Dýisenbi, 20 Qyrkýiek 2021
Qogham 4722 0 pikir 4 Jeltoqsan, 2018 saghat 12:38

«Sifrlyq Qazaqstan» baghdarlamasynyng jýzege asu joldary

2018 jyldyng jazynda elimizde túnghysh ret «Sifrlyq Qazaqstan» baghdarlamasy iske qosyldy. Elbasy N.Á.Nazarbaev 10 qantarda Qazaqstan halqyna arnaghan Joldauynda «Sifrlyq Qazaqstan» keshendi baghdarlamasy qabyldandy. Qazaqstan Respublikasynyng 2025 jylgha deyingi damuynyng keshendi strategiyalyq jospary jasaldy dep basa mәn berdi.

Elbasynyng búl jobagha erekshe mәn berip, atap ótetindeyi de bar, IT qaryshtap damyp, aqparat almasu kýnige týrlenip otyrghan qazirgidey zamanda sandyq tehnologiyalardy damytpasaq, әlemning aldynghy qatarly 30 elining qatarynan kórinu qiyal bolyp qalary anyq. Sebebi, qazirgi kezende kóshbasshy elderding barlyghy sandyq jýiege kóship, ekonomikasynyng damuyna hәm halqynyng  әl-auqatynyng jaqsaruyna sep bolyp otyr.

Dәl osy Joldaudan son, bir aptadan son, «Sifrlyq Qazaqstan» baghdarlamasyna jauapty basty ministrlikting basshysy Dәuren Abaev vedomstvanyng alqa mәjilisinde búl baghdarlamanyng iske asyrylatyn negizgi 5 baghytyn aitqan edi.

2025 jylgha deyin jekemenshik jәne memlekettik investisiyany 5 ese qylyp qaytaru maqsatynda qosymsha 2 trln tengeni qúraytyn qosymsha qún óndirip alugha mýmkindik bergeli otyrghan sifrly ekonomikanyng keleshegi zor.

Elimizde onlayn saudany jetildiru  maqsatynda elektrondyq saudany damytu jónindegi jol kartasy bekitilgenin eske salyp ótti. Jol kartasynyng 17-shi tarmaghyna sәikes, vedomstvo jergilikti atqarushy organdarmen birlese «Sifrlyq Qazaqstan» baghdarlamasy ayasynda halyqtyng sifrlyq sauattylyghyn arttyru sharalaryn qarastyryp otyr.

QR Aqparat jәne kommunikasiyalar ministri D.Abaevtyng sózinshe jogharyda biz jazghan baghdarlama kelesidey baghyttar boyynsha jýzege asady:

  • Ekonomika salasynda sifrlyq tehnologiyany belsendi týrde engizu;
  • Memlekettik qyzmetterdi sifrlandyru;
  • El boyynsha joghary jyldamdyqpen júmys isteytin internet qosu;
  • Túrghyndar men bizneske sifrlyq daghdylardy ýiretu;
  • Startaptar men kәsipkerlikti qoldau otyryp, innovasiyany damytu jaghdayyn jasau.

Ashyq derek kózderine sýiene otyryp, qarapayym tilmen jetkizer bolsaq, búl baghdarlamanyng basty maqsaty – qazaqstandyqtardyng ómir sapasyn arttyryp, últtyq ekonomikany sifrlandyru. Qújattardy jýzege asyru shenberinde 2020 jylgha deyin ghalamtor qoldanushylarynyng sanyn 80 payyzgha deyin arttyryp, el túrghyndarynyng 95 payyzyn sifrlyq xabar taratumen qamtamasyz etu, azamattardyng sifrlyq sauattylyghyn 80 payyzgha deyin jetkizu kózdelude.

Eng bir qyzyghy – atqarylatyn jobalardyng basym bóligi memlekettik-jekmenshik seriktestigi (GChP) ayasynda jýzege aspaq. Búl elimizdegi shaghyn jәne orta biznesting damuyna jәne syrttan keler investorlardyng artuyna septigin tiygizeri dausyz.

Al sarapshylardyng aldyn ala jasaghan boljamy boyynsha, 2025 jyldan bastap, IJÓ ósiminen sifrlandyru jobalaryn iske asyrudyng jiyntyq әseri 30 payyzgha deyin jetedi; 2018-2022 jyldar aralyghynda 300 myng jana júmys ornyn ashu josparda.

«Sifrlyq Qazaqstan» baghdarlamasynyng negizin biyl qúrylghanyna 10 jyl tolghaly otyrghan «Zerde» Últtyq infokommunikasiya  holdingining bazasynda әzirlengen bolatyn.

Osy orayda, Qazaqstanda aqparattyq tehnologiyalardy memlekettik sektorgha engizu sharalary osydan 10 jyl búryn sәtti bastalghanyn aita ketu qajet. Dәl osy jerdegi búltartpas mysal, ol – eGov nemese Qazaqstannyng elektrondy Ýkimeti. Dәl osy Ontýstik Koreya ýlgisinde jasalghan jýie kómegimen jýzdegen operasiyalardy eshqayda barmay-aq kompiuter aldynda otyryp jýrgize alasyz. Múnday jobanyng TMD elderinde biren-saran ekenin eske salu esh artyq bolmas. Qújat rәsimdeu, týrli anyqtamalar alu, kommunaldyq qyzmet týrlerining aqysyn, salyqty, aiyppúldy, saqtandyrudy jәne ózge de qyzmet týrlerin ýide otyryp tóleuge kez-kelgen azamattyng mýmkindigi bar. Al, «Sifrlyq Qazaqstan» baghdarlamasy ayasynda búl jýiening júmysy odan әri jetildirilmek. Jetildiru ýshin birqatar damyghan memleketterding tәjiriybesi qabyldanbaq. Osy baghytta el Ýkimeti birqatar keshendi júmystardy jýzege asyryp, alys-jaqyn shetelding aldynghy qatarly IT kompaniyalarymen, biznes ókilderimen kelissózder jýrgizip otyr.

Jalpy aitqanda múnyng bәri el azamattarynyng әl-auqatyn jaqsartyp, ensesin tik kóteruge jasalyp jatqan júmystar ekenin týsinip, mýmkindiginshe qoldau tanytuymyz qajet. Túrghyndardyng túrmys-tirshiligi jaqsaryp, basy artyq qaghazbastylyq pen burokratiyadan arylghanda ghana Qazaqstanymyz damyghan 30 elding ortasynan oryn alary anyq. Al búl maqsattargha jetuimiz ýshin túrghyndarymyz sandyq bilimdi meylinshe mengerui tiyis.

Statistikalyq derekterge jýginsek, ótken jyly elektrondy sauda nyryghynyng kólemi 106,9 mlrd tengege jetti. Búl bólshek saudadaghy tauar ainalymy jalpy kólemining 1,2 payyzyn qúraydy. «Qazposhta» AQ jedel derekterine sәikes, 2018 jyldyng 5 aiynda elektrondy sauda naryghynyng kólemi 101 mlrd tengeni qúraghan. Jyl basynan beri 110 jana elektrondy sauda subektiler tirkeldi. Býginde naryqta júmys istep jatqan internet-dýkenderding sany – 1658. Ótken jylmen salystyrghanda satyp alushylardyng sany da 5 payyzgha artqan. Sonymen birge, elektrondy sauda naryghy arqyly 71,6 myng adam júmysqa ornalasqan.

Elimizde internetti paydalanushylar sany 2017 jyly 78,8 payyzgha jetken. 2021 jyly túrghyndarynyng sany 50-den asatyn 6 myng auyldyq meken internetpen qamtylady. Qazirgi uaqytta auyldyq eldi mekenderdegi tapshylyqty optikalyq baylanys jelileri tehnologiyasy boyynsha keng jolaqty internetpen qamtamasyz etu jobasy iske qosylghan.

Abai.kz

0 pikir