng bir jerine de "Maghjan" dep qol qoymaghan. Taghy qaytalaymyz: «Tabaldyryq» degen - «kirispe», «alghy sóz», «andatu», «sóz basy» degen sóz. Baghdarlama originalyn oqymaghandardyng osy "Kirispe" (Tabaldyryq) degendi jerden jeti qoyan tapqanday alaulatyp, jalaulatyp jýrgenine eshqashan qosylmaymyz. Búl - Mәkeng aitqanday, «týrli pikirding boluyna... negiz joq» nәrse emes, óz kórgen-bilgenimizdi aitugha tolyq negiz bar nәrse.

Ras, NKVD ýshin "Tabaldyryq" atty úiymnyng (jalghan) "bolghany" qajet edi. Endi kelip, Alash ziyalylarynyng tútas enbegin bir Maghjangha telip, bar tarihty, bar birlikti, bar pikirlestikti joq dep otyrghanymyzdy ózimiz týsinbeymiz. Kýnderding kýni osy turaly Alash ziyalylarynyng haty, basqa da enbegi bir jerden shygha qalsa (olay bolatyny sózsiz), «tabaldyryqtanushylargha» qosylmaghanymyzgha ókinbeymiz ghoy dep oilaymyz.

«Alqany» bir avtorgha telu qanshalyqty aqiqat jәne qisyndy ekenine de sanamyz jetpey qoydy. Endi Alash partiyasy baghdarlamasynyng avtory "Álihan men Mirjaqyp" dep nemese naqty bir qayratkerdi anyqtap, qúlaghyna en taghyp, jazyp dәleldeyik.

Tarihtyng qarapayym dәleli: 1) úiymnyng aty bireu ghana bolady; 2) úiym baghdarlamasynyng avtory - sol úiymdy qúrghandar bolady; 3) úiymnyng aty bir basqa, baghdarlamasynyng aty bir basqa bolmaydy.

Al, tariyhqa falisifikasiya jasaymyn, ony ózimshe dolbarlaymyn degen adamgha qazir jol ashyq. Búl jolda NKVD-nyng súraq-jauabyn da, «Alqany» kórmey jazylghan kenes túsynyng sansyz «zerttemelerin» de molynan paydalanugha bolady. Aytqandayyn, songhysynda da «platforma» degen sózden kóz sýrinetin edi...

Professor M.Qoygeldiyev: "Kezinde tergeu materialdarynda «Tabaldyryq» «platforma» dep atalghan. «Platforma» - fransuz sózi, eger onyng sayasy maghynasyn alsaq - belgili bir sayasy partiyanyn, qoghamdyq úiymnyn, toptyng әreket baghdarlamasy degendi bildiredi" deydi. Sonda búl arqyly tarihshymyz qiyn jyldardaghy qay pozisiyany qoldaghan bolyp shyghady?..

NKVD-gha kórkemdik pen shygharmashylyqty kóksegenderding ziyaly bolghanynan góri, "sayasatpen ainalysqan", "platforma qúrghan" ziyandy bolghany manyzdy bolghan joq pa? Mysaly, sol Maghjan - óz dәrejesinde ghana sayasatker, qúdayshylyghyna kelgende ol - taza shygharmashylyqtyng adamy emes pe?.. Joq, NKVD odan qadalyp túryp sayasat izdedi. Tapqany - "Alqa" baghdarlamasy boldy. Ony óz atymen ataugha bolmaydy, sondyqtan "Tabaldyryq" deu kerek, sayasy platforma deu kerek" dep sheshti. Olar aitqanyn oryndady. Jalghan jalamen bәrin jazalady. Atty. Kózin joydy. Endi biz sol jalany qalaysha qoldauymyz kerek?.. Qisyn qayda?

«Janaotarshyldyqqa qarsylyq maniyfesi» maqalasynyng avtory: «T.Júrtbaydyng «Alqa» úiymy jasyryn týrde qyzmetin jýrgizdi degen pikirin qoldau qiyn» dep jazady. Biz Túrsekenning bar payymyn qoldaushylardyng sanatynda emespiz (mysaly, ol da avtorlyqty Maghjangha beredi). Biraq dәl osy jerde Júrtbaydiki dúrys! Professor M.Qoygeldiyev «dereging kәne?» deytin shyghar. Sansyz derekti Qúdaydyng ózi 20-jyldardaghy әdebiyetshi-shalabelsendilerding enbegine jinaqtap qoyghan joq pa? Sonda olar kimmen, qay iydeyamen kýresip jýr? Sәbeng belsendileu kezinde nege «Alqany» jerden alyp, jerge salady? Sonda ol qay jelmen kýresip jýr?.. «Derekshil» kózqaraspen jýrsek, «saqtalghan partbiyleti joq» dep, Alash partiyasy mýshelerining «bolmaghanyn» dәleldeu qiyngha soqpas.

Áriyne, ghalym M.Qoygeldiyevting atalghan maqalasynda әdebiyetshiler ýshin manyzdy talay tarihy derekter bar. Mysaly, ol kisi «әdebiyettanudyng mindetinen» shynayy da sypayy tartynghanymen, 1917 jyldan keyingi Alash әdebiyetin - «qarsylyq әdebiyeti» deui aqylgha qonymdy. Ádebiyettanu men mәdeniyettanuda osynday bir pikirding ómir sýruge tolyq qúqy bar. Sonymen birge ghalymnyng «Alqa» baghdarlamasyn - «resmy iydeologiyalyq ústanymgha qarsylyq qana emes, mәselege qatysty últtyq kózqarasty ashyq ta anyq bildirgen mәlimdeme, ... maniyfest» dep baghalaghanyn da layyqty avtorlyq payym (tarihshy-qoghamtanushynyng oiy) dep sanaymyz.

Biz ghalym retinde pikirsayystan qashpauymyz kerek. Tayauda «Alqagha» baylanysty professor M.Qoygeldiyevting QazÚPU-da ótkizgen sharasynda jas izdenushiler arasynan sózsayysqa eshkim shygha qoymaghanyn BAQ-tan oqyp otyrmyz. Biz «Alqagha» turaly qily pikirding boluyn zandy dep esepteymiz. Sondyqtan da maqala avtorynyn: «Ghylymda belgili bir mәselege baylanysty týrli pikirlerding boluy mýmkin ekendigin moyynday otyryp, degenmen «Tabaldyryqqa» qatysty onday tújyrymgha negizding joq ekendigin ashyq aitqan jón» degen oiyna qosylmaytynymyzdy jetkizemiz. Sebebin, dәlelin, ghylymy ortada býgin ghana sóz bolyp otyrmaghanyn jogharyda aittyq. Áriyne, dәl qazir biz ýshin temirqazyq - «Alqa» baghdarlamasynyng týpnúsqa mәtini jәne zamanynda NKVD miday aralastyrghan shyn men ótirikting ishinen aqiqatty ajyratyp alu.

«Abay-aqparat»